lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-4322/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 22.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-4322/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1178
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-14-4322

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-4322

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Prokuröri abi Liane Peets (seisukoht esitatud kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Valdur Vesingi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega

Süüdimõistetu

VALDUR VESINGI

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: 35505315716; garanteeritud töökoht (vabanemisel): Marepleks OÜ (Pikk 19 a Elva, juhatajaxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

30.07.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta Valdur Vesing temale Valga Maakohtu 29.10.2002. a otsusega kriminaalasjas nr 1-104/02 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Valga Maakohtu 29.10.2002. a otsusega kriminaalasjas nr 1-104/02 tunnistati Valdur Vesingi süüdi KrK § 101 p 1, 3 järgi ja karistati 14 aasta vangistusega; KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3, 41 järgi ja karistati 10 aasta vangistusega; KrK § 1243 lg 1 järgi ja karistati 1 aasta vangistusega; KrK § 197 lg 3 järgi ja karistati 3 aasta vangistusega; KrK § 207 lg 3 p 1 järgi ja karistati 3 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõisteti Valdur Vesingile liitkaristuseks raskema karistuse suurendamise teel 20 aastat vangistust. Valdur Vesingi mõisteti õigeks KrK § 185 lg 2 järgi. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.10.2001. a ja lõppeb 24.10.2021. a. Vangla toetab Valdur Vesingi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik on teostanud elukohakontrolli ning ülejäänud majaelanike kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks on olemas. Majaomanikult OÜ-lt Tuulevana on olemas suuline luba elektroonilise valvesadme paigaldamiseks, kirjalik luba on viibinud omaniku välismaal viibimise tõttu. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Valdur Vesingi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Valdur Vesingi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna tal puudub veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik korrigeerida Valdur Vesingi käitumismalli, mõtlemist ja elustiili.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Valdur Vesingi selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Valdur Vesingi, leiab, et Valdur Vesingi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2.Valdur Vesingi kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Valdur Vesingi temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised

isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Valdur Vesingi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub OÜ-le Tuulevana. Ettevõtte omanik on andnud suulise nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, kirjalik luba on viibinud omaniku välismaal viibimise tõttu. Korteris elavad Valdur Vesingi vennatütar ja tema tütar. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Valdur Vesingi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.

3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Valdur Vesingi on kriminaalkorras varem karistatud, enda sõnul pani esmakordselt kuriteo toime 1979. aastal. Käesolevalt kannab Valdur Vesingi karistust röövimiste (grupiviisiline, näo varjamisega, relvastatud, eluohtlik), ebaseaduslike vabaduse võtmiste (eluohtlik, vägivaldne), mootorsõiduki ärandamise, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omandamise, hoidmise, kandmise ja kasutamise ning (omakasu ajendil ning teise kuriteo varjamiseks) tahtliku tapmise eest. Valdur Vesingi pani toime lühikese ajavahemiku jooksul (juuli kuni oktoober 2001. a) 7 röövimist mitmes Eesti eri paigus (Valgamaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa). Kuriteod pandi toime grupis, ohvriteks olid taksojuhid. Enamus taksojuhtidelt võeti ka vabadus, paigutades neid auto pagasiruumi ja sõidutades metsa. Ühel juhul tappis Valdur Vesingi metsa sõidutatud taksojuhi, tulistades ohvrile näkku. Kohtu hinnangul on Valdur Vesingi poolt toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. Kuriteod on olnud kavandatud ja nende tulemusena on ohvriks langenud paljud taksojuhid. Oluline on seegi, et kuritegude toimepanemise tulemusena tekitatud kahjud on suured ja ühel juhul on kaotanud elu ka üks inimene. Valdur Vesingi sõnul põhjustas tema kuritegeliku käitumise meeleheide suurte võlgade tõttu. Tapmise pani Valdur Vesingi enda selgituste kohaselt toime kogemata. Kohtu hinnangul on Valdur Vesingi oma selgitustes õigustav ja otsib süüd pigem teistes. Röövimised olid tema sõnul justkui mäss ühiskonna vastu, kuna teda oli petetud ja vääralt koheldud. Valdur Vesingi selgitas, et ta otsis tasuvat tööd aastaid, kuid teda peeti 46-aastaselt liiga vanaks. Kohtu arvates annab Valdur Vesingi selgitused alust kahelda, et talle mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud. Vangistuse jooksul on Valdur Vesingi osalenud tööhõives toidujagajana ning majandusabitöölisena. Vangla iseloomustuse kohaselt on Valdur Vesingi motiveeritud töötama, et teenida raha, olla majanduslikult iseseisev ja tasuda haginõudeid. Tartu Vangla andmetel on 13.05.2014. a seisuga tasumata haginõudeid 32 445,93 eurot ja vabanemisfondis 854,01 eurot. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt on Valdur Vesingi hakanud suhtlema United Church of God (UCG) liikmetega, osaleb religioosses tegevuses ja tõlgib Eestis tegutseva UCG tarvis kristlikku kirjandust. Valdur Vesingi selgitas, et ta läbis 2004. või 2005. aastal Viha juhtimise kursuse, kuid tema hinnangul ei ole vanglas läbiviidavad programmid tõhusad. Valdur Vesingi arvab, et Jumal on teda muutnud. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral kavatseb Valdur Vesingi asuda elama oma vennatütre ja tema tütarde juurde Elvas. Valdur Vesingil on kahest abielust 3 täiskasvanud poega, kes elavad Lätis, kuid suhtlus lastega ja abikaasaga on kadunud. Tööle saab Valdur Vesingi asuda vennatütrega samasse ettevõttesse, OÜ Mareplex, garantiikiri selle kohta on esitatud. Majanduslikult on valmis toetama ka vennatütar. Kohus leiab, et peamiseks kuritegude toimepanemise riskiks on Valdur Vesingi puhul tema majanduslik seisund. Kohus peab positiivseks, et Valdur Vesingil on vabanemise

korral olemas kindel töökoht ja seeläbi tagatud regulaarne sissetulek. Samal ajal on Valdur Vesingil tasumata ka suures summas rahalisi nõudeid (rohkem kui 32 000 eurot).

4.Eeltoodut arvestades, on kohus seisukohal, et Valdur Vesingi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuigi Valdur Vesingi suhtes esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal, vabanemisjärgsed elutingimused), ei tingi tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve alla tema poolt toimepandud kuritegude asjaolud. Kohtu arvates ei ole Valdur Vesingi poolt ärakantud karistusaeg proportsionaalne toimepandud kuritegude asjaoludega ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 7 aastat enne karistusaja lõppu ei ole kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Valdur Vesingil tuleb jätkata vangistuse kandmist.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.