1-12-1872 Paavo Randma, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 18. juuni 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Kaebuse esitaja ja kaebuse
süüdimõistetu Kalev Liiva (Liiv) kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, määruskaebus
liik
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 18. juuni 2014 määrus jätta muutmata ning süüdimõistetu Kalev Liiva kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 14.01.2004 otsusega mõisteti Kalev Liiv süüdi KarS § 331 järgi ning karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Jõgeva Maakohtu 25.10.2001 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 3 kuud 11 päeva vangistust. Karistusaja algus 15.09.2004 ja lõpp 13.11.2017.
2.Viru Maakohtu 18.06.2014 määrusega jäeti K. Liiv vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.
Maakohus võttis taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki K. Liiva isikut iseloomustavaid andmeid – tema käitumist nii kuriteo toimepanemise eelnenud ajal, kui kuriteo toimepanemise ajal ning sellel järgnenud perioodil. Maakohus arvestas muuhulgas kinnipeetava kohta koostatud iseloomustust, millest tuleneb, et K. Liiva varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.
Viru Vangla arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval 2014. aastal ei ole, kuid K. Liiv on maakohtu hinnangul oma senise käitumisega näidanud, et tal on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Maakohus võttis arvesse ka asjaolu, et K. Liiva on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud ja seda kuni 2013. aastani, mis kajastavad maakohtu hinnangul tema suhtumist kehtestatud korda ja soovimatust muuta oma käitumist. Maakohus märkis, et viimased distsiplinaarkaristused kustusid vahetult enne käesoleva Viru Vangla taotluse läbivaatamist.
2.2.Maakohus oli seisukohal, et käitumiskontroll ja elektrooniline valve ei hoiaks K. Liiva uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne. Samuti võib kriminaalhoolduse teostamine olla probleemne, mistõttu jäävad kriminaalhoolduse eesmärgid täitmata. Eeltoodut väljendades tugines maakohus asjaolule, et vanglas olles ei suutnud K. Liiv kuni 2012. aasta juunikuuni alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele, mille eest teda ka distsiplinaarkorras karistati. Arvestades kinnipeetava käitumist karistuse kandmisel, puudub maakohtul käesoleval ajal igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab pika katseaja läbida probleemivabalt. Maakohus leidis, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all elektroonilise järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.
2.3.Maakohus leidis, et K. Liiva positiivne käitumine vanglas viimase aasta kestel ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema poolt toimepandud isikuvastase ja kinnipidamiskohas toimepandud kuritegude asjaolusid ning sellele järgnevat problemaatilist käitumist vanglas kuni distsiplinaarkaristuste kustumise tähtajani. Maakohus lisas, et toimepandud kuritegude asjaolud kogumis on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu ühe aasta kestel seaduskuulekas käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole K. Liiva ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud piisavalt pikk aeg. Maakohus arvestas ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja süvendatud sotsiaalprogrammides, mis suurendaksid tema resotsialiseerimise võimalusi.
3.Viru Maakohtu 18.06.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Liiva kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, kes palub tühistada Viru Maakohtu 18.06.2014 määruse ja vabastada K. Liiv vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades tema suhtes elektroonilist järelevalvet. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Kaitsja leiab, et kinnipeetava puhul, kes on üle 10 aasta vangistuses viibinud ning alkoholi tarvitamine on olnud pikka aega välistatud, on täiesti alusetu ja põhjendamatu viidata alkoholi mõju all kuritegude toimepanemise ohule. Veelgi enam, K. Liiv teadvustab endale varasemalt toimepandud kuritegude asjaolusid ja tunnistav muutuste vajalikkust, on oma suhtumist muutnud ning teinud oma väärtushinnangutes korrektiive.
3.2.Kaitsja juhib tähelepanu ka Viru Vangla poolt esitatud 25.02.2013 ja 20.05.2014 esitatud iseloomustustele. Viimati antud iseloomustuses on vangla hinnanud K. Liiva
isiksuseomadusi ja käitumist oluliselt positiivsemana ning potentsiaalseid riske madalamatena kui aasta varem antud iseloomustuses. Samuti oli 2013. aasta iseloomustuse koostamise ajal K. Liiva suhtes kehtivaid distsiplinaarkaristusi, kuid 2014. aasta iseloomustuse andmise ajaks vaid üks, milline kustus 31.05.2014. Vangla iseloomustusest lähtudes on kinnipeetava käitumine võrreldes 2013. aastaga oluliselt paranenud, samuti ei esine, erinevalt varasemat, ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Kaitsjale jääb selgusetuks, kuidas 2013. aastal Viru Vangla toetas kinnipeetava vabastamist, kuid käesoleval aastal ning kinnipeetava käitumise olulisel paranemisel vabastamist enam ei toeta. Eeltoodule tuginedes leiab kaitsja, et K. Liiv on jäetud maakohtu poolt põhjendamatult ennetähtaegselt vabastamata.
3.3.Kaitsja kohaselt tuleb Viru Vangla iseloomustuses märgitud uue vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosust 15% pidada „madalaks“ ehk uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on hinnatav äärmiselt ebatõenäoliselt realiseeruva ohuna. Arvestades vangla poolt märgitud vähest tõenäosust, saab kaitsja hinnangul teha ühese järelduse selle kohta, et K. Liiva poolt kantud karistus on täitnud oma eesmärgi. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millistele andmetele tuginedes on kohus hinnanud uue kuriteo toimepanemise riski sedavõrd kõrgeks, et on pidanud vajalikuks mitte vabastada kinnipeetavat karistusest tingimisi enne tähtaega.
3.4.Kaitsja leiab, et kinnipeetava poolt vangistuses viibitud aeg on olukorras, kus karistusaja lõpuni on jäänud kõigest 3 aastat piisav, et isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja märgib, et kinnipeetav on I astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandnud, millist asjaolu ei ole määruse tegemisel arvestatud. Käesolevaks ajaks on kandmata karistus, mis mõisteti kinnipeetavale selle eest, et ta tarvitas vanglas narkootikume ning mõistetud liitkaristusele liideti mõistetud karistuse ärakandmata osa.
3.5.Määrusest ei nähtu, millist eesmärki K. Liiva jätkuv vangistuses hoidmine kannab (hirmutamine, parandamine ja isoleerimine) –isik ei soovi uusi kuritegusid toime panna, ta on paranenud ning puudub alus tema ühiskonnast isoleerimiseks. K. Liiv on informeeritud ja teadlik asjaolust, et juhul, kui kohus vabastaks ta vangistusest ennetähtaegselt, pööratakse kandmata jäänud karistus uute kuritegude toimepanemisel või kontrollnõuete rikkumisel või juhul, kui ta ei allu elektroonilisele valvele, täitmisele ja ta peaks jätkama vangistuse kandmist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K. Liiva vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu K. Liiva kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja K. Liiva ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta K. Liiv enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludele, nende iseloomule, isikust tulenevatele põhjustele, varasemale elukäigule ja käitumisele karistuse kandmise ajal, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et K. Liiv osaleb majandustöödel, läbib sotsiaalprogramme, osaleb regulaarselt vestlustel psühholoogiga ning käesoleval hetkel distsiplinaarkaristused puuduvad.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et K. Liiva vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine
ei ole käesoleval ajahetkel veel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et distsiplinaarkaristuste puudumine ei saa olla automaatselt kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise aluseks. Siinkohal peab ringkonnakohus oluliseks märkida, et viimase distsiplinaarrikkumise (kokku määratud ligi 18 distsiplinaarkaristust), pani K. Liiv toime 04.06.2013, seega on kinnipeetav käitunud vangistuses olles seaduskuulekalt oma küllaltki pika karistusaja jooksul ligikaudu 1 aasta. Eeltoodu ei veena ringkonnakohust, et käesoleval hetkel suudaks K. Liiv vabaduses viibides hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning täita kriminaalhooldusreegleid ja talle pandud kohustusi. K. Liiva käitumine vangistuses viibides näitab, et ta ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ka vangistuses viibides.
7.K. Liiva on varasemalt kriminaalkorras karistatud 8 korda ning reaalset vangistust kannab K. Liiv teist korda. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole mõistetud karistused ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine K. Liiva eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Veelgi enam, K. Liiv on vangistuses viibides pannud toime kaks kuritegu, mistõttu mõisteti talle Harju Maakohtu 14.01.2004 otsusega 13 aasta 3 kuud ja 11 päeva pikkune liitkaristus. Käesolevaks hetkeks on karistusest jäänud kanda veel üle 3 aasta, mis on ringkonnakohtu hinnangul, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid küllaltki arvestatav aeg, et kinnipeetavat vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla veel mitte vabastada.
8.Ringkonnakohus, arvestades eeltoodut, samas ka K. Liiva käitumise positiivseid asjaolusid, leiab, et käesoleval ajal on tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse puhul otsustavaks eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal ning isiku varasem eluviis. K. Liiva karistati tapmise eest raskendavatel asjaoludel, millise karistuse kandmise ajal pani ta vangistuses toime veel kaks kuritegu – narkootikumide tarvitamine. Siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt K. Liiv, andmata pikka aega endale aru oma üleastumise raskusest peale raske isikuvastase kuriteo toimepanemist ja juba vangistuses olles, kui kinnipidamisasutuses pani toime uued kuriteod ja peale seda on temale ka korduvalt määratud distsiplinaarkaristusi, pidi olema teadlik, et tema ennetähtaegse vabastamise võimalused eelnimetatud käitumise korral taanduvad olematuks.
Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. K. Liiva puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus K. Liiva kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et K. Liiva ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui eluvastase kuriteo toimepanija vabastamine, kes sooritas kuritegusid ka vangistuses olles, ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
10.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu K. Liiva kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
Paavo Randma
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.