Kohtulahend

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.I süüdistatakse selles, et ta 10.05.2014 kella 17:35 ajal Harjumaal, Tallinna ringteel juhtis suunaga Peterburi tee poolt Tallinna-Tartu maantee poole ning edasi Rae vallas Jüri alevikus Aaviku tn 1 juures mootorsõidukit Mercedes Benz C 180 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI uuringuakti nr 1291T kohaselt on H.I-lt uuringu läbiviimiseks võetud veres tuvastatud alkoholisisaldus ühes grammis veres 1,90 milligrammi, laiendmääramatus +/- 0,06 mg/g), millega rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 kehtima hakanud Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/) ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani H.I toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 13.08.2014 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Natalja Kutepova, süüdistatav H.I ja tema kaitsja Kristina Suvalova vahel järgnev kokkulepe: KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus H.I-le karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg.1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui H.I ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg.1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424 lg-st 1, §-st 50; 68, §-st 74, §-st 78, asub kohus seisukohale, et H.I kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu. H.I on täisealine isik, kes on märkinud enesel töökoha puudumist. Kriminaaltoimikus leiduvate meditsiinidokumentide kohaselt on süüdistatava töötamine tema terviseseisundi tõttu raskendatud, kuid kohus asub seisukohale, et menetlusega ei ole tuvastanud menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et tulenevalt süüdistatava terviseseisundist ja sissetuleku vähesusest, so sellest, et põhiliseks sissetulekuks on süüdistataval pension, samuti menetluskulude summa suurust kogumis hinnates on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.