Kriminaalasi nr 1-13-11273
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
18. august 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-13-11273
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Svetlana Hamaza
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid L.M-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
L.M, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 05.08.2013 ja lõpp 05.02.2016
Kaitsja
vandeadvokaadi vanemabi Andrus Repnau
Jätta L.M elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.M-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
L.M on Harju Maakohtu kohtuotsusega 09.01.2014 süüdi tunnistatud KarS § 257 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja temale mõisteti karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse karistuse ärakandmist alates L.M-i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 05.08.2013.a. L.M-i poolt toimepandud kuriteo laad on jätkuvalt vägivaldne. Talle on omane kasutada psühholoogilist ja füüsilist vägivalda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud ka raske tervisekahjustuse tekitamise ning väljapressimise eest vägivallaga, kus tekitas ohvrile kehavigastusi. Soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, oma üleoleku näitamine, ka soov saada rahalist kasu. Individuaalset täitmiskava koostatud ei ole, on viidud läbi vestlused inspektor-kontaktisiku ja sotsiaaltöötajaga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud veidi enam kui 1 aasta ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 5 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel asub kinnipeetav elama talle kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus hetkel elavad isiku elukaaslane N S ja poeg I U. Kriminaalhooldaja teostas kodukülastuse antud aadressile. Elamistingimused nimetatud korteris on rahuldavad. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ning seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Isikul on keskharidus, mille ta on omandanud xxxx. Kursustel on kinnipeetav omandanud sadamatöölise-masinisti kutse. Enne vangistust oli isik Eesti Töötukassas arvel ja õppis kursustel juhilubade C-kategooria saamiseks. Vangistuse tõttu jäid kursused pooleli. Enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Töötuna arvel olles läbis isik väikeettevõtluse kursused. Varasemalt on kinnipeetav töötanud ametlikult xxxx autojuhina ning mitteametlikult taksojuhina. Peale karistuse kandmist on võimalus koheselt tööle asuda xxxx-s. Kinnipeetav peab töötamist oluliseks, omades oskusi erinevateks töödeks, kuid vangistuse ajal on soovinud töötada vaid temale sobival alal. Tallinna Vangla andmetel ei ole kinnipeetava vastu esitatud rahalisi nõudeid ning vabanemisfondis on tal 38,50 eurot. Lähedastest on L.M ema I U, õde J U ning eelmisest abielust A U poeg I U. Kinnipeetava isa suri 2013.a veebruaris. Kinnipeetava suhted ema ja pojaga on positiivsed, endise abikaasaga ta ei suhtle, viimasel on uus pere. Kinnipeetav ei välista vabaduses suhtlemist vangistuses olevate isikutega ning ütleb, et see on viisakusest, mitte huvist. Vanglas tal sõpru ei ole. Vabaduses on kinnipeetaval isikuid, kellega ta suhtleb ja kes ei ole kriminaalse maailmaga seotud, kuid paljud tuttavad on tema vangistuses viibimise jooksul katkestanud temaga suhtlemise. Oma otsustes on isik iseseisev, kaaludes tegutsemisel erinevaid võimalusi, mõttetuid riske võtmata. Kinnipeetav ei ole teiste poolt mõjutatav, kuigi osa kuritegudest on sooritatud grupis ja teadlikult. Isik on äärmiselt riskiva ja hoolimatu elustiiliga, mida näitavad ka sooritatud kuriteod. Kinnipeetav on kuulunud kuritegelikku grupeeringusse. Isik ei tunnista probleeme seoses alkoholi tarvitamisega, samas on varasemalt sooritanud vägivallakuriteo alkoholijoobes olles. Ka väärteokorras on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Peale viimast vangistust oli kinnipeetav vabaduses vähem kui 6 kuud. Kinnipeetava puhul on risk kõrge, sest joobeseisundis olles võib ta käituda vägivaldselt ja tekitada kannatanule raskeid tervisekahjustusi. Kuna isik probleemi ei tunnista, siis puudub tal ka motivatsioon alkoholist loobumiseks. Kinnipeetavat on 3-l korral karistatud raskete kuritegude sooritamise eest. Oma süüd isik eriti ei tunnista, süüdistades juhtunus pigem kannatanut. Kuritegude toimepanemisega on kaasnenud vägivald, solvav ja julm käitumine kannatanute suhtes. Kinnipeetav on usaldamatu ega ole koostööaldis, talle on omane antipaatia vanglasüsteemi ja riigis kehtivate seaduste suhtes. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on isikul paljasõnaline, kuigi ta on
eelmise vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammides. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellel tekib kinnipeetavaga konflikt. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises või sellega ähvardamises, millega võib kaasneda kannatanule kehavigastuste tekitamine. Konfliktide lahendamiseks kasutab isik psühholoogilist ja füüsilist vägivalda. Kinnipeetava puhul on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul 19% ja vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Tallinna Vangla ei toeta L.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral teeb Tallinna Vangla ettepaneku panna L.M-ile KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustused. KarS § 75 lg 2 p 10 alusel tehakse elektroonilise valve pikkuseks ettepanek määrata 9 kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et L.M on lahutatud alates 2008.a. Vabaduses oli isik vabaabielus N S, kellega ühiseid lapsi ei ole. N S sõnade kohaselt tema ja isiku poeg suhtlevad kinnipeetavaga regulaarselt telefonitsi ja kirjavahetuse teel. Nad on käinud ka isiku juures kokkusaamistel ja toetavad teda materiaalselt. Emaga on kinnipeetaval suhted pingelised ja selle tõttu suhtlevad nad harva. N S sõnade kohaselt isik suhtles vabaduses peamiselt oma perega. Kinnipeetava elukaaslane ja poeg andsid oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamise kohta aadressile xxxx. Samuti on neile selgitatud elektroonilise valve olemust. Isiku elukaaslane ja poeg töötavad, olles nõus isikut peale vabanemist esialgu materiaalselt toetama. Vestlusest kinnipeetava lähedastega selgus, et L.M ei ole sõltuvusprobleeme. Karistusregistri andmetel (02.05.2014) on L.M-i kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas viibib ta teist korda. Kriminaalhooldusel ei ole ta varem olnud. Kõik isiku poolt toimepandud kuriteod on seotud vägivallaga. Uute kuritegude riski maandamiseks on kriminaalhooldaja hinnangul vabastamise korral otstarbekas rakendada lisaks käitumiskontrolli nõuete täitmisele KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik teeb KarS § 75 lg 2 p 10 alusel ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 9 kuud. Kriminaalhooldusametnik on esitanud lisamaterjali, millest nähtub, et xxxx garantiikirja andmete kontroll on teostatud 30.05.2014. Nimetatud firma tegeleb keevitamise ja metallkonstruktsioonide montaažiga. Kriminaalhooldaja vestles firma esindaja I Ž telefoni teel ja sai suulise kinnituse töökoha olemasolu kohta. Vestlusest selgus, et pakutav töökoht on ametlik, palgaga 450 eurot (bruto) kuus. L.M avaldas kohtuistungil soovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul ei ole ta varem olnud kriminaalhoolduse all, kuid ta on teadlik sellest, mida kriminaalhooldus endast kujutab. Kriminaalhooldus aitaks tal oma käitumist parandada. Eelmise karistuse kandis ta lõpuni ära. L.M-i sõnul vastab tõele see, et peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist oli ta vabaduses vähem kui 6 kuud. Puutuvalt Tallinna Vangla iseloomustuses toodule, et vangistuse ajal soovib töötada vaid temale sobival alal, märkis L.M, et ta tahtis vanglas jätkata töötamist oma erialal, kuid ainsana pakuti talle olla koristaja, mis talle ei sobinud. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa L.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Tallinna Vangla poolt 05.05.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel
korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Harju Maakohtu 22.12.2006 otsusega mõisteti L.M-ile KarS § 214 lg 2 p 3,4,5 järgi karistuseks KarS § 65 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus oli 14.02.2005. Vabanes pärast karistuse kandmist 14.02.2013. Vahetult pärast karistusaja möödumist jätkas L.M kuritegelikku elu, pannes toime (25.05.2013) uue vägivaldse avaliku rahu vastase kuriteo. Prokurör leiab, et sellised asjaolud teevad küsitavaks tema suhtes efektiivse kriminaalhoolduse teostamise ja L.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole otstarbekas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Nagu tuleneb Harju Maakohtu 09.01.2014 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-13-11273 „...lõi L.M kannatanut noaga kaela piirkonda, millega tekitas kannatanule lõikehaava pikkusega 5 cm ...“. Sellise kuriteo puhul ei ole põhjendatud kinnipeetavat formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 1 p 1 mõttes) esimesel esinemisel vabastada. Tulenevalt viimati toimepandud kuriteo (ning kõikide varasemate kuritegude) vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist vangistusest vabastamist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse tagamiseks ning tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest vabastamata. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ja elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (kuriteod toimepandud alkoholijoobes), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eriti väärib märkimist, et eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele. Ära kantud karistuse aeg (veidi üle aasta) on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes L.M-ile mõistetud karistusega – kaks aastat ja kuus kuud – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanu õiglustunne oluliselt riivatud. Süüdimõistetu suhtes kohaldatud karistus ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. L.M-i vabastamine vangistusest on ilmselt ennatlik ega ole põhjendatud, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Prokuratuur leiab, et nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta L.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja palus kohtul vabastada L.M vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 kohaselt on esimesel kohal kuriteo toimepanemise asjaolud. Kaitsja märkis, et ta oli L.M-i kaitsja nimetatud kriminaalasjas, olles väga põhjalikult tutvunud selle kriminaalasjaga. Mis puutub sellesse, et L.M süüdistab vaid kannatanuid ja ei taha tunnistada oma süüd, siis tegelikult oli selles asjas kuriteo ajendiks kannatanu käitumine. Kaitsja sõnul kohaldati asjas kokkuleppemenetlust. Nende poolseks palveks oli vaid see, et tulevikus oleks L.M võimalus enne tähtaega vabaneda. Prokuröri Natalja Lebedi seisukoht oli, et kui L.M peab end vangistuses viisakalt üleval, siis tema toetab ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja
teab, et ennetähtaegse vabastamise puhul küsitakse menetlust juhtinud prokuröri arvamust. Siinse prokuröri arvamusest ei ole aru saada, kas on vesteldud selle prokuröriga või mitte. Tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Lühemat karistust kokku leppida ei olnud mõtet, kuna L.M oli vähe aega vabaduses viibinud peale eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. L.M-i käitumine vanglas on olnud korralik, ta pole rikkunud režiimi, tal pole distsiplinaarkaristusi, ohtlikkused ja riskid puuduvad paljudes vajalikes asjaoludes. L.M on eluase, pere, ta on omandanud hariduse, lisaeriala. Majanduslikult tal riske ei ole. Talle pakutakse vabanemisel kohe tööd, tal puuduvad hagid, vabanemisfondis on tal natuke raha. Kaitsja pole aru saanud, kust vangla võtab need riski protsendid. Kriminaalhooldaja arvamus on positiivne. L.M-i suhtes ei ole varem kriminaalhooldust kohaldatud, teda ei ole varem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. L.M on enda jaoks teinud järeldused ja leiab, et elektrooniline valve aitab kaasa tema vabaduses viibimisele ja sellele, et ta saaks käituda korralikult. Kaitsja on seda meelt, et kuivõrd seadusandja on andnud kohtule võimaluse panna isikule vabastamisel lisakohustusi, siis L.M-i puhul tuleb panna kõik lisakohustused, mis vähegi annab panna. L.M sai hiljuti 40 aastat vanaks, kaua siis võib käia vangistusest vangistusse. Vangistus on jätnud jälje tema psüühikale. Kaitsja on seda meelt, et kohus peaks maksimaalse elektroonilise valve tähtaja määrama. Kaitsja on veendunud, et L.M on viimane kord kohtu ees olla. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu L.M ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. L.M-i on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, vanglas viibib ta teist korda. Kõik kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on seotud vägivalla kasutamisega. L.M kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 09.01.2014 otsusega KarS § 257 järgi mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkust vangistust alates 05.08.2013.a. Eelmise, s.o Harju Maakohtu 22.12.2006 otsusega KarS § 214 lg 2 p 3,4,5 järgi mõistetud liitkaristuse 8 aastat vangistust kandmiselt vabanes L.M pärast karistuse kandmist 14.02.2013, kuid uue tahtliku kuriteo pani ta toime juba mõni kuu hiljem 25.05.2013. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused, sealhulgas varasem pikaajaline vanglakaristus, ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. L.M on süüdi tunnistatud selles, et ta ignoreeris teadvalt oma õigust pöörduda kannatanult korteri üürimisel tekitatud kahju sissenõudmiseks tsiviilhagiga kohtusse, teostas oma õigust nõuda üürnikult tekitatud kahju hüvitamist ebaseaduslikult, nimelt: nõudis grupis koos eeluurimise käigus tuvastamata isikuga 25.05.2013 umbes kell 17.00, viibides pargis, mis asub xxxx, kannatanult 1000 eurot. Pärast kannatanu keeldumist võttis L.M pingilt noa ja suunates noa tera kannatanu suunas, ütles, et kui nad kokkuleppele ei jõua, siis tema, L.M, pussitab kannatanut selle noaga ning seejärel uputab tiiki. Sel hetkel tõukas eeluurimise käigus tuvastamata jäänud mees kannatanut rinnust ning seejärel lõi L.M kannatanut noaga kaela piirkonda, millega tekitas kannatanule lõikehaava pikkusega 5 cm ning eeluurimise käigus tuvastamata jäänud mees lõi kannatanut 1 korra rusikaga näkku vasaku kulmu piirkonda ja 1 korra rusikaga parema kulmu piirkonda. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, samuti seda, et mõistetud karistusest on ära kantud alles veidi enam kui 1 aasta, on kohtu arvates süüdimõistetu L.M-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik, riivaks ühiskonna ja kannatanu õiglustunnet, samuti ei vastaks see
karistuse mõistmise eesmärkidele. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt seisneb L.M-i puhul oht selles, et konfliktide lahendamiseks võib ta kasutada nii vägivallaga ähvardamist kui ka vägivalda, sealjuures alkoholi tarvitamist peetakse uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuvad lähedased, olid tal olemas ka enne selle kuriteo toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul ei kaalu L.M-i positiivselt iseloomustavad asjaolud (distsiplinaarkaristuste puudumine vangistuse jooksul) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Ka Tallinna Vangla ei toeta L.M-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et L.M-i suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab L.M-i selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.