1-07-11691/49 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.08.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Tomsoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Aleksandr Tomson tunnistati süüdi Viru Maakohtu 20.09.2007 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 74 lg 1, § 68 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti karistuseks 3 aastat 4 päeva tingimisi vangistust 3 aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 13.02.2013 kohtumäärusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne ja karistus pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus 03.02.2013 ja lõpp 07.02.2016. Aleksandr Tomson andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 45). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.08.2014. Kinnipidamisasutusest Aleksandr Tomsoni kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas abikaasa vanemate korteris aadressil xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, kus elas koos elukaaslase ja viimase pojaga. Korteri omanik on abikaasa xx xx vanaema xx xx, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Vabanedes asub elama endisesse elukohta. 2014. aastal lõpetas vangistuses 10. klassi. Kinnipeetav on valdavalt olnud tööga hõivatud, kuigi töökohtade vahetusi on olnud suhteliselt palju. Kinnipeetaval on garanteeritud vabanemisjärgne töökoht xxxs. 26.06.14 seisuga on süüdimõistetul täitenõudeid summas 314,76 eurot, vabanemisfondis on xxx eurot. Lähivõrgustiku moodustavad abikaasa xx xx ja abikaasa poeg xx xx. Varasem käitumine ei viita vägivaldsusele, küll aga impulsiivsusele tegutsemises. On otsinud elus vaheldust nii tööalaselt kui suhetes, kuid viimasel kahel aastal on muutunud elukorralduses stabiilsemaks. Ka probleemide lahendamise oskus on seni jätnud soovida, sest on tegutsenud läbimõtlemata. Viru Vangla toetab Aleksandr Tomsoni ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib Aleksandr Tomson ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asuda elama abikaasa juurde xxx. See on 3-toaline 49,5 m2 korras korter. Korteri omanik on abikaasa xx xx vanaema xx xx, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Elukoht on sobiv elektroonilise valve paigaldamiseks. Vabanemisjärgne töökoht on garanteeritud xxx, esitatud on garantiikiri. Abikaasa xx xx on nõus nii moraalslelt kui materiaalselt Aleksandr Tomsoni ennetähtaegse vabanemise korral toetama. Süüdimõistetu isa xx xx on surnud ja ema xx xx nad ei suhtle. Suhtleb vend xx xx ja vend xx xx telefoni teel. 16.04.2010 esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande põhjusel, et Aleksandr Tomson ei olnud ilmunud 24.03.2010.a. kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. 04.05.2010 laekus kriminaalhooldajale Politsei- ja Piirivalveameti Kriminaalpolitseiosakonna Kriminaalteabe büroost informatsioon, et Aleksandr Tomson on kinni peetud xx 27.03.2010.a.. Kinnipidamine toimus seoses võltsitud krediitkaardi ja dokumendi kasutamisega ning teda kahtlustati kelmuse toimepanemises. Kinnipidamisel esines ta valenime all ja esitas xx väljastatud juhiload. Tartu Maakohtu 18.05.2010 määrusega kuulutati Aleksandr Tomson tagaotsitavaks ja määrati tema tabamisel vahistamise kohaldamine. 03.02.2013 peeti Aleksandr Tomson Ida Prefektuuri konvoikonstaabli poolt kinni. Tartu Maakohtu 13.02.2013 määrusega pöörati 2(5)

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Aleksandr Tomson tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalvega põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 1 korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesolevat vangistust kannab Aleksandr Tomson karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Isik on olnud ühel korral kriminaalhooldusel. Isikut on väärteokorras karistatud 7-l korral liiklusalaste rikkumiste eest. Nagu nähtub kriminaalhooldusametnmiku esitatud andmetest, pidi ta esitama kohtule erakorralise ettekande, sest isik lahkus 2010. aEestist ilma loata, suundus xx, kus pani toime kuriteo, mille eest kandis seal 11-kuulist vangistust. Ta oli kuulutatud tagaotsitavaks. Alles 2013. a oli isik kinni peetud ja varem mõistetud karistus pöörati kohtumäärusega täitmisele. Nimetatud asjaolud näitavad ilmekalt seda, et süüdimõistetu suhtus kriminaalholdusesse äärmiselt ükskõikselt ja kriminaalhooldus ei ole see, mis paneb isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Kuritegude toimepanemise ajendiks oli grupi mõju ja rahalise kasu saamine vahendeid valimata. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistus ja määratud kriminaalhooldus Aleksandr Tomsoni puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et süüdimõistetule oli määratud tingimisi vangistus katseajaga, kuid isik peeti seoses teise kuriteoga välismaal kinni, kus ta ka vangalakaristust kandis. 3(5)

Vangistuse ajal on isiku käitumine rahuldav, pigem hea. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta töötab vanglas. Samuti ta tegeles vangistuse ajal keskhariduse omandamisega. Vangla psühholoog iseloomustab isikut positiivselt lk 15. Kõik see näitab, et vangistus tõesti osutab isikule paremat mõju võrreldes kriminaalhooldusega. Kinnipeetaval puudub kehtiv isikut tõendav dokument, ID-kaart kaotas kehtivuse 12.02.2014. Isikul soovib vabanemisel elama asuda abikaasa juurde xxx. Tegemist on 3-toalise korteriga, mille omanik on abikaasa ema, kes andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Elukoht on sobiv elektroonilise valve paigaldamiseks. Vabanemisjärgne töökoht on garanteeritud xxx, esitatud on garantiikiri. Abikaasa on nõus nii moraalslelt kui materiaalselt Aleksandr Tomsoni ennetähtaegse vabanemise korral toetama. Arvestades Aleksandr Tomsoni poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud rahvatervisevastase kuriteo), korduvaid karistusi (korduvad liiklusrikkumised), tema käitumist vabaduses viibides (isik oli tingimuslikult karistatud, kuid lahkus Eestist ilma kriminaalhooldaja nõusolekuta), on kohus seisukohal, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et, süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elu- ja töökoht) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kuna Aleksandr Tomson kannab karistust ulatusliku rahvatervisevastase kuriteo eest, mille eest ta vabastati tingimuslikult. Kuna isik vabastati karistuse kandmisest tingimuslikult, tema aga lahkus välismaale ja jätkas seal kuritegude toimepanemist, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.02.2016, ärakandmiseks on veel poolteist aastat. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seda ilmestab ka isiku käitumine vabaduses, mil ta oli tingimuslikult vabastatud, kuid peeti välismaal uue kuriteo eest kinni. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud mitmes ulatuslikus rahvatervisevastases kuriteos, mida ei ole võimalik aktsepteerida. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus hindab Aleksandr Tomsoni pingutused (hariduse omandamine, distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks ning loeb positiivseks ka temal vabaduses lähedase toe ning elu- ja töökoha olemasolu, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kuivõrd kuritegu, mille eest kinnipeetav vangistust kannab, olid sooritatud omakasu eesmärgil, siis näeb kohus isiku varasemas käitumises võimalikku riskifaktorit uute kuritegude toimepanemisel. Samuti tuleb arvestada asjaolu, et isik on varem viibinud kriminaalhooldusel, ega ole osanud teha järeldusi õiguskuulekaks käitumiseks.