lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5052/15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 19.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-5052/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Käskmenetlus
Kuulutamise aeg
19.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1613
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-14-5052

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. august 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-5052

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kriminaalasi

Egert Nukke süüdistus KarS § 121 järgi

Süüdistatav

EGERT NUKKE

isikukood 38204142726; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja: vandeadvokaat Marina Valge

RESOLUTSIOON

1.KrMS § 253 p 2 ja § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada kriminaalmenetlus Egert Nukke süüdistuses KarS § 121 järgi seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega.
2.KrMS § 183 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot 58 senti riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Egert Nukkele on esitatud kahtlustus KarS § 121- § 25 lg 2 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 24.06.2009. a õhtul, kella 19:30 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere asulas asuva bistroo parklas lõi xxxxxxxxxxxxxxxxxx ühel korral küünarnukiga näo piirkonda eesmärgiga tekitada füüsilist valu, kuid milline tegevus jäi lõpule viimata, kuna kannatanu ei tundnud löögi tagajärjel füüsilist valu ega saanud tervisekahjustusi. Egert Nukke kutsuti kahtlustatavana ülekuulamisele 06.06.2011. a, kuid ta ei ilmunud Jõgeva politseijaoskonda ega teatanud mitteilmumise põhjustest. 06.07.2011. a määrustega kuulutati

Egert Nukke tagaotsitavaks ning määrati kohaldada tema tabamisel sundtoomist Jõgeva arestimajja kuni kahtlustatavana ülekuulamise teostamiseni. 07.02.2012. a peeti Egert Nukke kinni ja kuulati kahtlustatavana üle. Esitatud kahtlustuses tunnistas Egert Nukke end süüdi. 08.02.2012. a määrusega lõpetas prokurör Egert Nukke suhtes menetluse juhindudes KrMS § 199, § 202 lg 7 ja § 206 ja määras talle kohustuseks maksta riigituludesse 300 eurot ning kriminaalmenetluse kulu summas 23,58 eurot tähtajaga 08.08.2012. a. 24.10.2012. a määrusega uuendas prokurör menetluse, kuna kohustused olid täies ulatuses täitmata. 19.12.2012. a saatis Egert Nukke kohtule e-kirja, milles teavitas, et ei saanud kohustusi täita, kuna kandis Soomes vanglakaristust alates augustist 2012. a kuni 27.04.2013. a. 16.09.2013. a määrusega lõpetas prokurör uuesti menetluse juhindudes KrMS § 199, § 202 lg 7 ja § 206 ja määras kohustuseks maksta riigituludesse 150 eurot ning kriminaalmenetluse kulu 23,58 eurot tähtajaga 16.03.2014. a. 28.05.2014. a määrusega uuendas prokurör taas menetluse, sest kohustused olid täies ulatuses endiselt täitmata. Kahtlustatav Egert Nukkele määrati riigi õigusabi ning määratud kaitsjaks sai vandeadvokaat Marina Valge. 02.06.2014. a esitas kaitsja taotluse käskmenetluse kohaldamiseks, kuna Egert Nukke elukoht on xxxxxxxxxxxxxxxx. Kaitsja teavitas, et on saatnud kahtlustatava e-posti aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxirja selgitusega käskmenetluse kohaldamise kohta. 09.06.2014. a esitas prokuratuur kohtule süüdistusakti käskmenetluses. Süüdistuse kohaselt pani Egert Nukke toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis seisnes selles, et tema 24.06.2009. a õhtul, kella 19.30 paiku Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Adavere asulas asuva bistroo parklas pani toime kehalise väärkohtlemise – lõi ühel korral xxxxxxxxxxxxxxxxxe ühel korral küünarnukiga näo piirkonda.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, on seisukohal, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
2.KrMS § 253 p 2 sätestab, et kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lg 1 p-des 2–6 sätestatud alused. KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust, kui kuriteo aegumistähtaeg on möödunud. KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt ei tohi kedagi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud 5 aastat teise astme kuriteo toimepanemisest. Esmalt peab kohus oluliseks osundada, et kohtueelses menetluses ja kriminaalmenetluse varasematel lõpetamistel on Egert Nukke poolt toimepandud kuritegu kvalifitseeritud KarS § 121 - § 25 lg 2 järgi, s.o kehalise väärkohtlemise katsena. Kohtusse käskmenetluses saabunud süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Egert Nukket KarS § 121 järgi, s.o kehalises väärkohtlemises lõpuleviidud kuriteona. Kusjuures kahtlustust Egert Nukkele lõpuleviidud

kuriteos esitatud ei ole. Seega ei ole kohtueelses menetluses saanud Egert Nukke kasutada KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust teada talle esitatud kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi. Kuna käesoleval juhul esineb alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks, ei pea kohus vajalikuks kahtlustuse mitteteadmisega seonduvat problemaatikat ja sellele kaasnevaid õiguslikke tagajärgi põhjalikumalt käsitleda. KarS § 121 ja § 4 lg 3 alusel on Egert Nukkele esitatud süüdistuse näol tegemist teise astme süüteoga, mis on toime pandud 24.06.2009. a. KarS § 81 lg 1 p 2 järgi algab süüteo aegumistähtaeg kulgema süüteo toimepanemisest, st käesoleval juhul alates 24.06.2009. a. Kuriteo aegumistähtaeg teise astme kuriteo puhul on 5 aastat alates teo toimepanemisest. Seega aegus süüdistuse sisuks olev kuritegu KarS § 81 lg 1 p 2 järgi 24.06.2014. a.

3.Kuigi KarS § 81 lg 1 p 2 näeb ette aegumistähtajana 5 aastat alates kuriteo toimepanemisest, on seaduses sätestatud kindlad alused, mille esinemisel kuriteo aegumine katkeb või peatub.
4.KarS § 81 lg 5 sätestab, et kuriteo aegumine katkeb kriminaalmenetluses järgmiste menetlustoimingute tegemisega: 1) kahtlustatavale või süüdistatavale tõkendi kohaldamisega või tema vara või rahapesu objektiks oleva vara arestimisega; 2) süüdistatava kohtu alla andmisega; 3) kohtuliku arutamise edasilükkamisega süüdistatava ilmumata jäämise korral; 4) kohtulikul arutamisel süüdistatava ülekuulamisega; 5) kohtulikul arutamisel ekspertiisi või täiendavate tõendite kogumise määramisega. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul aluseid, mille tõttu oleks kuriteo aegumistähtaeg katkenud ja uuesti alganud. Egert Nukkele ei ole kriminaalmenetluse kestel kohaldatud tõkendit, teda ei ole kohtu alla antud, samuti ei ole kriminaalasja kohtulikult arutatud.
5.KarS § 81 lg 7 p 1 kohaselt peatub süüteo aegumine kahtlustatava, süüdistatava või menetlusaluse isiku kõrvalehoidumisel kohtueelsest menetlusest, kohtuvälisest menetlusest või kohtust kuni isiku kinnipidamiseni või tema ilmumiseni menetleja juurde. Viidatud alust on sisustatud ka Riigikohtu praktikas (lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-78-10 p 8.2). Riigikohus on asunud seisukohale, et ”kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine eeldab isiku tahtlikku käitumist, millega ta püüab vältida enda suhtes menetluse läbiviimist. Kõrvalehoidumine kriminaalmenetlusest võib põhimõtteliselt seisneda nii tegevuses kui ka tegevusetuses. Juhul, kui menetleja hinnangul seisneb kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumine tegevusetuses, tuleb ära näidata, milliste isikult nõutavate käitumisaktide tegematajätmist saab kõrvalehoidumisena käsitada. Olukord, kus isiku asukoht on teadmata ja menetleja ei suuda seda välja selgitada, ei pea aga iseenesest tähendama seda, et see isik hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale”. Kohus, hinnates kriminaalasja materjale, on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine KarS § 81 lg 7 p-s 1 sätestatud alust, mistõttu aegumistähtaeg ei ole kriminaalmenetluses peatunud, ja põhjendab seda järgnevalt. Kriminaalmenetlust käesolevas asjas alustati 24.06.2009. a (tl 2). Võimalikke kahtlustatavaid asuti otsima aastal 2011. Kriminaalasja materjalides on õiend selle kohta, et politseiametnikud on 05.05.2011. a kontrollinud Egert Nukke elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs. Egert Nukke isalt saadud informatsiooni kohaselt on lahkunud Egert Nukke xxxxxxxxxxxxxxx, kus ta elab (tl 35). Ka Egert Nukke rahvastikuregistrijärgne elukoht on Soomes (tl 36). 10.05.2011. a on Egert Nukkele edastatud kutse (xxxxxxxxxxxxxxi) kohustusega ilmuda 06.06.2011. a Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonda (tl 37). Dokumente selle kohta, kas Egert Nukke on nimetatud kutse kätte saanud, kriminaalasja materjalides ei ole. Kuna Egert Nukke politseijaoskonda ei ilmunud, kuulutati ta 06.07.2011. a tagaotsitavaks ja kohaldati sundtoomist Jõgeva politsejaoskonda (tl 41,42). Egert Nukke

peeti kinni 07.02.2012. a (tl 43). Tema suhtes teostati vajalikud menetlustoimingud, st kuulati kahtlustatavana üle (tl 46-47). Kirjeldatud kriminaalmenetluse käigust nähtuvalt ei ole alust järeldada, et Egert Nukke oleks kriminaalmenetlusest kõrvale hoidnud. Politsei kutsel ilmumata jätmine 06.06.2011. a võiks olla käsitletav Egert Nukke menetlusest kõrvalehoidmisena, kuid üksnes juhul, kui on tuvastatud, et Egert Nukke oli kutsest ja läbiviidavast kriminaalmenetlusest ning oma kahtlustatava menetlusseisundist teadlik. Kuna kriminaalasja materjalides puuduvad andmed selle kohta, et Egert Nukke oleks kutse kätte saanud ja oleks olnud muul viisil läbiviidavast kriminaalmenetlusest teadlik, ei saa käsitleda tema mitteilmumist politseijaoskonda kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisena. Egert Nukke kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisena ei saa käsitleda ka tema tagaotsistavaks kuulutamist 06.07.2011. a menetleja määrusega (tl 41). Kriminaalasja materjalide kohaselt oli Egert Nukke tagaotsistavaks kuulutamine tingitud sellest, et menetleja ei olnud teadlik Egert Nukke asukohast. Kuriteo toimepanemise ajal oli Egert Nukke elukohaks rahvastikuregistri andmete kohaselt Soome Vabariik. Seda kinnitas politseiametnikele ka Egert Nukke isa 05.05.2011. a. Olukorda, kus Egert Nukke oma registrijärgses elukohas siiski ei elanud või esinesid muud põhjused, miks Egert Nukke oma elukohas kutset kätte ei saanud, ei saa vaadelda kriminaalmenetluse läbiviimise tahtliku takistamisena ja seeläbi kõrvalehoidumisena. Asjaolu, et Egert Nukke kriminaalmenetlusest kõrvale ei hoidnud kinnitab ka see, et pärast Egert Nukke kahtlustatavana ülekuulamist on ta olnud menetlustoimingute jaoks kättesaadav. Näiteks on ta ilmunud prokuratuuri ja omakäeliselt allkirjastanud kriminaalmenetluse lõpetamise määrused, kinnitades nõustumist seatud kohustustega (tl 54-55, 62-63). Samuti on Egert Nukke prokuratuurile teatanud pärast meeldetuletust, et kriminaalmenetluse lõpetamisega määratud kohustused on täitmata, et ta kannab Soome vanglas karistust (tl 61). Ühtlasi nähtub rahvastikuregistri väljavõttest, et kuigi Egert Nukke on kriminaalmenetluse kestel vahetanud Soome Vabariigis korduvalt elukohta, on ta elukoha muutumisel teinud avalduse ka rahvastikuregistri kannete muutmiseks ning tema elukoha aadressid on kantud ka registrisse (tl 66).

4.Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetlus Egert Nukke süüdistuses korduvalt lõpetatud KrMS § 202 alusel. Kuna Egert Nukke ei ole määrusega pandud kohustusi täitnud, on kriminaalmenetlus mõlemal korral uuendatud. Kohtu hinnangul ei saa ka Egert Nukke poolt kohustuste mittetäitmist käsitleda kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisena. KrMS § 202 lg 6 järgi on kriminaalmenetluse lõpetamise korral võetud kohustuste mittetäitmise tagajärjeks kriminaalmenetluse uuendamine. Seega, kui inimene vabatahtlikult võetud kohustusi ei täida, tuleb kriminaalmenetlust jätkata. Sealjuures on oluline, et kuriteo aegumistähtaeg menetluste korduvate uuendamiste tõttu ei peatu (sellesisulist alust KarS § 81 lg 7 ette ei näe). Samuti ei ole võimalik kriminaalmenetluse lõpetamise määrusi käsitleda lõplike otsustena, kuivõrd KrMS § 202 lg 6 järgi tuleb kohustuste mittetäitmisel menetlus uuendada.
5.Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et Egert Nukkele etteheidetav kuritegu on aegunud, mistõttu tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 253 p 2 ja § 199 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks Egert Nukke sundtoomise kulud 23,58 eurot (tl 45,53) ja riigi õigusabi korras õigusteenust osutavale kaitsjale väljamakstud tasu summas 108 eurot (tl 72-73).

KrMS § 183 järgi hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik, kui KrMS-is ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus lõpetab kriminaalmenetluse kuriteo aegumise tõttu, tuleb menetluskulud kogusummas 131,58 eurot jätta riigi kanda.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.