Kohtulahend

Karistuse kandmise algus 28.12.2013 ja lõpp 09.01.2015. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.07.2014. Kinnipidamisasutusest H.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 10 kehtivat distsiplinaarkaristust. H.G on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist Koeru Perekodusse aadressil xxx. Viru Maakohtu 15.02.2011 kohtumääruse alusel suunati H.G Tapa Erikooli, kuhu ta asus elama ja õppima 08.08.2011xxx xxx paigutamist, õppis H.G xxx. Vangistuses lõpetas süüdimõistetu 7. klassi. Toimunud on vestlused psühholoogiga – analüüsitud on isiku seisundit ja vesteldud probleemolukordade lahendamise üle. Isik on tasumata nõudeid 147,52 eurot. Töötanud ei ole, kuna on õppinud, töökogemus puudub. H.G on kaks venda, kes elavad asenduskodudes ning kolm õde, kellest üks elab asenduskodus. Ema, Exxx Vxxx lahkus pere juurest ning asus elama ja töötama xxx, peale seda ei ole ema oma Eestisse jäänud laste käekäigu vastu mingit huvi ilmutanud. Vanemate poolne hoolitsus ja järelvalve alaealise poja H.G suhtes oli puudulik. Viru Maakohtu 25.04.2012 kohtumääruse alusel on laste vanematel, Exxx Vxxxl ja H.G Vxxxl nende ühiste alaealiste laste suhtes hooldusõigus peatatud. H.G tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud ning ta on negatiivselt mõjutatav teiste poolt. Alkoholisõltuvust vangistuses diagnoositud ei ole. Vangla ei eelda riski seoses narkootikumide tarvitamisega. H.G on puudulikud sotsiaalsed oskused. Käitub hetkeemotsioonide ajendil. Ei meeldi reeglid ning üritab nende vastu protesteerida. Kasutab enda tahtmise saamiseks vägivalda. Viru Vangla ei toeta H.G ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral on H.G taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist xxx alevikxxx. H.G elas perekodus enne kinnipidamisasutusse sattumist alates 30.08.2013. Tegemist on lastekodu tüüpi perekoduga, mis asub 3kordse paneelmaja 3ndal korrusel. Lastekodu ruumid on moodustatud 4st eri suuruses korteritest, mis on ühtlustatud ja kohandatud lastekodus ruumideks. xxx haldusalas olev sotsiaalhoolekandeasutus. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. H.G on kaks venda ja kaks õde. Laste omavahelised suhted olla head. Isaga suhted puuduvad kuna isa ei võtvad telefonikõnesid vastu. Viru Maakohtu 25.04.2012 kohtumääruse alusel on laste vanematel, Exxx Vxx ja IxxxVxxx nende ühiste alaealiste laste suhtes hooldusõigus peatatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, seisuga 15.05.2014a., et H.G on kokku 3-l korral kriminaalkorras karistatud olnud. Kriminaalhooldusametnikul tuli korduval sekkuda, et tagada xxx kui ka teiste laste turvalisusxxx sotsiaalnõuniku I.Lõune arvates ei mõista kinnipeetav oma tegude tagajärgi ning suhtub oma karistuse kandmisse pigem ükskõikselt. Nii sotsiaalnõuniku kui juhataja on veendunud, et kinnipeetav peaks oma karistuse kandam lõpuni lootes sellisel moel kinnipeetava hoiakuid ja väärtushinnanguid muuta. Mõlema isiku arvates on kinnipeetav karistamatuse tunne, et kõik tema teod andestatakse ja loodab kergesti pääseda. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei toeta H.G tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et kuna süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, ei ole tema poolt uurte kuritegude toimepanemine juhuslik. Prokurör leiab, et kuna kinnipeetaval on vangistuses 10 distsiplinaarkaristust, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud, sest ka vangistuses ei ole isik üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Prokurör on seisukohal, et kuna süüdimõistetu on uue kuriteo toime pannud katseajal, ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kuna süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud kriminaalhoolduse tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Rõhutades, et tegemist on alaealisega, kelle puhul üpeaks vangistus olema äärmuslik meede. Isiku käitumine on siiski paremus poole muutunud. H.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. 2(4)

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et H.G tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 3 korda kriminaalkorras karistatud, sh kehalise väärkohtlemise, varguste, omavolilise sissetungi- ja asja omavolilise kasutamise eest. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab H.G karistust kehalise väärkohtlemise, varguste ja asja omavolilise kasutamise eest. Isikut on väärteokorras karistatud 10-l korral, sh väheväärtusliku asja varguse eest 4-l korral, avaliku korra rikkumise eest 1-l korral, tubakaseaduse alusel 4-l korral ja alkoholiseaduse alusel 1-l korral. Viimast kuritegu iseloomustab vägivaldne käitumine, kõik eelnevad kuriteod olid toime pandud grupis. H.G oli ühel korral karistatud tingimisi vangistusega. Samuti oli talle karistuseks määratud vangistus asendatud üldkasuliku tööga. Mõlemal korral määratud katseajal on toime pandud uued kuriteod. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused H.G puhul ei ole täitnud eesmärki – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Positiivseks tuleb lugeda, et süüdimõistetu on vangistuses läbinud 7. klassi ja on motiveeritud edasi õppima 8. klassis. Samuti on toimunud vestlused psühholoogiga. Samas on isiku käitumise ohtlikuk märgiks tema poolt toime pandud huldalised distsiplinaarrikkumised. Kuigi osa rikkumistest ei ole väga tõsised ( näiteks palvehelmete sanktsioneerimata hoidmine või lisika lõhkumine), on loetelus ka tõsisemaid rikkumisi ( traadi, nööri hoidmine, solvavate sõnade kasutamine). Kõik see näitab, et ei saa siiski asuda seisukohale, et isiku käitumine on paremuse poole muutunud ja karistuse eesmärks pleks täidetud. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument elamisloakaart, kehtivusega kuni 17.10.2018. H.G on taotlenud tingimisi ennetähtaegset vabastamist xxx sotsiaalnõunik ja xxx ei toeta H.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist, olles seisukohal, et isik peaks karistuse lõpuni kandma. Kindla elukoha puudumine on takistuseks vangistusest tingimuslikule vabastamisele, mille üheks eelduseks on allumine käitumiskontrolli nõuetele, sh elada kohtu poolt määratud alalises elukohas. Samuti puudub isikul vabaduses garanteeritud töökoht. Arvestades H.G poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (teise astme isikuvastane vägivaldne kuritegu), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal, lisaks käitumiskontrolli nõuete eiramine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid jätkas kuritegelikku elu pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli juba varasemalt kriminaalhooldusele allutatud. Seega ei osuta kriminaalhooldus H.G-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all 3(4)

viibinud ja seejuures on mõlemad katseajad kulgenud mitterahuldavalt, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kuigi tegemist on alaealise isikuga, kes kannab karistust teise astme kuriteo eest, tuleb arvestada ka süüdimõistetu käitumisega vangistuses viibides. Võttes arvesse isiku käitumist kinnipidamisasutuses (mitmed distsiplinaarkaristused), eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 09.01.2015, ärakandmiseks on veel natuke alla poole aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Isiku vägivaldne käitumine omakorda suurendab uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud vägivaldses isikuvastases kuriteos. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud vägivaldses kuriteos. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu H.G puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu H.G temale Pärnu Maakohtu 30.12.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Kohtunik Inna Kirsipuu

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.