lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1505/19

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 27.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-1505/19
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
27.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1356
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1505/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja18.02.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-14-1505

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-1505

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Prokuröri abi Margit Luga

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Tõnu Luige suhtes tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine

Süüdimõistetu

TÕNU LUIK

isikukood: 36808284221; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

elukoht

(vabanemisel):

21.08.2014. a (kaugkohtuistungid)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tõnu Luik temale Harju Maakohtu 18.02.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-1505 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2.Jätta Tõnu Luige suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 18.02.2014. a otsusega mõisteti Tõnu Luik süüdi KarS § 330 järgi ja karistati teda vangistusega 1 kuu ja 15 päeva. Mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetud ja kandmisele kuuluvat 1 kuu pikkust vangistust Tõnu Luigele eelmise, Pärnu Maakohtu 06.12.2012 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 5 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra mõistes Tõnu Luigele liitkaristus – 6 kuu ja 29 päeva pikkune vangistus. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.02.2014. a ja lõppeb 16.09.2014. a. Tartu Vangla edastas 04.07.2014. a kohtule materjalid Tõnu Luige suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 12.08.2014. a edastas Tartu Vangla materjalid Tõnu Luige suhtes tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Tõnu Luik palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata, kuna tal puudub elukoht. Tõnu Luik soovib lahkuda Eestist ja Soome minna. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise taotluse osas viitab Tõnu Luik sellele, et tema karistusaeg lõpeb 16.09.2014. a ja tal puudub elukoht. Prokurör leidis, et kuna Tõnu Luigel puudub Eestis elukoht tuleks ta jätta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata ja karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Tõnu Luige ja prokuröri, leiab, et Tõnu Luige tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud Tõnu Luige suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine. Esmalt käsitleb kohus Tõnu Luige tingimisi ennetähtaegsesse vabastamisse ja seejärel karistusjärgse käitumiskontrolli puutuvat.
2.Tõnu Luik kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise ja esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Tõnu Luik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Seega esinevad formaalsed alused Tõnu Luige tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõnu Luik on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras. Tõnu Luik on toime pannud salajasi ja avalikke vargusi, grupiviisilisi kelmusi, joobes juhtimisi, röövimisi ja vägivallakuritegusid. Tõnu Luik on korduvalt kandnud vanglakaristust. Samuti on varasemalt jäetud Tõnu Luigele mõistetud karistust tingimisi katseajaga täitmisele pööramata (kriminaalasi nr

1-11-5321) ja mõistetud vangistust asendatud üldkasuliku tööga (kriminaalasi nr 1-11-14010). Lisaks on Tõnu Luigele mõistetud rahalist karistust. Vaatamata Tõnu Luigele mõistetud karistustele, on ta jätkanud õigusvastast käitumist ja toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kuritegelikku käitumist on Tõnu Luik jätkanud ka karistust kandes. Nimelt kannab Tõnu Luik käesoleval ajal karistust selle eest, et ta omandas ja tarvitas alkoholi ajal, kui ta oli lubatud Harku ja Murru Vangla kinnipeetavana lühiajalisele väljasõidule. Varasemalt mõisteti Tõnu Luik süüdi oma alaealistele lastele elatise maksmisest kuritahtlikus kõrvalehoidmises, võõrasse hoonesse ebaseaduslikus sissetungimises ja vägistamises. Tõnu Luik eitab vägistamise toimepanemist, kuna süüdistus esitati ämma avalduse alusel. Kuritegusid soodustavaks teguriks on alkoholi tarvitamine, mida kinnitab Tõnu Luik ka ise. Tõnu Luik on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Tõnu Luik osales ajavahemikul 08.08.2013 – 30.10.2013 majandusabitöödel, 01.11.2013 – 14.02.2014 töötas avavanglas juuksurina ja OÜ-s Sun Timber. Tõnu Luik ei ole enam avavanglas, kuna pani toime rikkumise (kuriteo, mille eest karistust kannab). Tõnu Luike ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Tartu Vangla 17.06.2014. a koostatud iseloomustuse kohaselt saab Tõnu Luik vabanemisjärgselt asuda elama elukaaslasele kuuluvasse eramusse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus elab elukaaslane koos oma 2 lapsega. Materjalidest, mis edastati kohtule seoses Tõnu Luige tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisega, nähtuvalt ei ole Tõnu Luige varasem elukaaslane xxxxxxxxxxxxxxxx nõus, et Tõnu Luik tema juurde elama asub. Tõnu Luige sõnul nad elukaaslasega alates veebruarist 2014. a enam ei suhtle ja sinna ta enam tagasi minna ei saa. Lisaks selgus väljasõidul, et elukaaslase juurde oli kolinud lisaks elukaaslase vanem tütar oma 2 lapsega. Tõnu Luik plaanib vabanemise korral minna Soome oma tütre juurde elama ja otsida Soomes endale töökoht. Töökoha olemasolu on äärmiselt oluline, Tõnu Luigel on suures ulatuses tasumata nõudeid (rohkem kui 17 000 eurot). Tõnu Luige puhul on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks alkoholi tarvitamine. Tõnu Luige sõnul oli tema elukaaslasel probleeme alkoholiga ja need hakkasid temalegi külge. Sellega seoses tekkisidki Tõnu Luigel probleemid tööga. Tingimus, mida seadis talle tütar oma elukaaslasega, oli see, et kui Tõnu Luik nende juurde elama läheb, ei tohi alkoholi tarvitada. Tõnu Luige hinnangul saab ta hakkama ja tal on tütre näol vajalik tugi olemas.

4.Kohus, hinnates kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Tõnu Luige tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Esiteks puudub Tõnu Luigel Eestis elukoht, mistõttu on kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes käesoleval ajal välistatud. Lisaks sellele ei võimaldaks kohtu hinnangul Tõnu Luige tingimisi ennetähtaegset vabastamist ka tema varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Tõnu Luigel tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda.
5.Karistusjärgse käitumiskontrolli osas, leiab kohus, et esinevad formaalsed alused Tõnu Luige suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1,2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. KarS § 871 lg 2 kohaselt kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. Harju Maakohtu 18.02.2014. a otsusega mõisteti Tõnu Luik süüdi KarS § 330 järgi (karistuse kandmise ajal toime pandud kuritegu) ja karistati teda vangistusega 1 kuu ja 15 päeva. Mõistetud

karistust vähendati 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati mõistetud ja kandmisele kuuluvat 1 kuu pikkust vangistust Tõnu Luigele eelmise, Pärnu Maakohtu 06.12.2012. a otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 5 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse – võrra, mõistes Tõnu Luigele liitkaristuseks 6 kuud 29 päeva vangistust. Pärnu Maakohtu 06.12.2012. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-11262, on Tõnu Luik süüdi mõistetud muuhulgas vägivallakuriteo eest ja karistuseks mõistetud 2 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Kohtu hinnangul on sellega Tõnu Luige suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

6.KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kuna KarS § 871 lg 1 p-s 3 sätestatud alused, mida kohtul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestada tuleb on samad, mis tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise korral KarS § 76 lg 3 järgi, ei pea kohus vajalikuks juba eeltoodud põhjendusi (käesoleva määruse p 3,4) siinkohal korrata. Kohus on seisukohal, et Tõnu Luige suhtes välistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eelkõige fakt, et tal puudub Eestis kindel elukoht. Kuna kriminaalhoolduse teostamine eeldab kindla ja konkreetse elukoha olemasolu (ja Tõnu Luigel ei ole Eestis elukohta, puudub ainuüksi seetõttu võimalus tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.