Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. august 2014. a Tartus, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-14-7227
Kohtukoosseis
kohtunik Rutt Teeveer
Kohtuistungi sekretär
Helju Rebane
Kriminaalasi
Z.J-i (Z.J) süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses
Prokurör
Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak
Süüdistatav
Z.J
Kaitsja
Elu- või asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral - 05.09.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi 10 (kümne) kuulise vangistusega tingimisi 2 (kahe) aastase katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 (kaheks) aastaks; väärtegude eest karistatud ei ole (karistused arhiveeritud) Tõkend: tõkendit kohaldatud ei ole Määratud korras advokaat Andres Veski
Süüdi tunnistada Z.J KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Z.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29. august 2014. a s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui Z.J ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Z.J katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Z.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 16. septembril 2014.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Liiklusseaduse § 129 lg 2 sätestab, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud 12 kuuks või kauemaks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nõutava liiklusteooria- ja sõidueksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid mitte varem kui 12 kuud enne karistuse tähtaja möödumist. Sõidueksamit ei saa isik sooritada enne karistuse tähtaja möödumist. KrMS §-de 175 lg 1 p-de 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1; 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista Z.J-ilt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti; kaitsjale väljamaksmisele kuuluv tasu 108 (ükssada kaheksa) eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Z.J on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 306 lg 1 p 15 alusel on käesoleva kohtuotsuse lisaks KrMS § 145 lõikes 41 ja KrMS § 159 lõikes 3 nimetatud maksedokument, mis sisaldab menetluskulude riigile riiginõudena tasumiseks vajalikke andmeid, mis edastatakse kas kohtuotsuse kätteandmisel või otsuse jõustumise järgselt süüdimõistetule. Maksedokumendist nähtub millisele arvele ja millise viitenumbriga tuleb süüdimõistetul riigituludesse sissenõutav menetluskulu tasuda. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses märgitud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud
kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: Z.J-i süüdistatakse selles, et tema 29.08.2014 kella 00.37 paiku juhtis Tartus, Vasara 25A maja juures mootorsõidukit Volkswagen Phaeton reg nr XXX, olles alkoholijoobes. Kuriteo kvalifikatsioon: Sellega pani Z.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei ole, tsiviilhagi ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 42 4 jä rg i ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 1 (üks) päev (29.august 2014), mille vältel Z.J oli kahtlustatavana kinni peetud, mistõttu karistuseks jääb 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Z.J ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Z.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 2 (kaheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.
II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.
Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Z.J süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 532.50 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2 kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra, so mõista välja 266,25 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu 108 eurot. Tulenevalt Z.J-i sissetuleku suurusest peab kohus põhjendatuks anda süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.