Kohtulahend

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Kalle Kaubi eelvangistuses viibitud aeg31.01.2013 kuni 01.02.2013, s.o. 2 päeva, 03.03.2013 , s.o 1 päev ning 22.02.2014 kuni 06.03.2014, s.o. 13 päeva, kokku 16 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 11 kuud ja 14 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.09.2011 otsusega mõistetud ja 07.03.2014 kohtumäärusega täitmisele pööratud kandmata karistuse 1 aasta 5 kuu ja 7 päevase vangistuse ära kandmata osa, s.o 27 .08.2014 seisuga 11 kuu ja 19 päevase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 27.08.2014.a. KarS § 50 lg 1 alusel lisakaristusena võtta Kalle Kaubilt 10 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 127 alusel on Kalle Kaup kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Välja mõista Kalle Kaubilt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,5,9 alusel joobeseisundi tuvastamise uuringute kulu 382,00 eurot, toimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 348,00 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 532.50 eurot, kokku 1226,95 eurot riigituludesse . Menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Kalle Kaubile posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid – 2 CD plaati häirekeskuse kõne salvestuse ja turvakaamera salvestusega , mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Kalle Kaup on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis 31.01.2013.a kella 17:40 ajal Tallinnas Endla tänava ja Mustamäe tee ristmikul suunaga Mustamäe teelt kesklinna poole mootorsõidukit Mercedes-Benz E300 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove, kokaiini ja bensodiasepiinide tarvitamise tunnused). Sellise tegevusega rikkus Kalle Kaup liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus Kalle Kaup korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ning § 34 lg 4 nõudeid, mille kohaselt joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Samuti tema juhtis 03.03.2013.a kella 03:31 ajal Tallinnas Paldiski mnt 102 asuva hoone juures mootorsõidukit Hyndai Getz registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove, kokaiini tarvitamise tunnused). Sellise tegevusega rikkus Kalle Kaup liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus Kalle Kaup korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ning § 34 lg 4 nõudeid, mille kohaselt joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Oma tegevusega pani Kalle Kaup toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kalle Kaup on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse ka selles, et tema tankis 10.09.2013.a kella 14:06 ajal Tallinnas Sõpruse pst 261 asuvas Lukoil Eesti ASle kuuluvas tanklas võõra vallasasja omastamise eesmärgil mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXXkütusepaaki 10,06 liitrit kütust maksumusega 13,55 eurot ning sõitis pärast kütuse tankimist teenindusjaamast minema, jättes tahtlikult kütuse eest tasumata. Samuti tema tankis 24.10.2013.a kella 10:47 ajal Tallinnas Tammsaare tee 111 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX kütusepaaki 3,47 liitrit kütust maksumusega 4,37 eurot ning sõitis pärast kütuse tankimist teenindusjaamast minema, jättes tahtlikult kütuse eest tasumata. Samuti tema tankis 30.11.2013.a kella 10:33 ajal Tallinnas Sõpruse pst 200b/Sipelga 1 asuvas Statoil Fuel & Retail Eesti AS-le kuuluvas teenindusjaamas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX

kütusepaaki 3,88 liitrit kütust maksumusega 4,99 eurot ning sõitis pärast kütuse tankimist teenindusjaamast minema, jättes tahtlikult kütuse eest tasumata. Samuti tema võttis avalikult, kuid vägivalda tarvitamata 22.02.2014.a kella 15:48 ajal Tallinnas Peterburi tee 71 asuvast Optimera Estonia AS-le kuuluvast kauplusest Ehituse ABC tööriistakomplektist A25089 narred 1⁄4 maksumusega 9,90 eurot ja narred 1⁄2 maksumusega 14,90 eurot; üheksa paari kindaid maksumusega 3,90 eur/tk, kogumaksumusega 35,10 eurot; kolmteist paari kindaid maksumusega 3,90 eur/tk, kogumaksumusega 50,70 eurot; neliteist paari kindaid maksumusega 5,50 eur/tk, kogumaksumusega 77,00 eurot; ühed tangid maksumusega 18,90 eurot; ühed tangid maksumusega 21,90 eurot; ühed tangid maksumusega 19,90 eurot; seega kokku kauplusele kuuluvat kaupa kogumaksumusega 248,30 eurot ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Kalle Kaup’i tahtest olenemata lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas ta kinni. Oma tegevusega pani Kalle Kaup toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt ning avalikult, kuid vägivalda tarvitamata, s.o KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

22.08.2014.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurörKelly Kruusimägi , süüdistatav Kalle Kaup ja tema kaitsja Gennadi Kull kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt taotleb ringkonnaprokurör kohtus Kalle Kaup’i karistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 10 kuud ning KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör Kalle Kaup’i karistamist vangistusega 5 kuud. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 moodustada liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.01.201301.02.2013.a, 03.03.2013.a ning 22.02.2014-06.03.2014.a, s.o kokku 16 päeva, mõistes karistuseks 11 kuud 14 päeva vangistust. Kuivõrd kuriteod on toime pandud pärast 01.09.2011.a kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne otsusega mõistetud karistuse täielikku ära kandmist, tuleb moodustada liitkaristus KarS § 76 lg 5 ja 65 lg 2 reegleid järgides. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendada käesolevas kokkuleppes kajastatud KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristust 1 aasta ja 2 kuud ja 14 päeva vangistust Harju Maakohtu 01.09.2011.a kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse võrra, mis kokkuleppe allkirjastamise päeva 22.08.2014.a seisuga on 11 kuud 23 päeva, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 7 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda käesolevas kriminaalasjas tehtava otsuse kuulutamise aeg. Lisakaristusena võtta Kalle Kaup’ilt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 10 (kümneks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Kalle Kaup ja tema kaitsja Gennadi Kull nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuritegude kvalifikatsioonidega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavate karistuste liigis ja määras. Süüdistatavale Kalle Kaubile selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on Kalle Kaup kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 532.50 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest, joobeseisundi tuvastamise ning toimiku materjalidest koopia tegemise kulu, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helve Särgava Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.