Kohtulahend

SÜÜDISTUS

Z.B süüdistatakse selles, et tema, ajendatuna soovist takistada oma meessõbra võimalikku lahkumist Kiievi lennureisiga, helistas 17.04.2014 kl 09.14 kuni 09.24 kolmel korral Tallinna Lennujaama infotelefonile 6058888 oma elukohast XXX telefoninumbrilt XXX ja esitas teadvalt vale pommiähvarduse väites, et sama päeva Kiievi lennule tuleb terrorist ja tapja XXX, kellel on reisikotis kaasas pomm ja keda ei tohi lennule lasta. Oma tegevusega põhjustas Z.B lennundusjulgestusalase intsidendi ja käitus avalikus kohas viibivate inimeste (lennureisijate ja personali) suhtes neid häirival, hirmutaval ja nende õiguste ohtu seadval viisil, kuid erikontrolli ja inimeste evakueerimist ei teostatud, kuna politsei poolt asjaolude kontrollimise järel anti kl 11.59 lennujaama operaatorile teave, et täiendavaid abinõusid ei ole vaja kasutusele võtta. Oma tegevusega Z.B vahetult alustas avaliku korra rikkumist, ähvardades lõhkeseadeldisega, s.o pani toime KarS § 263 p 3 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus Z.B süüditunnistamist KarS § 263 p 3 - § 25 lg 2 järgi, tema karistamist 3kuulise vangistusega, millest arvata maha kahtlustatavana kinnipeetud 2 päeva ning ülejäänud osa karistusest KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Süüdistatav taotles menetluskulude vähendamist ja selle tasumist ositi 12 kuu jooksul, kuna ta ei tööta ning tema ainukeseks sissetulekuks on töövõimetuspension. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning Z.B tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa sundrahast riigi kanda (mõistab välja 396 eurot) ning annab võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.