Kohtulahend

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS §75 lg 2 p 5 alusel kohustati Aivar Reinupit katseajal alluma alkoholismivastasele ravile. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Aivar Reinup katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 05.02.2013.a. 16.12.2013.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule esimese erakorralise ettekande Aivar Reinup kohta, kuna ta ei allu ettenähtud ravile, kuigi oli selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Hooldusalune on ilmunud registreerimiskohustust täitma ilmsete joobetunnustega (nt 19.08. ja 15.10.). Alkoholiraviga isik ei tegele. Hooldusalusel ei ole selgitusi oma käitumisele. Paljuski ei mäleta ta hiljem, mis täpselt juhtus. Tülid vanematega saavad alguse ühistest joomingutest. Kohtuotsus võeti täitmisele kriminaalhooldusosakonnas 06.02.2013.a ning esmakohtumine toimus 14.02.2013.a. Juba sama päeva õhtul tehti politseile hooldusaluse kodust 3 väljakutset: kodus tarvitati alkoholi ja vägivallatseti. Hooldusalusel joobeks mõõdeti 1,05 mg/l. Hooldusalune selgituse küsimise peale vihastus. Pärast riskihindamise analüüsi koostati hoolduskava, kus peamisteks tegevusteks olid alkoholiraviga tegelemine ja elama asumine vanematest eraldi, samuti tööle asumine Töötukassa abiga. 14.03.2013.a pöördus psühhiaatri poole, kus määrati ravimid. Samuti asuti vormistama töövõimetuspensioni ning hooldusalune võttis end arvele Töötukassas. 03.04.2013.a oli määratud sõltuvusnõustamine, mille alusel määratud ravi oleks Töötukassa kinni maksnud, kuid hooldusalune kohtumisele ei läinud, leides, et tal seda vaja ei ole. 13.05.2013.a kutsus isa xxxxxxxxxxxx politsei vägivallatsemise tõttu kodus ning hooldusalusel mõõdeti alkoholijoove 1,38 mg/l. Seoses juhtunuga midagi meenutada ei suutnud. Ravimeid ei tarvitanud antibiootikumide võtmise tõttu. Hooldusalune on jätkanud psühhiaatri juures käimist, kuid jätkanud ka alkoholi tarvitamist. 06.06.2013.a määrati töövõimetuspension, töövõimekaoga 80%. 06.12.2013.a mõõdeti avalikus kohas Aivar Reinupi joobeks 0,84 mg/l. Kriminaalhooldaja oli seisukohal, et Aivar Reinup ei täida kohustust alluda alkoholiravile vajalikul määral. Ta jätkab väljakutsuvalt alkoholi tarvitamist ja seetõttu on risk toime panna uusi kuritegusid ka edaspidi kõrge. Toetavat keskkonda alkoholiraviks kodus ei ole. Ema xxxxxxxxxxxx sõnul elavad nad hästi ja probleeme ei ole. Isa xxxxxxxxxx sõnul muutub poeg alkoholi tarvitades vägivaldseks ning raha alkoholi muretsemiseks annavad vanemad. Olukord on kestnud juba aastaid ja on väljakannatamatu ning vajanud ka politseisse avalduse tegemist, kuid vanemad ei ole seda teinud, kuna ei soovi poja vanglasse sattumist või tuleks neil endil rahatrahv ära maksta. Vanemad on muutunud kaassõltlasteks, sest tarvitavad koos alkoholi ning pärast lähevad tülli. Karistusregistri andmetel ei ole Aivar Reinupile katseajal koostatud ühtegi väärteoprotokolli, kõigi ettekandes kirjeldatud intsidentide kohta on hooldusaluse toimikus politseilt saadud tõendid. Aivar Reinupi katseaeg on näidanud, et tal puudub tõsine tahe muutusteks. Kriminaalhooldusametnik pidas vajalikuks lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume määramist. Kohus pidas asjas kaks kohtuistungit 09.01.2014.a ja 05.02.2014.a. Mõlemale istungile ilmus süüdimõistetu alkoholijoobes. 09.01.2014.a tuvastas kriminaalhooldaja Aivar Reinupil alkoholijoobe esialgselt 0,895 mg/l, siis 0,786 mg/l. Kohus tegi vaheaja, mille käigus tuvastati hooldusalusel tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove 0,62 mg/l. Kohus lükkas asja arutamise edasi ning selgitas, et kohtul on võimalik kaaluda ka karistuse täitmisele pööramist, kui selline olukord jätkub. Aivar Reinup selgitas, et võttis eelmisel õhtul hambavalu tõttu alkoholi. Kodus vägivaldne ei ole. Sai aru kohtu selgitusest uue istungi osas. 2(6)

05.02.2014.a kohtuistungil Aivar Reinup selgitas, et käib jätkuvalt arstil ning talle on määratud erinevaid ravimeid. Alkoholi tarbib peamiselt murede tõttu, kuid ei osanud öelda, kas sellest ka probleemid vähenevad. Ei osanud öelda, kas hakkab täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ka istungile eelneval päeval oli taaskord alkoholi tarvitanud. Kuna Aivar Reinup oli kohtuistungil agressiivne, kohtu korraldustele ei allunud kaasas kohus korra tagamiseks kordniku ning istung helisalvestati. Hooldusalune käitus ähvardavalt ning teavitas, et kui vangi läheb, siis poob ennast üles. Kriminaalhooldaja jäi esitatud taotluse juurde. Lisas, et Aivar Reinup on käinud mõned korrad psühhiaatri juures ning talle on määratud medikamentoosne ravi ja raviskeem, mida ta aga ei järginud. Ravile allumatust kinnitab ka asjaolu, et süüdimõistetu jätkab pidevat alkoholi tarvitamist. Kohus leidis, et kriminaalhooldaja ettepanek täiendava lisakohustuse määramiseks on põhjendatud. Kuna süüdimõistetu õigusvastase käitumine on seotud vägivalla kasutamisega lähedaste suhtes, mille vallandab alkoholi tarvitamine, siis leidis kohus, et uute rikkumiste toimepanemise riski vähendamiseks on oluline aidata süüdimõistetul tegeleda alkoholiprobleemiga. Ühtlasi tagaks see parema kontrolli tema käitumise üle. 05.02.2014.a tegi kohus määruse, millega kohustas KarS § 75 lg 2 p 2 alusel Aivar Reinupit katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. 10.06.2014.a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule teise erakorralise ettekande, kuna Aivar Reinup rikub KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ega täida ka nõuetekohaselt KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määratud lisakohustust alkoholiravile allumiseks. 20.05.2014.a toimunud registreerimiskohustuse täitmisel olid kriminaalhooldusalusel joobe tunnused, mistõttu ametnik teostas alkoholi tarvitamise kontrolli. Joobekontrolli käigus tuvastati kriminaalhooldusalusel Aivar Reinupil väljahingatava õhu alkoholisisalduseks 0,730 mg/l. 20.05.2014.a on kriminaalhooldaja teinud kirjaliku järelepärimise süüdimõistetu raviarst dr Parvele, kes on 21.05.2014.a vastanud, et Aivar Reinup külastab psühhiaatrit ebaregulaarselt ega ole sihikindlalt raviga tegelenud. Ta on küll mõned korrad vastuvõtul käinud ning talle on määratud ravimeid, kuid ei võta neid ja jätkab avalikult alkoholi tarbimist. 22.05.2014.a teostas ametnik Aivar Reinupi elukohakontrolli. Kohapeal selgus, et kriminaalhooldusalune oli tugevas alkoholijoobes, mille tõttu ei olnud võimeline ametnikuga vestlema. Alkoholijoobe mõõtmisest Aivar Reinup keeldus. Kodus olnud Aivar Reinupi vanemate sõnul poeg kuritarvitab alkoholi sageli ning käitub nende suhtes agressiivselt. Eelnevast tulenevalt on kriminaalhooldusametnik seisukohal, et Aivar Reinup ei suhtu kriminaalhooldusesse täie tõsidusega, millele viitab lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi fikseeritud rikkumine. Kriminaalhooldaja taotleb karistuse täitmisele pööramist. Peale erakorralise ettekande esitamist on kohtule esitatud täiendav materjal, alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokoll, millest nähtub, et 04.07.2014.a kella 09.52 ajal on Aivar Reinupil kriminaalhoolduse Jõgeva esinduses mõõtetud alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 0,317 mg/l. 26.08.2014.a toimunud kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik tehtud ettepaneku juurde ja palus Aivar Reinupi karistuse täitmisele pöörata. Aivar Reinup jätkuvalt ei täida talle pandud lisakohustusi, s.o ei allu nõuetekohaselt alkoholiravile ning tarvitab alkoholi. Käesoleva erakorralise ettekande koostanud kriminaalhooldusametnik teostab järelevalvet alates maikuust. Kohtumised Aivar Reinupiga on toimunud kaks korda kuus ja kõigile kohtumistele 3(6)

on ilmunud kriminaalhooldusalune ilmsete joobetunnustega. Igakordselt joobe tuvastamist ei ole teostatud, kuna kriminaalhooldusalune on sellest keeldunud või siis on keeldunud hilisemalt protokolli allkirjastamast. 20.05.2014.a ja 04.07.2014.a on joove mõõdetud, mille kohta on kohtule esitatud ka kirjalikud materjalid. 22.05.2014.a teostas ametnik Aivar Reinupi kodukülastuse, kuid kriminaalhooldusalusega suhelda ei olnud võimalik. Aivar Reinup oli tugevas alkoholijoobes, ta ei olnud võimeline püsti seisma, ropendas ja sõimas ka ametnikku. Alkoholijoobe mõõtmisest keeldus. Kohal viibinud Aivar Reinupi vanemate sõnul on poeg tihti joobes ning on agressiivne. Kriminaalhooldusametnik on 20.05.2014.a teinud järelepärimise kriminaalhooldusaluse raviarst psühhiaater Valdar Parvele, et selgitada välja, kas Aivar Reinup on ravile pöördunud, milline on saadav ravi ja kas ta ravile allub. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx Kriminaalhooldusametnik on jätkuvalt seisukohal, et kriminaalhoolduse teostamine ei ole võimalik, kuna isik ise ei ole valmis koostööks, ei täida kohustusi ja tulenevalt alkoholi tarvitamisest on uute kuritegude toimepanemise oht kõrge. Käitumiskontroll ei ole piisav isiku mõjutamiseks, mistõttu tuleks karistus täitmisele pöörata. Aivar Reinup tunnistas kohtuistungil, et on jätkuvalt alkoholi tarvitanud ja palus andestada. Väidetavalt saab ta aru, et on kohustust rikkunud, kuid leiab selleks erinevaid „mõjuvaid“ vabandusi – kehva tervise ja sellest tuleneva vajaduse valu leevendada. Ka istungile eelneval päeval oli ta „võtnud mõned pitsid“, kuna tähistas 30-ndat pulma aastapäeva. Süüdimõistetu ise leiab, et tema joove ei ole taoline tegur, mis kriminaalhooldust takistaks. Kodust olukorda hindab ta rahulikuks ja enam polevat ta ka vägivalda vanemate suhtes kasutanud. Kuna kohtul tekkis Aivar Reinupi käitumisest ja antud selgitustest kohtuistungil kahtlus, et isik võib olla tarvitanud alkoholi, siis teostati politsei poolt indikaatorvahendiga alkoholijoobe kontroll. Indikaatorvahendi näit 0,64 mg/l. Kohtuistungil viibis ka süüdimõistetu isa Eldur Reinup, kes avaldas, et viimasel ajal ei ole väga probleeme olnud. Poeg on küll vahest alkoholi tarvitanud ja on vahel ka agressiivne, kuid see tuleneb ilmselt tema tervisest, mis on vilets (nii vaimne kui ka füüsiline). Pojast olevat kodus suur abi erinevate majapidamistööde tegemisel. Juhul, kui Aivar Reinup peaks sattuma vanglasse, oleks vanematel toimetulemine raske. Samas kinnitas ta, et poja poolt on vägivalla kasutamist aeg-ajalt ette tulnud ka viimasel ajal. Kohtu küsimusele, kas on vajadust olnud kahel viimasel aastal politsei sekkumisele, vastas xxxxxxxxxxxx jaatavalt - 2014.a olevat olnud ühel korral ja 2013.a paaril korral. Kriminaalhooldaja poolt esitatud materjalidest nähtub, et politsei on saanud peale käesolevas asjas Aivar Reinupile karistuse mõistmist korduvaid väljakutseid, mille sisuks on olnud süüdimõistetu vägivaldne käitumine, kuid hilisemalt on pooled loobunud avaldust esitamast.

KOHTU SEISUKOHT

4(6)

Kohus leidis, et kriminaalhooldaja ettepanek Aivar Reinupi karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Asja materjalidest nähtuvalt puudub alus kohaldada Aivar Reinupi suhtes kergemaid meetmeid, s.o veelkord katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste määramist. Kohus leiab, et Aivar Reinupile kehtestatud käitumiskontroll ei ole täitnud eesmärki. Karistuse mõistmisel on arvestatud, et alkoholi kuritarvitamine on olnud oluliseks teguriks Aivar Reinupi käitumisel, tema poolt vägivallaga seotud kuriteo toimepanemisel. Seetõttu ongi peetud vajalikuks lisakohustuste kohaldamist. Süüdimõistetu ei ole sellest vajalikke järeldusi teinud, ta ei ole nõuetekohaselt allunud määratud ravile ning on katseajal pidevalt jätkanud alkoholi tarvitamist. Kohustuste rikkumine on oluliselt takistanud kriminaalhoolduse teostamist, kuna kriminaalhooldusalune on kõigil kohtumistel olnud ilmsete joobetunnustega, joobes olles on ta agressiivne ning sisulist tööd ametnikul temaga seetõttu ei ole võimalik teha. Sarnane olukord on olnud ka esimese erakorralise ettekande arutamise ajal, kui alkoholijoobes süüdimõistetu agressiivse käitumise tõttu tuli kutsuda kohtuistungile korda pidama kordnik. Kõigile kohtuistungitele on Aivar Reinup ilmunud alkoholijoobes. Kohtule esitatud materjalide põhjal saab lisaks asuda seisukohale, et alkoholi tarvitamise tulemusel on Aivar Reinup jätkanud uute õiguserikkumiste toimepanemist. Kuigi Aivar Reinupit ei ole uute rikkumiste eest karistatud, on need politsei poolt fikseeritud ning ka süüdimõistetu ise on möönnud, et on vahel endast välja läinud. Kõik eelnev iseloomustab süüdimõistetu suhtumist talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses viibides. Alkoholist tulenev risk uute kuritegude toimepanemiseks on endiselt kõrge ja ka realiseerunud uutes rikkumistes. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et sellise intensiivsusega rikkumiste puhul on kriminaalhooldaja ettepanek vangistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Käitumiskontroll ei ole Aivar Reinupi puhul efektiivne ega täida karistuseesmärki. Aivar Reinup esitas kohtule väljavõtted meditsiinidokumentidest, millest on näha, et süüdimõistetu on 2014.a algusest viibinud ravil ja konsultatsioonidel SA TÜ Kliinikumis ning talle on teostatud kõrvakliinikus operatsioon. Ta on kutsutud korduvale konsultatsioonile 03.09.2014.a. Nimetatud dokumentidest ei nähtu ühtegi asjaolu, mis oleks takistanud Aivar Reinupil nõuetekohaselt täitmast talle pandud kohustusi või seaks kahtluse alla vangistuse täitmisele pööramise põhjendatuse või võimalikkuse. Kuigi süüdimõistetu võib vajada ja ilmselt psüühikahäirega seonduvalt vajabki ka edasiselt ravi, on seda võimalik talle osutada ka vangistuse ajal. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427, § 432.

Kohtunik

5(6)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.