B.S süüdistuses KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi; P.R süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9; § 266 lg 2 p-de 1, 3 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi; H.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8; § 266 lg 2 p-de 1, 3; § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi; A.R süüdistuses KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi; O.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7, 8 järgi; Mati Matsar süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja § 424 järgi lühimenetluses.
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 28. mai 2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
B.S-i kaitsja advokaat Heiki Kuningas
Prokurör
Prokuröri abi Riita Serikova
Süüdistatav
Kaitsja Süüdistatav
B.S isikukood: XXX, elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud: 11.04.2013 Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9; § 215 lg 2 p-de 1, 2; § 266 lg 2 p 3 järgi, tõkend – vahistamine alates 12.12.2013, kahtlustatavana kinni peetud 10.12.2013 advokaat Heiki Kuningas P.R isikukood: XXX,
elukoht: XXX, kriminaalkorras karistatud: 11.04.2013 Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9; § 215 lg 2 p-de 1, 2; § 266 lg 2 p 3 järgi, tõkend – vahistamine alates 12.12.2013, kahtlustatavana kinni peetud 10.12.2013 Kaitsja
vandeadvokaat Otto Preem
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. mai 2014 otsus osaliselt, s.o B.S-ile ja P.R-ile mõistetud liitkaristuste osas ja teha selles osas uus otsus, millega:
1.1.KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõista B.S-ile KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust a 1/3, s.o 4 kuu ja 20 päeva võrra ja mõista B.S-ile lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada kandmisele kuuluvat karistust Tartu Maakohtu 11.04.2013 kohtuotsuse nr 1-13-1673 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu vangistuse võrra ning mõista B.S-ile liitkaristus 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva vangistust.
1.2.KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõista P.R-ile KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta vangistust. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, liites eeltoodud karistusele ka KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi karistuseks mõistetud 9 kuud vangistust, mõista P.R-ile KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada nimetaud karistust 1/3, s.o 4 kuu ja 20 päeva võrra ja mõista P.R-ile lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada kandmisele kuuluvat karistust Tartu Maakohtu 11.04.2013 kohtuotsuse nr 1-13-1673 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra ja mõista P.R-ile liitkaristus 1 aasta 9 kuud ja 10 päeva vangistust.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Apellatsioon rahuldada osaliselt.
4.Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kasuks 180 eurot, sealhulgas käibemaks 30 eurot, advokaat Heiki Kuninga poolt süüdistatavale B.S-ile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
5.Nimetatud summa jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 1. septembril 2014 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 2. septembrist 2014. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 2. septembrist 2014. Asjaolud ja menetluse käik
1.B.S ja P.R-i seob ühine süüdistus alljärgnevas:
1.1.KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi süüdistatakse B.S ja P.R-i selles, et nemad, varem omavolilise sissetungi toime pannud isikutena, tungisid 29.11.2013 õhtul kella 23 paiku kahekesi koos valdaja tahte vastaselt ukse paokile painutamise ja seejärel luku avamise teel Võru maakonnas Urvaste vallas XXX külas asuvasse M.K. garaaži.
1.2.KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi süüdistatakse B.S ja P.R-i muuhulgas selles, et nemad, varem varguse ja omavolilise kasutamise toimepannud isikutena, võtsid 29.11.2013 õhtul kella 23 paiku omavoliliselt Võru maakonnas Urvaste vallas XXX külas M. K garaažist sõiduauto Ford Escort registreerimismärgiga XXX, käivitasid selle süüteluku lõhkumise ja juhtmete ühendamise teel ning sõitsid autoga Valga maakonda Sangastesse, kus auto seiskus, misjärel lükkasid sõiduki teetammist alla jõe äärde. Maakohtu otsus
2.Tartu Maakohtu 28.05.2014 otsusega mõisteti B.S süüdi KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 ja KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi. § 266 lg 2 p 1, 3 järgi mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust ja KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel B.S-ile liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati B.S-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o 6 kuu vangistuse võrra ja mõisteti B.S-ile lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati B.S-ile mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 11.04.2013 kohtuotsuse nr 1-13-1673 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 1 kuu vangistuse võrra ning mõisteti B.S-ile liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestati B.S-i karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamise päevast, s.o alates 10.12.2013.
2.1.Karistuse mõistmisel (otsuse lk 43-44) võttis maakohus arvesse, et B.S-ile on esitatud süüdistus neljas kuriteoepisoodis, mis on toime pandud katseajal, s.o pool aastat pärast kohtu poolt samalaadsetes kuritegudes süüdi tunnistamist. Süüdistatav on oma õigusvastase käitumisega üles näidanud ükskõiksust talle mõistetud karistuste suhtes ning hoolimatust õiguskorda, ühiskonda ja kaaskodanike omandisse. Lisaks arvestas maakohus süüdistatava varasemat karistatust. Väärteokorras on B.S karistatud kuuel korral, viimati 29.04.2013 AS § 71 alusel rahatrahviga 40 eurot, mis on tasumata ja 08.07.2013 AS § 71 alusel rahatrahviga 40 eurot, mis on samuti tasumata. B.S on varem kriminaalkorras karistatud 11.04.2013 Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 215 lg 2-de p 1, 2 ning § 266 lg 2 p 3 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 1 kuu vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga, mille kestel ta oli kohustatud täitma KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid.
2.2.Kohus leidis, et kui isik paneb järjepidevalt toime teatud liiki kuritegusid, siis mõistetavad karistused ei saa minna ajas leebemaks, vaid rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud
järelikult piisavad mõjutamaks teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seega oli maakohus seisukohal, et rahalise karistusega ega tingimisi vangistusega ei ole mõistetava karistuse eesmärki võimalik saavutada, mistõttu tuleb mõista reaalne vangistus.
2.3.Maakohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et B.S-i puhul on karistust kergendav asjaolu tema puhtsüdamlik kahetsus. Süüdistatav üritas varjata oma osalust süütegude toimepanemisel ja andis sisulisi ütlusi alles pärast arestimajas veedetud ööd ning talle esitatud tõendite survel. Seega ei arvestanud kohus väidetavat puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Esimese astme kohus ei tuvastanud ka teisi B.S-i karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid.
3.Tartu Maakohtu 28.05.2014 otsusega mõisteti P.R süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9; § 266 lg 2 p-de 1, 3 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi. KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust, KarS § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi 6 kuud vangistust ja KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti P.R-ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3, s.o 5 kuu võrra ja mõisteti P.R-ile lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati P.R-ile mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 11.04.2013 kohtuotsuse nr 1-13-1673 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra ning mõisteti P.R-ile liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestati P.R-i karistuse kandmise aja algust tema kahtlustatavana kinnipidamise päevast, s.o alates 10.12.2013. Esitatud apellatsioon
4.Tartu Maakohtu 28.05.2014 otsuse peale esitas apellatsiooni B.S-i kaitsja advokaat H. Kuningas, kes palub tühistada maakohtu otsus B.S-ile mõistetud karistuse osas ning teha uus otsus, millega mõista B.S-ile karistuseks 1 aasta 10 kuud 9 päeva vangistust KarS § 63 lg 1 sätete järgi ning asendada karistus KarS § 69 alusel ühiskondlikult kasuliku tööga 1338 tundi 2 aasta jooksul.
4.1.Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud kohaldamata KarS § 63 lg 1 sätted. Kuigi süüdistuses ei heideta ette sissetungimist M. K sõidukisse, leiab kaitsja, et lisaks M. K garaažile tungis B.S ka kannatanu sõidukisse, pannes seega toime samaaegselt kaks ühesugust kuritegu. Sõidukisse sisenemine on hõlmatud juba esitatud süüdistusega KarS § 266 järgi. Kui sama teoga rikutakse erinevaid õigushüvesid ning need on kvalifitseeritavad erinevate karistusseadustiku sätete järgi ega ole üksteisest hõlmatud, kvalifitseeritakse sellised rikkumised ideaalkonkurentsist lähtudes eraldi. Vastavalt KarS § 63 lg-le 1 tuleb ideaalkonkurentsi puhul isikule mõista karistus vaid raskeimat sanktsiooni ette nägeva kriminaalseaduse sätte alusel. Seesugune lähenemine tuleneb isiku õigusest ühe karistatava teo eest vaid üks kord karistada saada.
4.2.KarS § 63 lg-st 1 tulenevalt tuleb karistus mõista KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 kui raskema sanktsiooni järgi. Kuna maakohus karistas B.S KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega, siis see peabki jääma lõplikuks karistuseks, sest KarS § 65 sätted käesoleval juhul ei kohaldu. Lühimenetluse sätteid kohaldades tuleb mõistetud karistust vähendada ning lõplikuks karistuseks jääks 9 kuud ja 9 päeva vangistust. Liites sellele juurde 1 aasta ja 1 kuu pikkuse ärakandmata karistuse moodustub liitkaristus 1 aasta 10 kuud ja 9 päeva vangistust.
4.3.KarS § 69 alusel võib kuni kaheaastase vangistuse asendada ühiskondlikult kasuliku tööga. Kohtuistungil avaldas B.S , et on nõus ühiskondlikult kasulikku tööd tegema. Kui asendada mõistetud vangistus ühiskondlikult kasuliku tööga, tuleks süüdistataval teha 1338 ÜKT tundi. Arvestades tundide küllalt suurt arvu oleks otstarbekas määrata nende täitmiseks kaheaastane tähtaeg.
4.4.Apellatsioonis ei nõustuta maakohtu seisukohaga, et B.S-i puhul puudub karistust kergendav asjaolu. Millegagi ei ole tõendatud maakohtu väide, et B.S andis ütlusi talle politseiametnike poolt esitatud tõendite mõjul. Pole tõendeid ka selle kohta, et keegi väljastpoolt vanglat oleks süüdistatavat mõjutanud ütlusi andma. Kaitsja leiab, et antud juhul on karistust kergendava asjaoluna kohaldatav KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud puhtsüdamlik kahetsus. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
5.Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega leiab, et apellatsioonis esitatud seisukohad väärivad osaliselt tähelepanu ning tingivad maakohtu otsuse osalise tühistamise. Lisaks leiab ringkonnakohus, et tulenevalt KrMS § 331 lg-st 3 tuleb laiendada kriminaalasja arutamise piire ka P.R-ile, sõltumata tema poolt apellatsiooni esitamata jätmisest, kuna ilmnes materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud.
6.Ringkonnakohus nõustub kaitsja väitega, et B.S-ile, kuid ka P.R-ile tuleb KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 ja § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel, kuna isikute tegevus M. K garaaži tungimisel oli kantud üksnes tahtest kasutada omavoliliselt seal olevat sõiduautot Ford Escort.
6.1.Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Ideaalkogumi võivad iseenesest moodustada ka järjestikku toimepandud süüteod, kui tegemist on loomuliku elukäsitluse järgi ühtse käitumisega (vt RKKKo nr 3-1-1-97-12, p-d 11 ja 12; RKKKo nr 3-1-1-17-13, p 13.1).
6.2.B.S ja P.R on andnud ütlusi (vt II kd, lk 219-222 ja 316-318), mille kohaselt tungiti M. K garaaži kindla tahtlusega ärandada sealt sõiduauto Ford Escort. B.S-i ja P.R-i tegevus garaaži tungimisel ja auto ärandamisel oli kantud ühisest tahtlusest, s.o ärandada auto, ja teod olid ajalisruumiselt seotud, mistõttu on need vaadeldavad ühtse, kokkukuuluva teona. Kuna garaaži sissetungimisel puudus muu, iseseisev eesmärk, moodustavad M. K garaaži tungimine ja sealt auto ärandamine ideaalkogumi.
7.Nõustuda ei saa aga kaitsja väitega B.S-i puhtsüdamliku kahetsuse kohta KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (vt RKKKo nr 3-1-1-18-14, p 11).
7.1.Maakohus on õigustatult juhtinud tähelepanu, et kahtlustatav ei tunnistanud koheselt ülekuulamisel enda süüd, vaid eitas üldse kuritegude toimepanemist. Alles korduval ülekuulamisel, kui isikule said teatavaks teda süüstavad tõendid, tunnistas B.S kuritegude toimepanemist. Sellisest käitumisest võib järeldada, et kahtlustatav ei kahetsenud, vaid tunnistas kuritegude toimepanemise ülesse üksnes olude sunnil. Kuna kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et B.S ka tegelikult toimepandud kuritegusid oleks kahetsenud, ei saa kergendavat asjaolu üksnes kahtlustatava paljasõnalise väite alusel arvestada.
8.Ka ringkonnakohus on arvamusel, et B.S saab mõjutada edaspidi kuritegudest hoiduma üksnes reaalne vangistus. Maakohus on arusaadavalt motiveerinud, miks ei ole kahtlustatava suhtes võimalik rakendada leebemaid karistusi, sh üldkasulikku tööd (vt otsuse lk 43) ning kohtukolleegium nõustub täielikult nende põhistustega.
8.1.Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda
võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-4004, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Kuna B.S on varasemalt sarnaste tegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud, ta pani toime mitu kuriteoepisoodi, sealjuures veel isikute grupis ning katseajal, ei ole võimalik tema suhtes kohaldada muud karistust peale reaalse vangistuse.
9.Juhindudes eeltoodust ja võttes arvesse KarS § 63 lg-t 1, tuleb B.S-ile ja P.R-ile KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 ja § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest mõista karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o § 215 lg 2 p-de 1, 2 alusel.
9.1.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta maakohtu poolt B.S-ile KarS § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud karistust 1 aasta 2 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb nimetaud karistust vähendada 1/3, s.o 4 kuu ja 20 päeva võrra ja mõista B.S-ile lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Kuna B.S pani kuriteod toime katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada kandmisele kuuluvat karistust Tartu Maakohtu 11.04.2013 otsuse nr 1-13-1673 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu vangistuse võrra. Seega tuleb B.S-ile mõista liitkaristus 1 aasta 10 kuud ja 10 päeva.
9.2.Ringkonnakohus ei pea vajalikuks muuta ka P.R-ile maakohtu poolt § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud karistust 1 aasta vangistust. Kuna P.R pani toime ka KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad teod, tuleb talle mõistetud karistused KarS § 64 lg 1 alusel liita. Kohtukolleegium leiab, et üksikkaristusest raskeima suurendamise teel tuleb P.R-ile KarS § 64 lg 1 alusel mõista karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust, s.o vähendada maakohtu poolt mõistetud liitkastust 1 aasta 3 kuud ühe kuu võrra. Kuna kahtlustatavale mõisteti maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi rangem karistus, kui § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi, ei pea kohtukolleegium võimalikuks vähendada P.R-i liitkaristust üle ühe kuu. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb nimetaud karistust vähendada 1/3, s.o 4 kuu ja 20 päeva võrra ja mõista P.R-ile lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 10 päeva vangistust. Kuna P.R pani kuriteod toime katseajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada kandmisele kuuluvat karistust Tartu Maakohtu 11.04.2013 otsuse nr 1-13-1673 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta vangistuse võrra. Seega tuleb P.R-ile mõista liitkaristus 1 aasta 9 kuud ja 10 päeva.
10.Viimasena käsitleb ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduvat.
10.1.B.S-i kaitsja advokaat H. Kuningas taotleb kaitsjatasu väljamõistmist apellatsiooni koostamise eest 180 eurot, sh käibemaks 30 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele.
10.2.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt KrMS § 337 lg 1 p 4 alusel, tuleb juhinduvalt KrMS § 185 lg-st 1 jätta see menetluskulu riigi kanda.
11.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 2 p-st 4, § 340 lg-st 3 tühistab Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium maakohtu otsuse osaliselt ning teeb tühistatud osas uue otsuse. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.