lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-2220/30

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 13.08.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-13-2220/30
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.08.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
788
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-2220/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja27.03.20131-13-2220/24Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.07.20141-13-2220/40Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas22.04.20151-13-2220/50Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. august 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2220

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 18. juuli 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu F.D määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Viru Maakohtu 18. juuli 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 27.03.2013 otsusega tunnistati F.D süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Tartu Maakohtu 03.09.2012 määrusega F.D-le KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 27.01.2012 ja Tartu Maakohtu 30.07.2009 kohtuotsute kogumis mõistetud liitkaristusega ning mõisteti F.D-le liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 03.09.2012. Karistusaja lõpp 25.03.2016.
2.
26.06.2014 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava F.D vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Viru Maakohtu 18.07.2014 määrusega jäeti F.D talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised.
3.1.Maakohus leidis, et olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Lisaks puudus kohtul veendumus, et kinnipeetav suudaks seekord läbida katseaja nõuetekohaselt, kuna F.D on varasemalt rikkunud kontrollnõudeid.
3.2.Eelnevad tingimuslikud karistused ning vangistuse üldkasuliku tööga asendamine koos käitumiskontrollile allutamisega ei ole F.D-le positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava probleemid alkoholi ja narkootikumidega võivad uute kuritegude toimepanemise riski veelgi tõsta. Määruskaebus
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse F.D , kes palub tühistada 18.07.2014 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu elektroonilise valve kohaldamisega vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.F.D leiab, et kohus peaks võtma arvesse, et ta kannab karistust avavangla osakonnas, mis näitab, et süüdimõistetu on tekitanud vanglaametnikes teatava usalduse. Enda käitumisega karistuse kandmise ajal on kinnipeetav näidanud, et ta on mõistnud, miks on ühiskonnas kehtivate normide järgmine vajalik. Nii ei ole F.D ühtegi distsiplinaarkaristust ja ta on läbinud kõik talle pakutud sotsiaalprogrammid. Lisaks on süüdimõistetu osalenud Ida-Viru Kutsehariduskeskuse õppetöös ja käinud tööl. Ka on F.D vangistuse püüdnud tasuda kõik võlanõuded ning vabanemisfondis on tal arvestatav summa. Süüdimõistetu leiab, et on vanadest eksimustest õppinud ning soovib vabaduses käituda seaduskuulekalt ning toetada oma perekonda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et F.D ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja F.D tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kohtukolleegium peab positiivseks, et F.D on vangistuses tegelenud probleemidega, mis on põhjustanud tema kuritegelikku käitumist. Samuti seda, et isikule on antud võimalus kanda karistust avavangla osakonnas. Kuigi ringkonnakohus möönab, et F.D käitumine karistuse kandmise ajal annab kinnitust isiku hoiakute muutusest ja soovist ennast parandada, ei too see praegusel hetkel kaasa süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
7.Hinnates KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et F.D ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel omavad eelkõige mõju kuriteo toimepanemise asjaolud ja F.D varasem elukäik.
7.1.Vaatamata oma noorele eale on F.D kriminaalkorras karistatud juba neli korda. Kuna süüdimõistetu on pärast korduvaid karistusi ja lisaks veel katseajal pannud toime uued kuriteod, riivaks tema ennetähtaegne vabastamine esimesel võimalusel oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas üldse karistuspoliitikaga. Kuna F.D-le ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta liitkaristust katseajal toime pandud kuritegude eest, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti katseajal, ei ole aktsepteeritav.
7.2.Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et kuna F.D on varasemalt korduvalt pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil ning ka praegu on tal võlanõudeid -2-

XXX eurot (vabanemisfondis XX eurot), on olemas oht, et vabaduses jätkab süüdimõistetu kuritegude toimepanemist.

8.F.D on järelejäänud karistusaja jooksul võimalik veelgi ennast täiendada, s.o õppida ja töötada, et vabanemisel saaks ta alustada õiguskuulekat elu. Kui süüdimõistetu hoidub ka edaspidi rikkumistest ja jätkab individuaalse täitmiskava täitmist, suurendab ta enda võimalusi ennetähtaegseks vabanemiseks 2015. aastal.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 18. juuli 2014 määrus muutmata ja F.D vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

-3-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.