Riigiprokuratuuri 29. juuli rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kannatanu Aili Rootsi lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut, kaebus
määrus
kaebuse
RESOLUTSIOON
1.Riigiprokuratuuri 29. juuli 2014 määrus jätta muutmata.
2.Aili Rootsi lepingulise esindaja vandeadvokaat Mart Sikuti kaebus jätta rahuldmata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
1.28.05.2014 esitas Aili Roots Keskkriminaalpolitseile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks seoses sellega, OÜ XXX on avaldajat teavitamata ja temalt nõusolekut taotlemata hõivanud seadusevastaselt avaldajale kuuluva Tiigi kinnistu (kinnistusraamatu registriosa nr 112031) Raine maaüksuse (katastritunnus 77002:002:0091; Lääne-Virumaa, Sõmeru vald) põllumaa ning aastatel 2012-2014 omastanud seadusevastaselt kinnisasja viljad ning saanud seadusevastaselt pindalatoetusi. OÜ XXX on avaldaja arvates esitanud PRIA-le võltsitud dokumente ja petnud riigilt välja põllumaa pindalatoetusi ning tekitanud samal maaüksusel kahju keskkonnale ja avaldajale juurides maaüksuselt välja suurel hulgal 16 aastaseid männipuid.
2.
05.06.2014 teatisega jättis PPA Ida prefektuuri kriminaalbüroo Rakvere kriminaaltalituse uurija Maarika Männik eelpool toodud avalduse alusel kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu, asudes seisukohale, et avalduses toodud kirjelduses puudub kuriteokoosseis.
3.A. Roots vaidlustas kriminaalmenetluse mittealustamise Viru Ringkonnaprokuratuuris, esitades kaebuse, mille prokuröri abi Enn Pustak jättis 17.06.2014 määrusega rahuldamata, asudes seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine OÜ XXX suhtes on
põhjendatud. Prokuröri hinnangul ei nähtu kaebusest kuriteo tunnuseid ja tegemist on tsiviilõiguslikus korras lahendatava probleemistikuga.
4.Kaebaja vaidlustas Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse Riigiprokuratuuris, kus prokuröri abi Helen Kiviloo jättis 29.07.2014 määrusega A. Rootsi kaebus rahuldamata.
4.1.Riigiprokuratuuri hinnangul puuduvad käesoleval juhul sellised andmed, mis võimaldaksid kriminaalmenetluse alustamist KarS § 202 järgi, kuna süüteo toimepanemist äriühingu poolt ei esine. Mittealustamise materjalidest nähtuvalt on käesoleval juhul tegemist kaebajale kuuluva maatüki põllumajanduslikul eesmärgil kasutamise, mitte omandamisega, mistõttu KarS § 202 koosseisulisi tunnuseid ei esine ning kriminaalmenetluse alustamine on välistatud. Samuti ei esine alust KarS § 209 tunnuste tuvastamiseks.
4.2.Prokurör lisas, et kuna kriminaalmenetlust ei alustatud, on asjakohatu kaebaja etteheide politseile kõigi asjaolude välja selgitamata jätmise osas. Ka juhitakse määruses tähelepanu, et kaebajaga 2012. aastal väidetavalt telefoni teel saadud kokkulepet kinnitavaid või kummutavaid tõendeid ei ole käesoleval ajahetkel võimalik koguda, kuna sideettevõtjad on kohustatud kõneeristuste kohta säilitatud andmed aasta möödumisel kustutama. Küll aga väärib tähelepanu kaebaja väide, et kontakti otsiti temaga alles pärast politsei kohal käiku mai alguses 2014. Erinevalt kaebuses märgitust on OÜ XXX oma väidete kinnitamiseks esitanud uurimisasutusele 17.12.2013 postitemplit kandva kaebajale Laada 8-43, Rakveres adresseeritud tähitud kirja ümbriku, mida kaebaja ei võtnud vastu ja mis on 04.01.2014 saatjale tagastatud. Samuti sisaldavad materjalid väljavõtteid kaebajale 16.12.2013 saadetud tekstisõnumitest. Seega kaebaja väited sellest, et kontakti võeti temaga alles 2014 maikuu algul, ei vasta tegelikkusele ja annavad alust kahelda kaebaja muude väidete usaldusväärsuses. Ringkonnakohtule esitatud kaebus
5.Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse A. Rootsi esindaja vandeadvokaat Mart Sikut, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 29.07.2014 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning alustada kriminaalasjas nr 14240102188 menetlust.
5.1.Kaebuse esitaja ei nõustu väitega, et maaomandiõiguse rikkumine oleks kriminaliseerimata ning leiab, et kuna rendilepinguid maa kasutamiseks A. Rootsiga ei sõlmitud, kasutas OÜ XXX maad omavoliliselt ja omaniku teadmata. Kaebuse kohaselt võib antud juhul tegemist olla KarS §-des 199, 202 või 203 sätestatud koosseisude tunnustega.
5.2.A. Rootsi lepinguline esindaja leiab, et täiesti valesti on tõlgendatud OÜ XXX poolt esitatud SMS-e ja tagastatud tähitud kirja, kuna ei ole usutav, et rendilepinguid sõlmitaks tekstisõnumite teel. Ilma kõiki asjaolusid kontrollimata ei saa teha otsustust, et kriminaalasja ei algatata.
5.3.Kaebuses leitakse, et PRIA on asunud toetama eelnimetatud äriühingu ebaseaduslikku tegevust. Kaebuse esitaja leiab, et kriminaalmenetluse alustamisest on keeldutud, kuna selle alustamine ja edasine uurimine tooks kaasa ebameeldivusi nii mitmetele äriühingutele kui ka PRIA-le ja see võiks omakorda tuua kaasa avaliku huvi antud asja vastu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määruse ning A. Rootsi esindaja kaebuse ja selle lisadega, leiab, et Riigiprokuratuuri 29.07.2014 määruse peale esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et kriminaalasja nr 14240102188 alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri põhjendustega, siis peab vajalikuks vastata kaebusele vaid järgnevat.
7.KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg 1 või lg 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse -2-
advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikke tähtsust omavaid asjaolusid. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
8.Ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri määruses avaldatud seisukohaga, et käesolevas asjas puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
8.1.Tulenevalt KrMS § 199 lg 1 p-st 1 ei alustata kriminaalmenetlust, kui vastav alus selleks puudub. Alus puudub mh juhul, kui kuriteokaebuses ei ole kirjeldatud kuritegu. Riigiprokuratuuri määruses on selgitatud, miks ei vasta äriühingu tegevus KarS § 202 koosseisule ning kohus nõustub nende põhjendustega. Samuti on põhjendatud, miks pole tegemist KarS § 344 ja § 209 tunnustega. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada ka mõne teise kuriteo (sh kaebuses viidatud KarS §-de 199 või 203) koosseisu olemasolu. Pigem tuleneb kogutud materjalidest, et OÜ XXX ja A. Rootsi vahel on ebaselgusi lepinguliste suhete pinnalt, mille lahendamine kuulub aga tsiviilkohtumenetluse pädevusse.
8.2.Ringkonnakohus ei pea asjakohaseks kaebaja viiteid, nagu peaks rendilepingu sõlmimine toimuma kirjalikult. Võlaõigusseadus ei näe ette rendilepingu vorminõudeid, mistõttu ei ole välistatud lepingu sõlmimine sidevahendi kaudu.
8.3.Kuna praeguseks ei ole tuvastatud, et OÜ XXX oleks ebaseaduslikult käitunud, ei pea kohus vajalikuks vastata ka kaebuses toodud väidetele, justkui toetaks PRIA äriühingu ebaseaduslikku tegevust.
9.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja A. Rootsi lepingulise esindaja kaebuse rahuldamata.
10.Käesolev määrus ei ole KrMS § 385 p 11 kohaselt vaidlustatav.
Mati Kartau Kohtunik
-3-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.