1-14-6336/5 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

9.Asitõend: CDplaat, millel on videosalvestus, mis asub toimikus (toimiku tagakaanel), jätta KrMS § 236 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.F süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 25.06.2014 vahetult enne kella 09.02 Harjumaal, Tallinnas, Pärnu mnt 453E juures mootorsõidukit MB E200 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema veres oli 2,71 mg/g). H.F rikkus seeläbi liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; / nõudeid. Seega pani H.F toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.07.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Lauri Talumäe, süüdistatav H.F-i ja tema kaitsja Leelo Viili vahel järgnev kokkulepe: 1) KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 7 /seitse/ kuud. 2) KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 /kolme/ aastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. 3) KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 /kuueks/ kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424, §-st 68, §-st 73, §-st 78 ja samuti §-st 50, asub kohus seisukohale, et H.F kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu. H.F on täisealine isik, kes on märkinud enesel töökoha olemasolu, millest kohus omakorda järeldab ka igakuist legaalselt saadavat sissetulekut. Lisaks sellele ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et tulenevalt teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 22), samuti menetluskulude summa suurust kogumis hinnates, et põhjendatud oleks võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest pikema aja jooksul. Arvestades aga süüdistatava selgitust kohtuistungil, mille kohaselt soovib ta menetluskulud koheselt tasuda, määrab kohus menetluskulude tasumise tähtajaks 30 päeva otsuse jõustumisest. (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).