Kriminaalasi nr 1-14-6168
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1 – 14-6168
Kohtukoosseis
Kohtunik Alari Möldre
Kohtuistungi sekretär
Helen Aasma
Kriminaalasi
R.E süüdistuses KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses
Prokuröri abi
Raigo Aas
Kaitsja
Natalia Lausmaa
Tõlk
Maksim Tšurkin
Süüdistatav
R.E isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX. Kriminaalkaristused arhiveeritud. Isik kinni peetud Euroopa vahistamismääruse alusel Prantsusmaa Vabariigis 15.05.2014.a. Alates 05.07.2014.a kohaldati tõkendina vahistamist.
Süüdi tunnistada R.E KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi ning karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. KarS § 73 lg. 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt ärakandmisele 8 (kaheksa) kuud vangistust ning ülejäänud, s.o 2 (kahe) aasta ja 4 (nelja) kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.E ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 68 lg. 1 sätteid kohaldades lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03.04.2001.a 03.08.2001.a, s.o 4 (neli) kuud koheselt täitmisele kuuluva vangistusaja hulka ning reaalselt ärakandmisele kuuluva 4 (nelja) kuu pikkuse vangistuse kandmise alguseks lugeda R.E kinnipidamine Prantsusmaa Vabariigis Euroopa vahistamismääruse alusel, s.o alates 15.05.2014.a. R.E suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada või vastavalt KrMS § 313 lg. 1 p. 7 kohtuotsuse mittejõustumisel reaalse karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Välja mõista R.E ́lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 5, 9; § 179 lg. 1 p. 1; § 180 lg. 1 alusel menetluskuludena kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 1 (üks) euro ning sundraha summas 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, s.o kokku 888 (kaheksasada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg. 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.
R.E on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema sisenes koos teise meesterahvaga 18.02.2001.a kella 07.00 ajal Tallinnas Vormsi 7 asuvasse OÜ-le Mediaan-V kuuluvasse baari Karine, kus R.E haaras baaritöötajal XXX(XXX) kaelast kinni ja paiskas ta põrandale. Samal ajal haaras R.E-ga kaasasolnud teine meesterahvas teisel baaritöötajal XXX kraest kinni, vedas ta kassa juurde ning noaga ähvardades nõudis, et XXX teeks kassa lahti. Pärast kassa avamist võtsid R.E ja temaga kaasasolnud meesterahvas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kassast sularaha summas 303,70 eurot (4750 krooni). Seejärel kinnitasid R.E ja temaga
kaasasolnud meesterahvas baaritöötajad XXXja XXXkäeraudadega köögiruumis lauajala külge kinni ning seejärel võtsid R.E ja teine meesterahvas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil baarist OÜ-le Mediaan-V kuuluva ühe kohviaparaadi Saeco „Royal Professional“ maksumusega 1406,64 eurot (22 000 krooni), 1 pudeli konjakit Metaxa maksumusega 38,38 eurot (600 krooni), 7 telefonikaarti maksumusega 3,19 eurot/tk (50 krooni/tk), 1 pudeli viskit Black Label Old Scotch Whiskey maksumusega 54,85 eurot (858 krooni), tekitades OÜ-le Mediaan-V varalist kahju kogusummas 1825,89 eurot (28 557 krooni). Seejärel võtsid R.E ja temaga kaasasolnud meesterahvas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluva koti väärtusega 25,57 eurot (400 krooni), mille sees oli rahakott väärtusega 15,98 eurot (250 krooni) ja sularaha 3,19 eurot (50 krooni) ning väärtusetu märkmik, XXXtekitati kahju summas 44,75 eurot (700 krooni). XXXvõtsid R.E ja temaga kaasasolnud meesterahvas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni Motorola TA-180 väärtusega 63,87 eurot (999 krooni). R.E ja temaga kaasasolnud meesterahvas, olles ära võtnud eelpool loetletud asjad, jätsid XXXja XXXkäeraudadega lauajala külge kinni ning lahkusid baarist Karine. Oma tegevusega pani R.E toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga grupis ja relvaga ähvardades, s.o süüteo toimepanemise ajal kehtinud kriminaalkoodeksi (KrK) § 141 lg. 2 p. 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis vastab käesoleval hetkel kehtiva karistusseadustiku (KarS) § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele.
KrMS § 245 alusel 18.07.2014.a süüdistatav R.E , kaitsja Natalia Lausmaa ning prokuröri abi Raigo Aas sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. Kokkuleppe kohaselt karistuse nõudmisel lähtub prokuröri abi sellest, et süüteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 141 lg. 2 p. 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest oli ette nähtud karistuseks kuue- kuni kaheteistkümneaastane vangistus. Hetkel kehtiva KarS § 200 lg. 2 p. 7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistuseks kolme- kuni viieteistaastane vangistus. Vastavalt KarS § 5 lg. 2 on seadusel, mis kergendab karistust, tagasiulatuv jõud. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus R.E karistamist KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat. KarS § 73 lg. 1, 2, 3 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohe reaalselt ärakandmisele 8 kuud vangistust ning ülejäänud 2 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui R.E ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg. 1 järgi lugeda eelvangistuses viibitud aeg ehk 03.04-03.08.2001.a, mil R.E oli vahistatud, seega kokku 4 kuud koheselt täitmisele kuuluva vangistusaja hulka ning 4 kuu pikkust koheselt täitmisele kuuluvat vangistuse karistuseaja algust hakata lugema alates R.E kinnipidamisest Prantsusmaa Vabariigis Euroopa vahistamismääruse alusel, s.o alates 15.05.2014.a. Süüdistatav R.E tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav R.E selgitas, et 18.07.2014.a sõlmisid prokuröri abi Raigo Aas, tema (R.E) ja tema kaitsja Natalia Lausmaa kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Prokuröri abi Raigo Aas ja kaitsja Natalia Lausmaa selgitasid samuti, et nad jäävad 18.07.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde R.E ́le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.
Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab , et tõendamist on leidnud süüdistatava R.E poolt KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava R.E käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava R.E selgituse ning prokuröri abi ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav R.E on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb R.E temale esitatud süüdistuses KarS § 200 lg. 2 p. 7, 8 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab R.E süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 175 lg. 1 p. 5 ja 9 kohaselt on kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesolevas asjas on menetluskuludeks kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 1 euro ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 887,50 eurot. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et R.E ́l esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale ilmselt üle jõu. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-11-105-12 p. 7). Kohtu hinnangul ei nähtu käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mille pinnalt saaks järeldada, et kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamine käiks R.E ́le ilmselt üle jõu. Seega tuleb süüdistatavalt menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista, kuivõrd need on riigile põhjustatud tema õigusvastase käitumisega. Kohus märgib, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-105-12 p. 7). Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 5, 9; § 179 lg. 1 p. 1; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.