lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2117/48

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-2117/48
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Lühimenetlus
Kuulutamise aeg
28.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1792
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-2117/37Viru Maakohus Narva kohtumaja03.04.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

28. august 2014 (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2117

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Paavo Randma, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Elena Borisenko süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 3. aprilli 2014 otsus

Apellatsioonide esitajad

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Koovit Süüdistatav Elena Borisenko

Prokurör Süüdistatav

Kaitsja

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Günter Koovit Elena Borisenko (ik 47811073711). Elukoht: XXX. Viibimiskoht Viru Vangla. kriminaalkorras karistatud kahel korral. vandeadvokaat Vladimir Rogulski

RESOLUTSIOON

Viru Maakohtu 3. aprilli 2014 kohtuotsus Elena Borisenko süüdistusasjas jätta muutmata, apellatsioonid jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu 03.04.2014 otsusega tunnistati Elena Borisenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 alusel, mõistes karistuseks 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra. E. Borisenko karistuseks jäi vangistus 5 aastat ja 4 kuud, algusega 04.10.2013.
2.Viru Maakohus arutas E. Borisenko süüdistust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo omandas alates 2009.a täpselt tuvastamata kohas ja isikult korduvalt ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, millest osa andis ebaseaduslikult edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele ning osa kandis endaga kaasas järgnevalt: -

ajavahemikul 2009.a kuni 2013.a septembrini andis Elena Borisenko Narvas aadressil XXX asuvas korteris 2-3 korda nädalas, so vähemalt 400 korda narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit korraga ühe fooliumvoldiku kaupa V.G. le.

-

2010.a Narvas täpselt tuvastamata ajal ja kohas, 2013.a alguses Narvas täpselt tuvastamata ajal ja kohas, 04.10.2013.a kella 10.00 paiku Narvas ning 04.10.2013.a õhtul Tallinn-Narva maanteel, so kokku neljal korral, andis Elena Borisenko ühe fooliumvoldiku narkootilist ainet fentanüüli sisaldava pulbriga J.K. le.

-

ajavahemikul 2013.a jaanuarist kuni 2013.a septembrini andis E. Borisenko Narvas aadressil XXX vähemalt 10 korda narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit korraga ühe fooliumvoldiku kaupa E.S. ́le.

-

ajavahemikul 2013.a kevadest kuni 2013.a septembrini andis E. Borisenko Narvas aadressil XXX igal päeval, so vähemalt 100 korda narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit korraga ühe fooliumvoldiku kaupa J.S.le.

-

ajavahemikul 2013.a kevadest kuni 04.10.2013.a andis E. Borisenko Narvas aadressidel XXX Pähklimäe tänava alleel kokku vähemalt neljal korral korraga ühe fooliumvoldiku kaupa ning ajavahemikul 2013.a juuni kuni 2013.a juuli kolmel korral Tallinnas korraga kolme narkojoovet tekitava doosi kaupa narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit J.S. ́ile.

-

ajavahemikul 2013.a juunist kuni 2013.a juulini andis Elena Borisenko Narvas vähemalt 10 korda narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit korraga ühe fooliumvoldiku kaupa A.D. ́le.

-

ajavahemikul 2013.a augustist kuni 2013.a septembrini andis Elena Borisenko Narvas XXX maja juures kahel korral narkootilist ainet fentanüüli korraga ühe fooliumvoldiku kaupa A.K. le.

Osa omandatud fentanüülist, so minigrip kilekotti pakendatud narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kaaluga 0,33 g (puhtal kujul 20 mg fentanüüli) – so narkootilist ainet suures koguses, kandis E. Borisenko endaga kaasas, kuni see temalt 04.10.2013.a kella 21.05 paiku Narvas aadressil XXX asuva maja trepikojas juures kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja narkootilise aine edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani E. Borisenko süüdistuse kohaselt toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.Kohus asus seisukohale, et E. Borisenko süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on õigesti kvalifitseeritud, kuid on tõendamist leidnud osaliselt. Kohus tunnistas E. Borisenko süüdi E.S., J.S., J.S., A.D. ja A.K. narkootilise aine edasiandmises ning suures koguses narkootilise aine omandamises ja valdamises süüdistuses märgitud mahus. Kohtu hinnangul ei leidnud tõendamist, et E. Borisenko andis 2010.a fentanüüli J. K. Eeltoodud osas prokurör kohtuotsust vaidlustada ei soovi. Maakohtu otsus vaidlustatakse V.G. narkootilise aine üleandmises ajavahemikul 2009.2011.

MAAKOHTU OTSUSE APELLEERITAVA OSA SISU

4.Kohus asus seisukohale, et E. Borisenko süü V.G. ajavahemikul 2009-2011 narkootilise aine üleandmises kinnitust ei leidnud. Kohus osundas siinjuures V.G. ütlustele, kes avaldas, et ta ostis alates 2009. a Borisenkolt narkootilist ainet hinnaga 15 eurot doosi eest. Euro aga võeti Eestis kasutusele 2011. a jaanuaris. Sel põhjusel tuleb V.G. ütlused seada kahtluse alla.

APELLATSIOONIDES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

5.Apellatsioonis taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör tühistada Viru Maakohtu 02.04.2014 otsus ja teha uus otsus, millega mõista E. Borisenko süüdi ka KarS § 184 lg 2 p 2 alusel ajavahemikul 2009-2011 toimunud narkootilise aine fentanüüli edasiandmises V.G. süüdistuses märgitud ulatuses. KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus Viru Maakohtu 14.10.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmata osaga, s.o 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva, mõistes liitkaristuseks vangistuse 8 aastat 3 kuud ja 27 päeva. 5.1 Esmalt märgib prokurör, et KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Samas on Riigikohus asunud enda 12.10.2012.a otsuses kriminaalasjas nr. 3-1-1-81-12 seisukohale, et juhul, kui kohus on asunud prokuratuuri poolt süüdistuses märgituga võrreldes kardinaalselt erinevale seisukohale, on kohus toiminud kriminaalmenetluse keskses küsimuses viisil, mis ei olnud kooskõlas prokuratuuri poolt kohtulikul arutamisel taotletuga ja prokuratuuril on õigus sellises olukorras esitada apellatsioon ka lühimenetluses tehtud süüdimõistva otsuse peale. Kuivõrd Viru Maakohus on oma 02.04.2014.a otsuses asunud kardinaalselt erinevale seisukohale süüdistuses märgitud ja Elena Borisenko ́le inkrimineeritud narkootilise aine V.G. le edasiandmise ajavahemiku osas, esitabki prokuratuur apellatsiooni, milles taotleb Elena Borisenko süüditunnistamist V.G. le narkootilise aine fentanüüli edasiandmises kogu süüdistuses märgitud ajavahemiku osas, so alates 2009.aastast.

5.2 Apellant märgib, et kohus on hinnanud süüdistatava ja tunnistaja V.G. ütlusi ühekülgselt. V.G. kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlustest nähtub, et ta ostis ajavahemikul 2009.2013. a septembrini E. Borisenkolt Narvas, aadressil XXX asuvas korteris 2-3 korda nädalas narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit korraga ühe fooliumvoldiku kaupa. Narkootilise aine doos maksis 15 eurot. Apellandi hinnangul ei viita tunnistaja poolt ülekuulamisel märgitud narkootilise aine doosi eest makstud 15 eurot tingimata sellele, et narkootilist ainet sai ta E. Borisenko käest osta alles peale euro kasutuselevõttu Eesti Vabariigis 2011.a. Kuna tunnistaja V.G. kuulati üle ajal, mil Eesti Vabariigis oli juba mitu aastat kehtinud maksevahendina euro, selgitab see, miks ülekuulamisel on ta märkinud narkootilise aine ostmisel kasutatud maksevahendina just eurosid. V.G. ütlused on usaldusväärsed, kuivõrd mitmed tema ütlustes märgitud asjaolud langevad kokku ka teiste tunnistajate poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega, sealhulgas selles osas, kus ja millistes kogustes E. Borisenko müüs narkootilist ainet. 5.2 E. Borisenkot karistati viimati kriminaalkorras 14.10.2008 Viru Maakohtu otsusega KarS § 184

lg 2 p-de 1,2 alusel vangistusega 3 aastat katseajaga 2 aastat. Nimetatud kohtuotsusega mõistetud katseaeg lõppes 13.10.2010, mis annab aluse arvata, et tunnistajate ütlusi narkootiliste ainete edasiandmise kohta kinnitas ta ainult ajavahemiku kohta, mil tema suhtes oli juba katseaeg lõppenud, et vältida talle eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Kuivõrd narkootilise aine edasiandmine V.G. toimus alates 2009. aastast, so katseajal, taotleb prokuratuur E. Borisenkole liitkaristuse mõistmist KarS § 65 lg 2 alusel.

6.Apellatsioonis taotleb E. Borisenko vähendada talle mõistetud karistust. Apellandil on kaks alaealist last. E. Borisenko lubab loobuda narkootilistest ainetest ja metadoonist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

7.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha prokuröri apellatsiooni osas ning seejärel käsitleb süüdistatava apellatsiooni.
8.Seoses prokuröri apellatsioonis toodud põhjendustega apellatsiooniõigusest märgib ringkonnakohus vaid lühidalt, et vaatamata sellele, et käesolevat kriminaalasja menetleti lühimenetluses, puuduvad menetlusõiguslikud takistused prokuröri apellatsiooni menetlemisest, kuna vaidlustatud süüdistuse episoodis mõisteti süüdistatav osaliselt E. Borisenko õigeks. Prokurör on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles E. Borisenko mõisteti õigeks V.G. ajavahemikul 2009 kuni 2011narkootilise aine fetanüüli korduvas edasiandmises. Kaebuses leitakse, et kohus on hinnanud süüdistatava ja tunnistaja V.G. ütlusi ühekülgselt. Süüdistatav E. Borisenko tunnistas V.G. narkootilise aine korduvat edasiandmist aastal 2013. Seega tunnistas süüd osaliselt. Süüdistus narkootilise aine ebaseaduslikus edasiandmises tunnistaja V.G. aastatel 2009 kuni 2011 baseerub seega vaid ühele tõendile, s.o tunnistaja V.G. ütlustele. V.G. ütluste kohaselt ostis ta ajavahemikul 2009 kuni septembrini 2013 E. Borisenkolt XXX Narvas asuvas korteris 2-3 korda nädalas narkootilist ainet ühe fooliumivoldiku kaupa ning doos maksis 15 eurot. Maakohus kahtles tunnistaja ütluste tõeväärtuses, kuna euro võeti kasutusele alles aastal 2011, siis ei saanud ta enne aastat 2011 süüdistatavalt narkootilist ainet osta. Kohus asus seisukohale, et narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine süüdistatava poolt ajavahemikul 2009 kuni 2011 ei ole tõendatud. Prokurör sellise seisukohaga ei nõustu, leides, et kuna tunnistaja kuulati üle ajal, mil euro kehtis juba mitmendat aastat, on ka põhjendatav, miks tunnistaja osundas maksevahendina eurole. Ringkonnakohtu hinnangul on tunnistaja ülekuulamine olnud suhteliselt üldsõnaline ning tõepoolest on tunnistaja rääkinud sellest, et maksis E. Borisenkole doosi eest 15 eurot. Tuleb nõustuda maakohtuga selles, et olukorras kus süüdistus hõlmab narkootilise aine müüki tunnistaja V.G. mitme aasta vältel, ei ole tema ütlustest tulenevalt võimalik üheselt väita, et ka aastatel 2009 kuni 2011 müüs E. Borisenko tunnistajale narkootilist ainet. Ringkonnakohus leiab, et kogutud tõendibaas on sedavõrd napp ning tõendid teineteisele vastu käivad, mistõttu sellises olukorras süüdimõistvat kohtuotsust vaidlustatud osas langetada ei ole võimalik. Esitatud süüdistuse episood hõlmab narkootilise aine tunnistajale edasiandmist E. Borisenko poolt mitme aasta vältel, mis on kogu käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale esitatud süüdistuse episoodidest tervikuna kõige mahukam. Ringkonnakohus on seisukohal, et narkootilise aine niivõrd pikaajalise ebaseadusliku käitlemistegevuse tõendamiseks on ilmselgelt vähene tugineda süüdimõistmisel vaid ühele tõendile, s.o narkootilist ainet omandanud isiku ütlustele, mille

tõeväärtus on kaheldav. Igasugused muud tõendid E. Borisenko nn „narkoäri“ kohta aastatel 2009 kuni 2011 puuduvad. Sellest tulenevalt ei pea apellatsioonikohus võimalikuks prokuröri apellatsiooni rahuldada ning maakohtu otsus E. Borisenko õigeksmõistmises ajavahemikul 2009 kuni 2011 narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises jääb muutmata.

9.Süüdistatav E. Borisenko leiab, et maakohus on teda põhjendamatult karmilt karistanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning jätab ka selles osas maakohtu otsuse muutmata. Maakohus asus seisukohale, et E. Borisenko süü on hinnatav suurena ning arvestades süüdistatava süü mahtu (narkootilise aine järjepidev omandamine ja müük erinevatele isikutele), on sellise kohtu seisukohaga vaieldamatult nõus ka apellatsioonikohus. Maakohus on karistuse määra mõjutava faktorina võtnud arvesse E. Borisenko poolt avaldatud kahetsuse, mis on süüd kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Süüdistatavale määratava karistuse raskust on põhjendatult mõjutanud asjaolu, et E. Borisenko on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimati 2008 aastal samuti narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi. Sel korral anti süüdistatavale võimalus muuta enda suhtumist õiguskorda karistuse kandmisega vabaduses, kuid nagu nähtub käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidud süütegudest, E. Borisenko ei ole oma käitumist muutnud. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani ning keskmine karistuse määr on seega üheksa aastat. Maakohus mõistis E. Borisenkole kaheksa aastat vangistust, mis on alla keskmise määra. Ringkonnakohus leiab, et isikut, kes olles ka varasemalt toime pannud analoogilisi süütegusid kuid vaatamata karistamisele jätkab endist kuritegelikku elustiili, ei ole võimalik karistusõiguslikult leebemalt kohelda, isegi vaatamata laste olemasolule.
10.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse tervikuna muutmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Maarika Kuusk

/digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/

Paavo Randma

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.