lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-6221/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-6221/2
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
26.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1056
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26.august 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

14760000091 (1-14-6221)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 09. juuli 2014 määrus Andre Parki (Park) kaebuse rahuldmata jätmise kohta Andre Parki esindaja advokaat Marko Paabumetsa kaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Riigiprokuratuuri 09. juuli 2014 määrus jätta muutmata ning Andre Parki lepingulise esindaja advokaat Marko Paabumetsa kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik

1.Andre Parki lepinguline esindaja Marko Paabumets esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuurile 20.06.2014 kuriteokaebuse, mille kohaselt andis E.V. 19.05.2014 Tartu Maakohtu istungil tsiviilasjas nr 2-09-50293 valeütlusi. A. Parki esindaja leidis, et kuna E.V. ei mäletanud 2004. ja 2005. aastal toimunud tehinguid ja üksnes oletab, et võis osta Kastani tn korteri 26.04.2005 hinnaga 920 000 eesti krooni, siis on tema ütlused eluliselt ebausutavad ja ebaloogilised. Lisaks leidis kaebaja, et eluliselt on ebausutav E.V. i väide, et ta oli 2005. aastal võimeline investeerima 1 920 000 eesti krooni.
2.30.06.2014 jättis Lõuna Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse alustamata, kuna esitatud kuriteokaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse alustamise KarS § 320 lg-s 1 sätestatud koosseisu alusel.
3.07.07.2014 esitas A. Parki esindaja kaebuse Riigiprokuratuuri. Kaebuse kohaselt andis E.V. valeütlusi selle kohta, et tema ei ole 2005. aastal saanud raha kinnistute ostuks S.P. ilt ega A. Parkilt, vaid et kinnistute ostu rahastas ta temale isiklikult kuuluvatest vahenditest.
4.Riigiprokuratuur jättis 09.07.2014 määrusega A. Parki esindaja kaebuse rahuldamata ning kriminaalmenetluse alustamata.
5.22.07.2014 esitas A. Parki esindaja Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Riigiprokuratuuri 09.07.2014 määruse peale. Kaebuse esitaja ei nõustu Riigiprokuratuuri 09.07.2014 määruses esitatuga. Määruskaebuses toodud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Kaebuse esitaja on seisukohal, et Riigiprokuratuur on kuriteokaebuse lahendamisel valesti hinnanud olemasolevaid tõendeid, on hinnanud tõendeid pealiskaudselt, kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruse põhjendused ei ole kooskõlas tõenditest loogiliselt tuletatavate järeldustega ning kohaldanud vääralt materiaalõigust ja kriminaalmenetlusõigust.
5.2.A. Parki esindaja leiab, et E.V. andis 19.05.2014 kohtuistungil tsiviilasjas nr 2-09-50293 kavatsetult valeütlusi 1 920 000 krooni kuuluvuse osas ja seega on E.V. toime pannud KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo. E.V. väidab, et ta on selle raha saanud läbi omavahendite investeerimise ning ei ole seda raha A. Parki ega S.P. i käest saanud. Kaebuse esitaja rõhutab, et E.V. ei ole kohtuistungil mitte ühtegi eluliselt usutavat põhjendust esitanud, kuidas tal sai 22 aastase ülalpeetava üliõpilase näol olla 2005. aastal 920 000 krooni isiklikku raha. Antud asjaolus aitaks selgust tuua näiteks E.V. i tuludeklaratsioonide uurimine, kuid seda saab teha ainult uurimisasutus või prokuratuur. Samuti väidab E.V. , et ka XXX kinnistu omandas isiklike investeeringute arvel. Kaebuse esitaja hinnangul on 1 000 000 krooni isiklikke sääste 23 aastase ülalpeetava tudengi kohta jällegi E.V. i poolt eluliselt usutavalt põhjendamata.
5.3.Määruskaebuse kohaselt tõendab seda, et 1 920 000 krooni ei ole E.V. i raha, A. Parki poolt kohtuistungil vande all antud seletus. Kaebuse esitaja leiab, et E.V. i käitumises on olemas kuriteo tunnused KarS § 320 lg 1 järgi, sest ta andis kohtuistungil teadvalt valeütlusi, väites, et kinnistute ostmiseks on ta kasutanud enda sääste, teenitud tulu, mis on käsitletav tõe moonutamisena.
5.4.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kriminaalmenetluse alustamiseks on olemas ajend ja alus KrMS § 193 lg 1 ning § 194 lg 1 ja lg 2 järgi. Siinkohal tugineb kaebuse esitaja Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-129-13 sätestatud seisukohale, et KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Kriminaalmenetluse alustamisel ei pea alati andma teole lõplikku õiguslikku hinnangut ja sellest tulenevalt võib seda pidada põhjendamatuks üldjuhul vaid siis, kui kriminaalmenetluse alustamise ajendis esitatud faktilised asjaolud ei anna üldse alust kriminaalmenetlust alustada.
5.5.Eeltoodust tulenevalt taotleb A. Parki esindaja Riigiprokuratuuri 09.07.2014 määruse tühistamist ning Riigiprokuratuuri kohustamist E.V. i suhtes KarS § 320 lg 1 alusel kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, tutvudes esitatud kuriteokaebuse ja Riigiprokuratuuri 09.07.2014 kaebuse rahuldamata jätmise määrusega ning kontrollides A. Parki esindaja vandeadvokaat M. Paabumetsa kaebuse põhjendatust, leiab, et esitatud kaebus Riigiprokuratuuri 09.07.2014 määruse tühistamiseks ning kriminaalmenetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata. Esitatud määruskaebus on kohati laialivalguv, tugineb kaebuse esitaja omapoolsele visioonile asetleidnud sündmuste käigust ning ei sisalda samades asjaoludes kriminaalmenetluse algatamise seisukohast olulist ja uut informatsiooni. Riigiprokuratuur on oma 09.07.2014 määruses juba esindaja poolt ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses toodud argumentidele põhjalikult vastanud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus täielikult Riigiprokuratuuri 09.07.2014 määruses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
7.KarS § 320 lg 1 sätestatud valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist. Siinjuures on oluline märkida, et kindlaks ei ole tehtud, millised on tegelikkusele vastavad asjaolud, mistõttu ei ole võimalik viidata kellegi poolt tõe moonutamisele. Ütluste lahknemine neist tõendeist, millele tuginedes sündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda veel valeütluste andmist. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri 09.07.2014 määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt 19.05.2015 kohtuistungi protokoll ja teised tsiviilasja materjalid näitavad üheselt, et tsiviilkohtus jätkub vaidlus tõendamisobjekti üle. Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungil vastas A. Park küsimusele, et mis rahade eest ostis E.V. Kastani tn korteri :“Minu ja S.P. i poolt antud sularaha eest. Kodus oli piisavalt suures summades sularaha“. A. Parki seletuste kohaselt andis ta E.V. ile miljon krooni sularahas, kilekoti sees. Samas S.P. i kohtuistungil antud seletuse kohaselt tema E.V. ile laenu ei andnud, samuti ei öelnud S.P. midagi selle kohta, et A. Park oleks E.V. ile laenu andnud. Siinkohal jagab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri seisukohta, mille kohaselt ei saa kriminaalmenetlus dubleerida tsiviilkohtumenetluses tõendamisobjektiks olevate asjaolude tuvastamisel paralleelmenetlust samade asjaolude tuvastamiseks, mis ilmselgelt on kuriteokaebuse esitamise eesmärgiks.
8.KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus, s.o kui puuduvad kuriteo tunnused. Käesolevast määruskaebusest ning esitatud kuriteoteatest ei nähtu, et oleks toime pandud kuritegu ja sellest järeldub, et käesoleval ajal ei esine alust kriminaalmenetluse alustamiseks, sest puudub tegu karistusõiguse mõttes. Kriminaalmenetlust ei alustata kuriteotunnuste ilmnemise tuvastamise eesmärgil, vaid need peavad väga selgelt ilmnema juba alustamise otsustamise hetkel kuriteo ajendis. Taunida tuleb kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamise ajendis esitatud faktilised asjaolud ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks.
9.Riigiprokuratuur on piisava põhjalikkusega hinnanud A. Parki esindaja M. Paabumetsa Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale esitatud kaebuse väiteid.
10.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 tuleb jätta A. Parki esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 09.07.2014 määrusele rahuldamata.

Tiit Lõhmus Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.