Kohtulahend

Asjaolud ja menetluse käik Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi edastas 04.07.2014.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kriminaalasjas nr 14230102850 03.07.2014.a. koostatud süüdistusakti T.M süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises. Prokurör taotles asja arutamist käskmenetluse sätteid järgides ning tegi ettepaneku kohaldada põhikaristusena rahalist karistust. KrMS § 251 lg 1, 2 ja 3 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatav on alaealine. Käskmenetlust ei kohaldata, kui kahtlustatava suhtes on võimalik kohaldada sõltuvusravi. Tõendid Kohus uuris järgmisi tõendeid: - T.M ütlused kannatanuna 22.02.2014.a, milles ta teatab enda suhtes toimepandud röövimisest 22.02.2014.a pärast kella 08.55 ja annab üksikasjalikke ütlusi kuriteosündmuse kohta selles, et jalutas Tallinnas Puhangu tänava poolt Ehte tänava poole ning Ehte tänavalt tuli talle vastu kolm umbes 35-45 aastast meesterahvast, kellest üks lõi T.M-ile tugeva hoobi rusikaga kuklasse. Löögi tagajärjel tundis T.M füüsilist valu ja kukkus pikali, samuti kaotas hetkeks teadvuse. T.M mäletab, et oli mingil hetkel põlvili maas ja kui üles vaatas, olid meesterahvad garaaži nurga juures ning üks neist viskas rahakoti T.M poole ja ütles vene keeles: „Aitäh“. Meesterahvad liikusid Ehte tänavale. T.M rahakotist olid kaardid välja pudenenud ja ära oli võetud sularaha 1530.00 eurot, ülejäänud asjad olid alles. Rüseluse ajal kukkus maha ka T.M mobiiltelefon Samsung Galaxy ACE ja selle ekraan läks katki, täpsustab lõhkumisega tekitatud kahjusid. Samuti näitab skeemil kuriteo toimumise täpse asukoha (tlk 2-6); - isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega, milles on fikseeritud 22.02.2014.a kell 10.35 T.M esinevad kehavigastused- paremal käel vähenähtav marrastus ja kuklal punetus (tlk 7-10); - ettekanne, millest nähtub, et politsei sõitis välja sündmuskohale 22.02.2014.a kell 09.53 (tlk 11); - Olympic Casino Eesti AS-i vastus järelepärimisele, millest nähtuvad T.M kasiinokülastused, s.h 21.02.2014.a (tlk 16-17); - T.M ütlused kannatanuna 12.03.2014.a, milles ta soovib parandada varasemaid ütlusi, kuna andis esimesel korral valeütlusi ja tegelikult temalt ei röövitud raha, vaid ta kulutas nimetatud raha ise ära Kristiine Keskuse kasiinos Olympic Casino. Kuna oli kogu raha maha mänginud ja ei tahtnud, et tema naine ja tööandja saavad sellest teada, siis tuli talle mõte politseisse avaldus kirjutada, et see raha temalt rööviti (tlk 18-19); - kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 14230102086, millest nähtub menetluse lõpetamine kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (tlk 28); - T.M ütlused kahtlustatavana, kus ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises täielikult süüdi. Kahetseb, et andis valeütlusi (tlk 20-22).

Kohtu seisukoht ja kohtuotsuse põhjendused Taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane ning vastab KrMS § 251 sätestatud nõuetele. Kohus rahuldab taotluse ning toimetab käskmenetlust KrMS § 253 ja § 254 kohaselt. Kohus, kontrollinud, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas süüdistatava T.M KarS § 320 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise kohta kogutud tõendeid, asub seisukohale, et T.M süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ja tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi. KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 320 lg 1 näeb ette vastutuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest. Käesolevas kriminaalasjas on kohtueelsel uurimisel tuvastamist leidnud, et T.M andis kriminaalasja nr 14230102086 kohtueelses menetluses 22.02.2014.a Tallinnas Kolde pst 65 asuvas Kesklinna politseijaoskonnas kannatanuna valeütlused selles, et 22.02.2014.a hommikul tulid Tallinnas Ehte tänaval talle vastu kolm umbes 35-45 aastast meesterahvast, kellest üks lõi T.M-ile tugeva hoobi rusikaga kuklasse, millest T.M tundis füüsilist valu ja kukkus pikali, samuti kaotas hetkeks teadvuse ning meesterahvad võtsid tema rahakotist ära sularaha 1530.00 eurot. Nimetatud sündmust tegelikkuses ei toimunud. Selle kohta andis T.M 12.03.2014.a Tallinnas, Kolde pst 65 asuvas Kesklinna politseijaoskonnas kannatanuna ütlused, milles ta teatas, et andis 22.02.2014.a toimunud kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valeütlused ning tegelikult temalt, T.M-ilt, ei võetud vägivalda kasutades ära sularaha summas 1530.00 eurot, vaid ta kulutas ise selle raha ära 21.02.2014.a Tallinnas Kristiine Keskuses asuvas kasiinos Olympic Casino. Teo toimepanemine on kohtu hinnangul tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt T.M kahtlustatavana antud ütlustega, kus ta tunnistab ennast kuriteo toimepanemises täielikult süüdi. Kahetseb, et andis valeütlusi. Asjaolu, et kuriteo on toime pannud T.M kinnitab ka Olympic Casino Eesti AS-i vastus järelepärimisele, millest nähtuvad T.M kasiinokülastused, sh 21.02.2014.a ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 14230102086, millest nähtub menetluse lõpetamine kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. T.M-ile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Kohtu hinnangul on T.M käitumises tuvastatud otsene tahtlus, sest andes kriminaalasjas ütlusi sündmuse kohta, mis tegelikult ei ole aset leidnud, teadis T.M, et sääraselt tegutsedes annab ta valeütlusi. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et T.M poolt toimepandud kuritegu on täielikku tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning T.M tuleb süüdi mõista KarS § 320 lg 1 järgi.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav T.M on täisealine ja teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma tegude keelatusest. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. KarS § 320 lg 1 näeb karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus T.M süüd, tema isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör pidas võimalikuks T.M karistamist toimepandud kuriteo eest KarS § 320 lg 1 järgi rahalise karistusega summas 224.00 eurot (so 70 miinimumpäevamäära), võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, kahtlustatava isikut, tema käitumist enne ning peale käsitletavat kuritegu, süü suurust, samuti arvestades asjaolu, et T.M on varem karistamata isik. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks, kuna kuriteoga kahju ei tekkinud ning probleeme kolmandatele isikutele ei kaasnenud. T.M on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, mida kohus loeb KarS § 57 lg 1 p 3 mõistes kergendavaks asjaoluks ning tema poolt väljendatu annab märku, et isik on aru saanud enda teo taunitavusest. T.M on olemas kindel elukoht. Ta töötab, kuid mitteametlikult. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab T.M süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. T.M on varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata (tlk 25-26), seega oma käitumisega on ta siiani näidanud, et tegemist on seaduskuuleka kodanikuga. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistaval on olemas sissetulek, samuti asjaolu, et süüdistatav on taolise süüteo toime pannud esmakordselt, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses, s.o summas 224.00 eurot.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulu määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et T.M esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb T.M-ilt välja mõista sundraha 532.50 eurot ja lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 36.00 eurot. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna süüdistataval tuleb tasuda ka rahaline karistus, mistõttu võib kõikide rahaliste kohustuste korraga täitmine osutuda raskendatuks. Tõkendina on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu, kuid kuna tõkendi edaspidise kohaldamise vajadus puudub, siis tõkend kuulub tühistamisele otsuse jõustumisel. Kohus juhindub KrMS §-st 253 p 1 ja 254.

Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.