Kohtulahend

KarS § 188 lg 2 p.2 järgi mõisteti T. A. Haara süüdi selles, et tema, -

-

omamata narkootilise aine käitlemise luba, kasvatas kohtueelse menetlusega tuvastamata ajal ja isiku poolt omandatud kanepiseemnetest ebaseaduslikult kuni 21. septembrini 2010 Lääne maakonnas Lihula linnas XXXXX X asuvas MP üüritud korteris number XX erinevates lillepottides viite kanepitaime, millede tetrahüdrokannabinooli (edaspidi THC) sisaldus oli üle 0,2% - ühe rohelise 5,78 grammise kanepitaime THC sisaldus oli 1,1 %, teise rohelise 8.67 grammise kanepitaime THC sisaldus oli 1,4 %, ühe rohelise 15.95 grammise kanepitaime THC sisaldus oli 1,0 %, ühe rohelise 9 grammise kanepitaime THC sisaldus oli 1,4 % ja ühe rohelise 9.54 grammise kanepitaime THC sisaldus oli 2,6%. Nimetatud kanepitaimed võeti T. A. Haaralt 21. septembril 2010 Lääne prefektuuri Haapsalu kriminaalteenistuse politseiametnike poolt teostatud läbiotsimise käigus ära. omamata narkootilise aine käitlemise luba, isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatükis Rahvatervisevastaste süütegude 1. jaos sätestatud kuriteo, kasvatas ebaseaduslikult kohtueelse menetlusega kindlaks tegemata ajal, kohas ja isikult saadud kanepiseemnetest ajavahemikul 21. septembrist 2010 kuni 14.juulini 2011 Lääne maakonnas Lihula linnas XXXXX X asuvas MP üüritud korteris number XX erinevates plasttopsides 12 kanepitaime massiga 20,57 grammi (kuivatatult ilma juurteta), millede THC sisaldus oli üle 0,2 %, 12 erinevas plasttopsis 12 kanepitaime massiga 20,27 grammi, mille THC sisaldus oli üle 0,2 % , 7 erinevas plasttopsis 12 kanepitaime massiga 19,35 grammi, millede THC sisaldus oli üle 0,2 %, millised võeti

-

läbiotsimise käigus 14.juulil 2011 Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaalteenistuse politseiametnike poolt ära. omamata narkootilise aine käitlemise luba, isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatükis Rahvatervisevastaste süütegude 1. jaos sätestatud kuriteo, kasvatas ebaseaduslikult 2011 maist kuni 20. septembrini 2011 Lääne maakonnas Lihula linnas Lihula Mõisa mäe ääres oleval aiamaal 2x1 meetrisel põllulapil kohtueelse menetlusega tuvastama ajal ja isiku poolt saadud kanepiseemnetest 216 kanepitaime kokku massiga 2766 grammi (kuivatatult), millede THC sisaldus oli üle 0,2 %. Nimetatud kanepitaimed lõigati T. A. Haara kasutuses olevalt põllulapilt 20. septembril 2011 Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaalteenistuse politseiametniku poolt.

KarS § 184 lg 2 p.2 järgi mõisteti T. A. Haara süüdi selles, et tema -

-

omamata narkootilise aine käitlemise luba, isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatükis Rahvatervisevastaste süütegude 1. jaos sätestatud kuriteo, hoidis ajavahemikul 21.septembrist 2010 kuni 14.juulini 2011 suures koguses narkootilist ainet - 17 rohelist kanepitaime massiga 106,8 grammi, mille THC sisaldus oli üle 0,2 %, 20 rohelist kanepitaime massiga 64,60 grammi, mille THC sisaldus oli üle 0,2 % ja 25 rohelist taime massiga 57,10 grammi, mille THC sisaldus oli üle 0,2 % Lääne maakonnas Lihula linnas XXXXX X asuvas MP üüritud korteris number XX, kust 14.juulil 2011.a. Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaalteenistuse politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti ning peale selle omandas kindlaks tegemata ajal narkootilist ainet- 4,56 grammi peenestatud kanepit, mille THC sisaldus oli üle 0,2 % see on 1,1% ja 1,29 grammi peenestatud kanepit, mille THC sisaldus oli üle 0,2%, see on 0,49 %, milliseid hoidis Lääne maakonnas Lihula linnas XXXXX X asuvas MP üüritud korteris number XX kuni 22. juulini 2011, mil Lääne prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaalteenistuse politseiametnike poolt läbiotsimise käigus ära võeti. omamata narkootilise aine käitlemise luba, isikuna, kes on varem toime pannud Karistusseadustiku 12. peatükis Rahvatervisevastaste süütegude 1. jaos sätestatud kuriteo, hoidis suures koguses narkootilist ainet- minigrip kilekotis rohelist peenestatud kanepit (marihuaana) massiga 50,11 grammi, mille THC sisaldus on 0,33%, paelaga kilekotis peenestatud kanepit (marihuaanat) massiga 25,49 grammi, mille THC sisaldus on 1,0%, ühes klaaspurgis kanepiõisikuid massiga 0,49 grammi, mille THC sisaldus on 5,1%, teises klaaspurgis peenestatud kanepit (marihuaana) massiga 8,84 grammi, mille THC sisaldus oli 0,52%, plastmassist purgis peenestatud kanepit massiga 7,10 grammi, mille THC sisaldus oli 0,68% ja kirjaümbrikus kirjaga NewYork Diesel 2011 1.4.2011 kanepiõisikuid (marihuaanat) massiga 1,21 grammi, mille THC sisaldus oli 1,7% - enda kasutuses olevas sõiduautos Nissan Primera märgistusega EV9960 kuni 14.juulini 2011 Tallinna linna Tallinna Sadama Dterminaali parklas, mil Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse politseiametnikud need läbiotsimise käigus sõidukist ära võtsid.

APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja leiab, et maakohtu otsus on ebaōige järgmistel pōhjustel:

põhjalikult kõiki tõendeid ning küsitleti

Kohtuotsusest nähtub, et kohus on eraldi kaalunud ja põhjendanud iga tõendi usaldusväärsust ning neid kogumis äärmise üksikasjalikkusega hinnanud ja põhjendanud, millise peab usaldusväärseks ning millise mitte, kusjuures on kohus seda teinud detailselt episoodide kaupa. Samuti on põhjendatud, miks ei peeta T.A.Haara ütlusi usaldusväärseiks. Seetõttu ei pea vajalikuks üle korrata ei prokuröri süüdistuskõnes esitatut ega kohtuistungil kajastatut, samuti ei näe vajadust kohtuotsuse tsiteerimiseks. Kohtuotsuses on viidatud ka vastavatele EÜ määruste ning põllumajandusministri 18.02.2014 määruse sätetele ning NPALS sätetele ning igakülgselt käsitletud millega ja kuidas on T. A. Haara neid reegleid rikkunud, kasvatades ebaseaduslikult kanepitaimi, milliste THC sisaldus oli üle 0,2 % ning millise sort ei ole kantud Euroopa Liidu Ühtsesse põllukultuuride sordilehte. Samuti puudus tal Ravimiameti luba narkootilise või psühhotroopse aine teaduslikul eesmärgil käitlemiseks. Seega puudus T.A.Haaral narkootilise aine käitlemiseks seaduslik alus ning tegemist oli ebaseadusliku tegevusega, kusjuures tegemist oli narkootiliste ainete suure kogusega. Apellandi seisukoht, et KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdimõistmine pole õige põhjusel, et narkootilise aine valdamine tulenes tema enda poolt kasvatatud kanepi hoidmisest ning on hõlmatud KarS § 188 ettenähtud teoga, on ekslik, sest KarS § 188 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad kanepi ebaseaduslikus

kasvatamises, mis tähendab seemne soovikohast külvamist ja taime arengu tagamist. Kui kanepi kasvatamisele järgneb narkootilise aine valmistamine või muul viisil ebaseaduslik käitlemine, on tegemist reaalkonkurentsiga KarS § 183-185, antud juhul siis 184 sätetega. Eeltoodu alusel jääb prokurör oma varasema seisukoha ja süüdistuskõnes esitatu juurde, et T.A.Haara on toime pannud talle süüks arvatud kuriteod, millised kvalifitseeriti KarS § 184 lg 2 p2 ja 188 lg 2 p 2 järgi. Pärnu Maakohus mõistis T. A. Haara õigesti süüdi KarS § 184 lg 2 p2 ja 188 lg 2 p 2 järgi. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, väga hästi jälgitav ning motiveeritud ning kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus. Kuna 9.juuli 2014.a. kohtumäärus oli süüdistatavale edastatud ekslikult ainult eesti keeles, siis määras kohus 28.juuli 2014.a. süüdistatavale uue aja seisukohtade esitamiseks kuni 8.augustini 2014.a. Määrus saadeti süüdistatavale tema emakeeles e. soome keeles. Oma seisukohti nimetatud määruse alusel süüdistatav ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud esitatud apellatsiooniga, kriminaaltoimiku materjalidega ja prokuröri poolt esitatud kirjalike seisukohtadega leiab, et maakohtu otsus on põhjendatud ning seaduslik ja apellatsioonis esitatud paljasõnalised väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonis väidetakse, et T. A. Haara kasvatas kanepit teaduslikul ja rahva tervise parandamise eesmärgil, mistõttu ei saa tema tegevust kvalifitseerida kuriteoks. Samasisulise kaitseväite on süüdistatav ja tema kaitsja esitanud ka maakohtu istungil ning maakohus on oma otsuses põhjalikult seda argumenti vaaginud ja omapoolsete asjakohaste, otsuse lugejale arusaadavate põhjendustega juba ümber lükanud. Põhjalikult on analüüsitud kõiki asjaolusid, millised võiksid välistada süüdistatava käitumises temale inkrimineeritud kuritegude olemasolu. Maakohtu otsuses on kohtu seisukohad esitatud episoodide kaupa ja otsuse lugejale on selge, miks esitatud kaitseväidet ei ole võimalik arvestada süüküsimuse otsustamisel. Põhjalikult on analüüsitud kõiki normatiivakte, milliste sätete rikkumised juba iseenesest annavad alust inkrimineerida süüdistatavale ebaseaduslikult kanepi kasvatamist ja narkootilise aine käitlemist. Apellatsioonis kordab apellant paljasõnaliselt maakohtus esitatud versiooni ning seejuures ei ole esitatud ühtegi omapoolset seisukohta, miks apellant ei nõustu maakohtu otsuses esitatud seisukohtade ja motiividega. KrMS § 321 lg 2 p.4 kohustab apellatsiooni esitajat esitama apellatsioonis muuhulgas ka apellandi nõuete sisu ja motiivid selles osas, millises kohtuotsust vaidlustatakse. Kohtukolleegiumi hinnangul tuleb seejuures olukorras, kus maakohtus esitatud kaitseväidet on maakohus oma otsuses juba põhjalikult käsitlenud ning see apellanti ei rahulda, esitada ka omapoolsed motiveeritud vastuargumendid maakohtu järelduste osas. Kui seda apellatsioonis tehtud ei ole, ei saa ka apellatsioonikohus neid ise välja mõelda ja seejärel ka iseenda väiteid ümber lükkama hakata. Siinjuures osundab kohtukolleegium KrMS §-s 14 sätestatud võistlevuse põhimõttele, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige

tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohtukolleegium peab ka vajalikuks osundada Riigikohtu poolt korduvalt väljendatud seisukohale, mille kohaselt olukorras, kus erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), lasub ringkonnakohtul kohustus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-137-03, 3-1-1-16-04, 3-1-1-89-06). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu otsuses faktiliste asjaolude ümberhindamist tingivaid vigu. Maakohtu otsus ei jäta selle lugejale kahtlusi, et T. A. Haara on temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud. Maakohtu otsuses esitatud kohtu seisukohad on selged, ammendavad ja vastuoludeta ning põhjalikult motiveeritud kõigis süüdistatavale inkrimineeritud kuriteoepisoodides, tema käitumisele antud juriidilise hinnangu osas, karistuse ning tõendite eelistuse osas. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täielikult, kasutab kohtukolleegium KrMS § 342 lg-s 3 antud õigust ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi üle korrata. Kohtukolleegium ei nõustu ka kaitsja väitega, et KarS §184 järgi inkrimineeritud tegevus on hõlmatud KarS prg.188 e. kanepi kasvatamisega. KarS §188 järgi inkrimineeritud tegevus võib hõlmata KarS prg. 189 ettenähtud kuritegelikku käitumist, kuid mitte KarS prg. 184 ettenähtud kuritegu. Kanepi kasvatamine lõppes taimede n.ö. kasutamiskõlblikuks kasvamisega ja edasine tegevus on hinnatav juba narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisena. Samale seisukohale asus ringkonnakohus ka oma otsuses 20.12.2012.a. kriminaalasjas 1-12-3030. Otsus jõustus Riigikohtu loakogu määrusega 27.03.2013.a. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ning § 344-345 lg-test 1 ja 2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse T. A.Haara suhtes muutmata.

Julia Katškovskaja

Andres Parmas

Meelika Aava

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.