lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-1572/48

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 03.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-1572/48
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
03.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
851
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-1572/5Tartu Maakohus Valga kohtumaja19.02.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-1572

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 07. augusti 2014 määrus karistuse täitmisele pööramise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu B.N-i (B.N) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 07. augusti 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu B.N-i kaitsja määruskaebus rahuldatama. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega tunnistati B.N süüdi KarS § 349 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati liitkaristust Tartu Maakohtu 02.02.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 540 tundi. KarS § 75 lg 1 alusel kohustati B.N-i järgima kontrollnõudeid ja ta allutati katseajaks käitumiskontrollile ning kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kriminaalhoolduse algus 07.03.2013 ja lõpp 06.03.2014.
2.Tartu Maakohtule esitati 06.06.2013 kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne, milles paluti pöörata B.N-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna ta ei ole allunud kriminaalhooldaja järelevalvele ning täitnud talle pandud kontrollnõudeid.

25.06.2013 Tartu Maakohtu kohtuistungile B.N ei ilmunud, kuna talle ei olnud kohtukutset kätte toimetatud. Tartu Maakohtu 25.06.2013 vahistamismäärusega kuulutati B.N tagaotsitavaks ning kohaldati kohtuotsuse täitmisele pööramise tagamiseks B.N-i suhtes tõkendina vahistamist. B.N vahistati 16.07.2014.

3.Tartu Maakohus pööras 07.08.2014 määrusega B.N-ile Tartu Maakohtu 19.02.2013 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele. Maakohus tuvastas, et B.N on rikkunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ilmumise ning alalises elukohas elamise kohustust. Samuti ei ole B.N taotlenud kriminaalhooldajalt luba elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks ning ei esitanud dokumente kohustuste täitmise kohta. Maakohus tuvastas, et B.N on kriminaalhooldusnõudeid rikkunud täies mahus. Karistuseks määratud 540 üldkasuliku töö tunnist on ta sooritanud vaid 40 tundi.
4.B.N-i kaitsja esitas Tartu Maakohtu määrusele määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist.
4.1.Määruskaebuse kohaselt tuli B.N-ile üllatusena, et ühes kuus on võimalik teha vaid 50 üldkasuliku töö tundi. B.N-i ülalpidamisel oli üldlasuliku töö tegemise ajal alaealine laps ning lapseootel elukaaslane, kes ei omanud mingit sissetulekut. Kuna B.N ei leidnud Eestis tööd, millega samaaegselt teha ka üldkasulikku tööd, sattus tema perekond raskesse materiaalsesse olukorda. Kaebuse kohaselt püüdis B.N leida võimaluse teha üldkasulik töö lühema aja jooksul, et asuda pärast seda tööle välismaal, kuid see ei õnnestunud. B.N töötas kuni kinnipidamiseni Soomes XXX OY-s. Kaitsja kohaselt oli süüdimõistetu olukorras, kus tal tuli valida, kas pidada üleval oma perekonda või teha üldkasulikku tööd ning jätta elukaaslane ja laps vajalike elatusvahenditeta. Eeltoodule tuginedes leiab kaitsja, et B.N ei hoidunud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale kuritahtlikult. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, tuleb jätta muutmata ning B.N-i kaitsja määruskaebus rahuldamata. KarS § 69 lg 6 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele, kui süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määrusega B.N-i karistuse täitmisele pööramise põhjendatuses ning leiab samuti, et B.N-i karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna süüdimõistetu on kriminaalhooldusnõudeid täies mahus rikkunud – ei ole ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimistele, ei ole esitanud taotlust elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks ning on jätnud tegemata 540-st üldkasuliku töö tunnist 500 tundi. Tegemist ei ole ühekordse kohustuse rikkumisega, vaid järjepidevate rikkumistega ning hoolimatusega talle kohaldatud kohustustesse ning kriminaalhooldusesse.
6.Samaselt maakohtuga peab ka ringkonnakohus oluliseks asjaolu, et B.N ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku oma alalise elukoha muutusest, mistõttu ei ilmunud ta ka erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungile. Mõistmatu on ringkonnakohtu hinnangul isiku käitumine, kellele mõistetud vangistus asendatakse üldkasuliku tööga ning kes määratakse kriminaalhooldaja järelevalve alla ning vaatamata sellele lahkub ilma kriminaalhooldaja loata Eestist ning ei tee pingutusi terve aasta jooksul üldkasuliku töö tundide tegemiseks. Määruskaebuses toodud asjaolud ei ole ringkonnakohtu hinnangul kriminaalhooldusnõuete

rikkumise ning kohustuste täitmata jätmise aluseks. Kuriteo toimepanemisel tuleb isikul arvestada sellega kaasnevate tagajärgedega, milleks käesoleval juhul oli vangistuse asendamine üldkasuliku töö tundide sooritamise kohustuse ning isiku kriminaalhooldusele allutamisega. Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et vangistuses viibides oleksid isiku võimalused oma perekonna toetamiseks olnud keerulisemad, mistõttu jääb ringkonnakohtule arusaamatuks süüdimõistetu käitumine ning sellises ulatuses kriminaalhooldusnõuete rikkumine ning üldkasuliku töö tundide tegemata jätmine.

7.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et B.N vahistati vahistamismääruse koostamisest ca 1 aasta hiljem. B.N oli teadlik, et tema kriminaalhooldus lõpeb 2014. aasta märtsis, mis aga ei pannud ikkagi teda aasta jooksul õiguskuulekalt käituma ning oma kohustusi täitma. Ringkonnakohus nõustub igati maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on B.N talle mõistetud karistusse suhtunud nii ükskõikselt kui vähegi võimalik, mistõttu ei ole B.N-i tingimusliku karistuse täitmise jätkamine võimalik ning kandmata karistus, s.o tegemata 500 üldkasuliku töö tundi ehk 8 kuud ja 10 päeva vangistust tuleb KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele pöörata.
8.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja B.N-i kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.