Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 19.06.2014 Viru Maakohtule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

materjalid

kinnipeetava

V

H

V H kannab karistust Viru Maakohtu 18.03.2014 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 29.04.2013 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.01.2013.a. V H on kriminaalkorras karistatud kolm korda ning vanglakaristust kannab esimest korda. Viimane kuritegu on kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud vangistuses olles kaaskinnipeetava suhtes. Eelnevad karistused on määratud varavastaste kuritegude ning tunnistaja vägivallaga ähvardamise eest. Erinevat liiki kuritegude toimepanemine näitab seda, et oht ühiskonnas on suur, kuna V H ei vali kuritegude toimepanemise liiki, aega ega kohta. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 5-l korral, sealhulgas 4-l korral KarS § 262 alusel. V Ht iseloomustab vägivaldne käitumine kuritegude toimepanemisel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetaval jäänud talle mõistetud karistust kanda vähem kui 1 kuu. Vangistuses on kinnipeetav alates 02.09.2013 omandanud põhihariduse. Ta on osalenud vestlustel kriminaalhooldajaga ja psühholoogiga, kus läbivateks teemadeks on vastutuse võtmine ja oma tunnetega toimetulek ning konfliktide juhtimine. Vestlustega on püütud V Ht mõjutada vangistuses muutma oma käitumist. Kinnipeetaval on 18 kehtivat distsiplinaarkaristust. Peale vabanemist asub kinnipeetav elama oma ema J N juurde aadressile xxxx. Korter on 2toaline ja see kuulub emale. Korteris on olemas kõik eluks vajalik. Nimetatud korteri kommunaalkulud tasub kohalik omavalitsus. Korteris elab veel kinnipeetava noorem õde A N.

Ema J N kasvatab lapsi üksi, olles ise pikaajaline töötu ja saades vallalt toimetulekutoetust. Kinnipeetava isa O H elab perekonnast eraldi xxxx ning on samuti töötu. Rahaliselt on kinnipeetavat aidanud vanaema. Ema J N ja isa O H on vangistuse kestel järjepidevalt käinud V Hga pikaajalistel ja lühiajalistel kokkusaamistel. Enne vangistust õppis kinnipeetav xxxx alates 01.09.2011, kus tal olid probleemid käitumisega. Vangistuse ajal toimunud õppetöös on esinenud probleeme distsipliiniga. Põhikooli järgselt on kinnipeetav motiveeritud edasi õppima keevitaja erialal. Perekonda on aidanud materiaalselt V H vanaema. Vabanemisel puudub V Hl võimalus asuda tööle, kuid tal on võimalus võtta ennast arvele töötukassas ning omandada eriala. V H käitumist iseloomustab riskiv ja hoolimatu elustiil. Kinnipeetava sõprusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Varasemad kuriteod on toime pandud seiklushimust ning kriminaalkorras karistatud tuttavate negatiivse mõju tagajärjel. Distsipliini rikkumised vangistuses on enamjaolt toime pandud kaaskinnipeetavate mõjul, mis näitab isiku mõjutatavust kriminaalse käitumisega eakaaslaste poolt. Eelviimased kuriteod on toime pandud katseaja jooksul, mis näitab nõrka vastutustunnet ning tagajärgede suhtes ükskõiksust. Viimane, vangistuses toimepandud kuritegu, milleks on kaaskinnipeetava kehaline väärkohtlemine, on V H poolt toime pandud subkultuuriliste arusaamade ajel. Oma kuritegu põhjendas V H kaaskinnipeetava madalama staatusega. Pidevate distsipliini rikkumiste tõttu ei ole kinnipeetav osalenud vangla poolt pakutavates huviringides. Kinnipeetava puhul on riskideks vägivaldne käitumine ja üleolev suhtumine ühiskonda/kogukonda, samuti oma tegude tagajärgede mittemõistmine, oskus kasutada teisi inimesi oma soovide saavutamiseks. Oht seisneb teiste isikute ründamises (kaaskinnipeetavad ja tunnistaja staatuses olevad isikud) ja varavastaste kuritegude toimepanemises. Lähtudes kogutud andmetest ja kriminaalhooldaja arvamusest, on V H puhul uue kuriteo toimepanemise risk kõrge, mistõttu Viru Vangla ei toeta vabastamist tingimisi enne tähtaega. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav vabastada, oleks eesmärgipärane tulenevalt riskifaktoritest temale määrata KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et V H lähivõrgustik koosneb ema J N ja õde A N. V H asuks elama emale kuuluvasse korterisse õega ühte tuppa. Korteris on remont pooleli ja seda saab lõpetada pere majandusliku olukorra paranedes. Ema sissetulekud on seotud juhutöödega. Peres on omavahelised suhted head. Probleemid V Hga algavad siis, kui ta kodust välja läheb. Vabadusse saamisel võib oletada, et kriminaalse taustaga sõbrad tulevad tagasi ning sõlmitakse ka uusi tutvusi. Vabaduses olles õppis V H xxxx klassis, jäädes klassikursust kordama. Ema arvates koheldi V koolis ebaõiglaselt. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, pannes katseajal toime uue kuriteo. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. V H ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul ei ole vangistuses tema käitumine olnud seaduskuulekas, kuid ta soovib ennast parandada. Distsiplinaarkorras on teda karistatud põhjusel, et korrapidaja provotseerib teda pidevalt. Vabaduses on tal seaduskuulekaid sõpru. Alkoholiga tal probleeme ei ole. Peale vabanemist tahab kinnipeetav oma sõnul edasi õppida keevitajaks. V H tunnistas, et saab aru, et kui ta vabaneb varem, siis tal tuleb täita kontrollnõudeid. Varem ta ei saanud aru, mida tähendab kriminaalhooldus. Lähedased on teda külastanud kord kuus. Lisaks külastustele on olnud telefonikõned ja kirjad. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa V H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud

kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 09.06.2014 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib prokurör järgnevat. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata Viru Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 15 kehtivat ja kolm lõppenud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Prokurör leiab, et sellised asjaolud teevad küsitavaks tema suhtes efektiivse kriminaalhoolduse teostamise ja V. H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole otstarbekas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Nagu tuleneb Viru Maakohtu 18.03.2014 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-14-1389, siis viimane isikuvastane kuritegu on toime pandud vangistuse kestel kaaskinnipeetava suhtes. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Tulenevalt viimati toimepandud kuriteo vägivaldsusest, ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist vangistusest vabastamist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse tagamiseks ning tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest vabastamata. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Süüdimõistetu suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud käesolevaks ajaks KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ära kandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Prokuratuur leiab, et nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta V H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et ühelt poolt on tegemist V H puhul hästi noore ja väljakujunemata inimesega ja teiselt poolt kõik see negatiivne, mis on materjalides kirjas. V H on olnud kergesti mõjutatav ning see on viinud teda pahandustesse. Kahetsusväärne on see, et tal on nii palju distsiplinaarkaristusi ja see, et ta on kinnipidamiskohas toime pannud kriminaalkuriteo. Teisest küljest, kui inimene soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda koos erinevate kontrollnõuete täitmisega, siis on ta enda jaoks mingid järeldused teinud. See näitab, et V H siiski soovib oma elus muutust ja soovib seda muutust ellu viia nende kontrollnõuete täitmise abil. Kaitsja ei nõustu prokuröriga selles, et piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks, et käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema

käitumine katseajal võib olla negatiivne, kriminaalhoolduse teostamine probleemne ja kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Sellest lõigust võib välja lugeda, et me võiks V H praktiliselt ühiskonnast välja visata viitega sellele, et ta on täiesti lootusetu. Kaitsja rõhutas, et V H puhul on tegemist hästi noore inimesega, kes saab iga päevaga järjest vanemaks, mis annab lootust, et tulevikus ta võtab vastu õiged otsused ja seda eriti kontrollnõuete täitmisel. Tal on tihe seos oma sotsiaalse võrgustikuga. V H on vangistuses omandanud põhihariduse, on toimunud vestlused kriminaalhooldaja ja psühholoogiga. Kaitsja palus kohtul siiski kaaluda võimalust V H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, sest see tekitaks võimaluse, et isik on vabaduses kontrollitav, jälgitav ja juhendatav.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V H ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 3-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest viimase kuriteo KarS § 121 järgi (kaaskinnipeetava peksmise), pani V H toime 20.10.2013 Viru Vanglas, kui ta kandis temale Viru Maakohtu 29.04.2013 otsusega KarS § 199 lg 1, § 199 lg 2 p 4,5; § 323 järgi mõistetud 1 aasta 5 kuu 25 päeva pikkust vangistust alates 16.01.2013. Viru Maakohtu 29.04.2013 kohtuotsusest nähtub, et KarS § 199 lg 2 p 4,5; § 323 järgi kvalifitseeritud kuriteod on toime pandud Viru Maakohtu 15.02.2012 kohtuotsusega määratud katseajal. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vastupidi vanglas karistust kandes pani kinnipeetav toime uue ja veelgi raskema kuriteo. V Hl on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt 18 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Arvestades kõike eelnevat ei vastaks kohtu hinnangul V H vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna ja kannatanu õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kui isik on vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist ja kui isikut on vanglas 18-l korral distsiplinaarkorras karistatud, siis puudub kohtul vähimgi alus arvata, et sellise isiku käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava V H vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, arvestades kergesti mõjutatavust, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuvad lähedased, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Arvestades asjaolu, et uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge, ei toeta ka Viru Vangla V H vabastamist tingimisi enne tähtaega. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V H suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kohtu poolt määratud korras alaealise kinnipeetava kaitsjana v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 194,64 eurot. Kohus peab

seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.