Kriminaalasi nr 1-09-18539
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. august 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-09-18539
Kohtukoosseis
Kohtunik Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Tõlk
Nadežda Bõstrova
Prokurör
Prokuröri abi Liane Peets (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Aleksei Tšudinovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: 37601040275; garanteeritud töökoht (vabanemisel):
Kohtuistungi toimumise aeg
11.08.2014. a (kaugkohtuistung)
Jätta Aleksei Tšudinov temale Harju Maakohtu 01.02.2011. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-18539 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Harju Maakohtu 01.02.2011. a otsusega tunnistati Aleksei Tšudinov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, arvestades Harju Maakohtu 22.04.2010. a otsusega KarS § 214 lg 2 p 1,4 ja § 136 lg 1 järgi mõistetud karistusi (KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi 4 aastat ja 2 kuud vangistust ning KarS § 136 lg 1 järgi 4 aastat vangistust), mõisteti Aleksei Tšudinovile liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.09.2008. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aastat 3 kuud vangistust – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistuse aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 24.03.2009. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 24.03.2009. a ja lõppeb 24.10.2016. a. Vangla toetab Aleksei Tšudinovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Aleksei Tšudinovi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokuröril puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik Aleksei Tšudinovi käitumist korrigeerida ning palub jätta Aleksei Tšudinov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Süüdimõistetu Aleksei Tšudinov selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
mõistetud eriliigilisi karistusi – rahalist karistust, tingimuslikku vangistust. Reaalset vangistust kannab Aleksei Tšudinov esmakordselt. Harju Maakohtu 12.09.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10274 mõisteti Aleksei Tšudinovile liitkaristus 3 aastat 3 kuud vangistust (lõhkeseadeldise või selle olulise osa käitlemine ja tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest), mida ei pööratud tingimuslikult KarS § 74 alusel täitmisele (katseaeg 18 kuud). Järgnevad kuriteod pani Aleksei Tšudinov toime katseajal. Väljapressimise 7 kuud pärast katseaja algust, aasta pärast katseaja algust röövimise ja seadusliku aluseta vabaduse võtmise. Aleksei Tšudinov selgitas, et tingimusliku karistuse laskemoona omamise eest sai ta lihtsalt oma rumalusest ja vastutustundetusest. Aleksei Tšudinov leidis enda sõnul laskemoona, kuid ei teadnud, mis see on, viis selle tööle kaasa ja unustas sinna, kuni leidjast kaastöötaja politseisse helistas. Katseajal toimepandud kuritegusid peab Aleksei Tšudinov samuti rumaluseks, varasemalt arvas, et selline käitumine on lubatud. Röövimises süüdimõistmist peab Aleksei Tšudinov põhjendamatuks. Kohtu hinnangul ei võimalda Aleksei Tšudinovi varasem elukäik ja toimepandud kuritegude asjaolud järeldada, et Aleksei Tšudinov oleks sellel korral suuteline vabaduses hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Oluline on rõhutada, et Aleksei Tšudinovile on varasemalt korduvalt antud võimalust kanda karistust vabaduses, kuid Aleksei Tšudinov on sellegipoolest jätkanud kuritegelikku käitumist, pannes uued kuriteod toime katseajal. Kohus peab raskeks ka Aleksei Tšudinovi poolt toimepandud kuritegude asjaolusid – Aleksei Tšudinov on viimased kuriteod pannud toime sama kannatanu suhtes. Ta on kasutanud vägivalda – löönud metallesemega ja nõudnud asjade üleandmist (auto, korteri võtmed), relvaähvardusel (signaalpüstol) nõudnud asjade üleandmist (sai mobiiltelefoni, randmekoti koos võtmete ja sularahaga) ja seejärel on võtnud kannatanult vabaduse, pannes ta kinni maa-aluse katakombi metallukse taha. Lisaks varavastastele kuritegude on Aleksei Tšudinov toime pannud ka üldohtlikke süütegusid. Vangistuse jooksul ei ole Aleksei Tšudinovi käitumine olnud kinnipidamisasutuse korrale vastav. Aleksei Tšudinovile on mõistetud mitmeid distsiplinaarkaristusi ametnike seaduslikele korraldustele mitteallumise eest, aga ka tööle minemisest keeldumise ja keelatud ajal ning kohas suitsetamise pärast. Hulgalistest distsipliinirikkumistest järeldub, et Aleksei Tšudinov ei ole olnud motiveeritud õiguskuulekale käitumisele ka karistuse kandmise ajal. See annab alust omakorda kahelda, et Aleksei Tšudinovi sõnad enda muutumisest, käitumise analüüsimisvõimest ja soovist olla õiguskuulekas, on vastavuses tema tegeliku käitumisega. Lisaks hulgalistele distsiplinaarkaristustele, on Aleksei Tšudinovi suhtes kohaldatud Tartu Vangla 22.07.2014. a käskkirjaga nr 6-1/764 täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja kohaselt on tuvastatud, et Aleksei Tšudinov tegeleb vanglas narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt on Tallinna Vangla julgeolekuosakonna peaspetsialist Piia Enno alustanud 20.03.2013. a kriminaalasja nr 14922500027 KarS § 331 tunnustel, kuna Aleksei Tšudinovil tuvastati väliselt narkootilise/psühhotroopse aine tarvitamise tunnused. Temalt võetud veri saadeti EKEI-sse kontrolliks. Aleksei Tšudinov selgitas, et selline informatsioon on vale ning istungil avaldas, et ei tea, mis sellest kriminaalasjast edasi on saanud. Positiivseks saab kohtu hinnangul pidada asjaolusid, et vangistuse jooksul on Aleksei Tšudinov osalenud inglise keele kursustel, läbis riigikeele A1 tasemel, läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ Aleksei Tšudinov katkestas põhjuseta. Aleksei Tšudinovi sõnul temale see programm ei sobinud. Vabanemise korral soovib Aleksei Tšudinov asuda elama oma ema juurde, 1-toalisesse koretrisse Muhu 11-63, Tallinn. Endisest abielust on Aleksei Tšudinovil 2 alaealist last, kellega suhtleb telefoni teel. Oma lähedaseks peab Aleksei Tšudinov veel oma õde ja tema peret. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on töökoha võimalus ehitusfirmas Aristarco OÜ. Lisaks nimetatud positiivsetele asjaoludele, on oluline arvestada, et Aleksei Tšudinovil on suures ulatuses tasumata nõudeid (rohkem kui 5000 eurot). Arvestades, et Aleksei Tšudinov on toime pannud
varavastaseid kuritegusid ja on narkosõltlane, on materiaalne kindlustatus äärmiselt oluline. Kuigi Aleksei Tšudinov leiab, et enam tal narkootikumidega probleeme ei ole, on kohtu arvates selles alust kahelda, kuna Aleksei Tšudinov on olnud pikaajaline amfetamiini tarvitaja.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.