Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.august 2014.a. Rapla
Kohtuistungi aeg
19.august 2014.a
Kriminaalasja number
1-14-3119
Kohtunik
Indrek Saar
Kohtuistungi sekretär
Aivi Meister
Prokurör
Aarne Pruus
Kriminaalasi ja menetluse liik
D.B süüdistusasi KarS § 424 järgi üldmenetluses
Süüdistatav
D.B, isikukood XXX , EV kodanik, emakeel eesti, keskharidusega, karistatud 18.veebruaril 2013.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 320 lg. 1 järgi rahalise karistusega, mille kandmisest vabastati KarS § 73 lg. 1 järgi kolme (3) aastase katseajaga, elukoht xxxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxx xxxxxx x, vandeadvokaat Kaire Aus
Kaitsja
Kohaldatud menetlusnormid
KrMS §§ 305 lg 1, 310 lg. 1 ja 3, 311-313, 314, 315 lg 1, 4, 5 ja 8, 318 lg 1 ja 319 lg 1 ja 2
Süüdi tunnistada D.B kuriteos KarS § 424 järgi ja karistada teda vangistusega üheksa (9) kuud. KarS 74 lg 1 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui D.B kaheksateist (18) kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg. 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti Vabariigi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, elu-või töökoha vahetamiseks ja Eesti Vabariigist lahkumiseks.
Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Lisakaristusena võtta D.B-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga kuus (6) kuud. Karistuse tähtaega arvestatakse kohtuotsuse jõustumise päevast. Viie päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist on D.B kohustatud loovutama juhitunnistuse Maanteeameti liiklusregistrile. Elukohast lahkumise keeld tühistada alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Kaire Ausi tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungile sõiduks kulunud aja eest 384 eurot ja 68.40 eurot sõidukulu hüvituseks. (summad sisaldavad käibemaksu) Välja mõista D.B-lt riigi tuludesse 532.50 eurot sundraha ja 1044 eurot kaitsja tasu hüvituseks kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungist osavõtu eest. Kaitsja tasu istungitele sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitus kokku 184.80 eurot jätta riigi kanda. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda ositi kaheteist (12) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. ühes kuus 131.37 eurot. Summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-14-3119. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. KarS § 73 lg. 5 kohaselt pöörata iseseisvalt tätimisele Pärnu Maakohtu poolt 18.veebruaril 2013.a. kriminaalasjas nr. 1-12-12005 mõistetud rahaline karistus seitsekümmend päevamäära, millele vastab kaheksasada kolmkümmend üheksa (839) eurot ja 30 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda ositi kaheteist (12) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o ühes kuus kuuskümmend üheksa (69) eurot ja 54 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kontole nr EE891010220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 4100064858 ja selgituseks kohtuasja nr 1-14-3119. Maksete mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse 15. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu
D.B süüdistatakse selles, et ta 10.detsembril 2013.a. kella 21.30 paiku juhtis Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudis Jaama t. 1 maja hoovist Jaama tänavale sõiduautot Ford Escort registrimärgiga xxx xxx alkoholijoobe seisundis- tema poolt välja hingatud õhus leidus ühe liitri kohta 1,44 milligrammi alkoholi. D.B tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 ette nähtud kuriteona.
Süüdistatava ütlused ja kaitsja seisukoht D.B ei tunnista end süüdi ja kaitsja ei loe samuti süüdistust põhjendatuks. D.B poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt pidi ta esmaspäeval 09.detsembril 2013.a. sõitma oma elukohast autoga Kohilasse ämma juurde, aga minema hakkas alles õhtul. Ta ajas auto tagurpidi väravast välja Jaama tänavale, läks seejärel hooviväravat kinni panema ja sel ajal veeres auto tänava äärde kraavi. Värava jõudis ta enne kinni panna. Auto jäi tänava suhtes 30-45 kraadise nurga alla tagaosaga vastu hekki. Seepärast ei saanud tagaluuki lahti teha, et pukseerimiseks köit võtta. Köit ei õnnestunudki kusagilt saada ja auto jäi välja tõmbamata. Närv olnud must. D.B läiunud esmalt tuppa ja kella kella 20.00-21.00 paiku tõi oma elukoha lähedal asuvast Pääsu poest pudeli viina, mida hakkas kodus jooma. Pärast kella 21.00-i tulid külla Ukraina sõbrad, kelledega koos hakkas uuesti alkoholi tarvitama. Nad joonud paar päeva. D.B mäletab, et tema juurest käis läbi IS, kes oli tema juures ka auto kraavimineku ajal. Teisipäeva õhtul tuli D.B elukohta politsei. Tuppa oli kuulda koera haukumist ja D.B läinud vaatama. Vahetult enne oli ta just käinud autost raadiopaneeli ära toomas ja hoovi väravad olid jäänud lahti, et koer saaks tagasi tulla. Politseinikud tulid värava juurde, küsisid nime, tahtsid teada, kas auto kuulub D.B-le ja panid puhuma. Alkomeeter näitas joovet. Ta ei seostanud politseinike tulekut üldse oma autoga, sest midagi ei selgitatud. Pärast politseijaoskonnas protokolli tegemist öeldi, et D.B on sõitnud autoga. Kolmapäeval kella 16.00 paiku õnnestus D.B auto kraavist välja tõmmata. Samal hommikul läksid Ukraina sõbrad ära. AR nägi D.B teisipäeva õhtul Hagudi poe juures. Just sel ajal käinud D.B oma autost raadiopaneeli ära toomas ja ta küsinud A.R käest ka köit ja abi auto väljatõmbamiseks. D.B tahtnud lihtsalt teada, kas A.R nõustub teda aitama. Tegelikult ei olnud tal siis veel soovi auto välja tõmmata. A.R pidanud vahepeal kuskil ära käima ja lubanud tagasi tulla. I.S käinud ka vahepeal A.R autos midagi kauplemas. D.B ei pidanud I.S Seli-Koiki viima. Kui politsei kontrollis, siis oli ta tõesti alkoholjoobes ja kõigil protokollidel on tema allkirjad. D.B kinnitab, et A.R ei räägi õigust. Vale on see, et tema auto poe juures seisis ja tema autol ei olegi pagasniku luuki, mida A.R sai näha. A.R on D.B-le võõras. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks pandud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed koosseisulised tunnused on süüdistatava tegevuses tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei ole. Süüdistatava ütlusi ei saa lugeda usaldusväärseteks. Tema vastuväited on ümber lükatud ja auto juhtimine süüdistuses märgitud ajal alkoholijoobe seisundis on tõendatud järgmiselt:
paiku Hagudi alevikus asuva A ja O kaupluse juurde, kus jäi autos telefoniga rääkima. Auto jäi esiosaga kaupluse poole. Telefoniga rääkimise ajal märkas tunnistaja oma auto tahavaatepeeglist autotulede sähvatust. Kui tunnistaja oma autost välja tuli, siis nägi ta teisel pool tänavat asuva maja juures teelt välja sõitnud autot. Auto oli maja tagumise otsaga tänavalt väljas ja esiosa jäi kaupluse poole. Tunnistaja läks auto juurde, et abi pakkuda. Selle auto rooli taga istus süüdistatav D.B, kes oli silmnähtavalt joobes ja ei saanud algul auto ust lahti. Auto mootor siis enam ei töötanud. Juht ütles, et libe oli ja et üks naine on tarvis Seli Koiki viia. Samuti küsis süüdistatav tunnistajalt abi auto väljatõmbamiseks ja hakkas oma auto pakiruumist nööri otsima. Vahepeal käis süüdistatav toas ja toast tuli üks joobes naine, kes istus tunnistaja autosse ja soovis Seli Koiki sõidutamist. Tunnistaja keeldus ja naine läks ära. Tunnistaja teatas joobes juhist politseisse ja ei soovinud autot kraavist välja aidata. Tunnistaja sõitis seejärel kaupluse juurest ära, võttis auto peale sõbra ja jäi seisma esialgsest kohast umbes 100 m kaugusele Pääsu poe juurde, kus ootas kuni saabus politsei. Sõbra juures käimine võttis aega paar minutit. Tunnistaja keeldus ja naine läks ära. Siis sai kraavi sõitnud auto juht ühe nööri ja pani selle oma auto taha. Kui politsei saabus, siis olid see mees ja naine toas. Hoovivärav oli siis lahti. Autot juhtinud mees ja naine, kes hiljem sõita tahtis, on tunnistajale võõrad. Sündmus toimus pimedal ajal vahemikus kell 20.00 kuni 22.00. Kohtueelsel uurimisel 15.veebruaril 2014.a. joonistas tunnistaja ülekuulamise käigus omakäelise skeemi autode paiknemise kohta, mille õigsust kinnitas tunnistaja kohtuistungil. (t.l. 49) Tunnistaja kinnitab, et kui ta algul A ja O kaupluse juurde sõitis, siis seda autot tänava ääres kraavis ei olnud. Ka samal päeval 2-3 tundi varem sellest kohast mööda sõitmise ajal autot selles kohas ei olnud. Tunnistaja on andnud samu ütlusi ka vastastamisel süüdistatava ja tunnistaja ISga. (t.l. 50 ja 51)
D.B tunnistas algul auto juhtimist ja hiljem enam mitte. Alust järelduseks, et D.B sõitis autoga hoovist välja 09.detsembri õhtul, ei anna ka tunnistaja EN poolt kohtueelsel uurimisel esialgselt öeldu, et ta nägi autot D.B maja juures kraavis 09.detsembril 2013.a. Tunnistaja töötab Hagudis A ja O kaupluses, mille vastas elab süüdistatav. Kohtuistungil kinnitas tunnistaja, et ta nägi autot 11.detsembri hommikul tööle tulles ja kella 16.30 paiku autot enam ei olnud. Sel ajal läheb tunnistaja alati juba koju. Autot nägi tunnistaja kraavis kindlasti hommikul tööle tulles. Esimest korda kuulas uurija tunnistaja üle umbes kaks nädalat pärast sündmust. Pärast ülekuulamist rääkis ta asjast kaupluse teise müüjaga, kes käis 10.detsembri õhtul pärast tööaega veel kaupluses ja nägi siis sama autot kraavis. Tunnistaja kontrollis isiklikult turvateenuse osutajalt kauplusesse sisenemise aega ja see oli 10.detsembri õhtul. Pärast seda hakkas tunnistaja kahtlema uurijale öeldud kuupäeva s.o. 09.detsembri õigsuses. Jaanuarikuus käis uurija kuupäeva täpsustamas ja tunnistaja on kindel, et pidi autot nägema 11.detsembri hommikul tööle tulles. Usaldusväärseks ei saa lugeda süüdistatavale tuttava tunnistaja IS ütlusi, millised erinevad sündmuse toimumise aja poolest oluliselt A.R ja K.J ütlustest ning patrullilehest. Tunnistaja kinnitab, et ta oli D.B juures nendel päevadel külas ja auto veerenud ühel pärastlõunal kraavi. Tunnistaja kinnitab, et see oli esmaspäeval. D.B tahtnud autoga välja sõita ja olnud siis veel kaine. Auto veerenud kraavi hooviväravate kinnipaneku ajal. Siis olnud väljas veel valge. Kedagi appi auto väljatõmbamiseks ei saanud, sest kõik olid sel ajal tööl. Tunnistaja võtab omaks, et ta pöördus kaupluse juures autos olnud A.R poole sooviga Seli-Koiki sõita. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei ole. Subjektiivse külje poolest on arutatav kuritegu toime pandud kavatsetult. D.B on 18.veebruaril 2013.a. karistatud tahtliku kuriteo eest rahalise karistusega ja vabastatud selle kandmisest KarS § 73 lg. 1 alusel tingimisi katseajaga. Arutataval juhul ei olnud D.B joobe tõttu suuteline autot pärast väravast välja tagurdamist teel hoidma. Olenemata asjaolust, et edasine sõit ei osutnud võimalikuks, põhjustas D.B hoovist niisuguse väljasõiduga ohu ennekõike jalakäijatele ja teistele vähem kaitstud liiklejatele. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja A.R kinnituses, et D.B poolt juhitud auto möödus tagurdamisel tema autost lähedalt ja hiljem D.B rääkis, et tal oli soov autoga sõitma minna. Liiklusseaduse § 69 lg. 2 p. 1 kohaselt loetakse inimene alkoholijoobes olevaks, kui tema poolt välja hingatud õhus leiduv alkoholi kogus on vähemalt 0,75 milligrammi liitri kohta. D.B poolt välja hingatud õhus oli alkoholi kogus sellest oluliselt kõrgem. Neil põhjustel kohus leiab, et veelkordne rahaline karistus ei oleks uute süütegude ärahoidmiseks enam küllaldane ja karistuseks tuleb mõisa vangistus. Samuti tuleb D.B-lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. D.B ei ole varem karistatud ühegi liiklusalase süüteo eest, mistõttu kohus peab võimalikuks jätta karistuste määrad sanktsiooni keskmisest määrast alla poole ja vabastada D.B KarS § 74 lg. 1 kohaselt vangistuse kandmisest. D.B on pannud toime katseajal tahtliku kuriteo ja seepärast tuleb 18.veebruaril 2013.a. mõistetud rahaline karistus tuleb KarS §§ 64 lg. 2, 65 lg. 2 ja 73 lg. 4kohaselt iseseisvalt täitmisele pöörata. KrMS § 180 lg. 1 kohaselt tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud, milledeks on sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Summade suurust arvestades peab kohus vajalikuks määrata menetluskulude tasumine KrMS § 180 lg. 3 kohaselt ositi. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Saar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.