Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.07.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. S.A tunnistati süüdi Viru Maakohtu 12.12.2013 kohtuotsusega KarS § 275, § 274 lg 1 - § 25 lg 1,2; § 214 lg 1; § 120 järgi ning KarS § 64 lg 1, § 68 lg 1 sätteid kohaldades mõisteti karistuseks 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 12.09.20144 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra (7 kuud vangistust) ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 23.07.2013 ja lõpp 20.11.2015. S.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik k 2 lk 245). S.A andis oma nõusoleku tingimisi enne tingimisi enne tähtaega vangistuse asendamiseks raviga (isiklik toimik k 2 lk 256). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.05.2014. Kinnipidamisasutusest S.A kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 55 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas kahetoalises korteris koos ema T. xx ja noorema venna A. xx aadressil xxx. Korter müüdi maha ning ema soetas ühetoalise korteri aadressil xxx. Isikul puudub ennetähtaegsel vabanemisel kindel elukoht. Isik on Viljandi Vanglas lõpetanud 8. klassi. Isikul puudub tööharjumus, sest ta ei ole mitte kunagi töötanud. Alates 22.08.2012 on vormistatud xxx. Ennetähtaegse vabanemis korral töökoht puudub. Päritoluperekonda kuuluvad ema T. xx, noorem vend A. xx (kriminaalkorras karistatud). Vanaema xx xx suhtes kasutanud ähvardamist, ema suhtes kasutanud ähvardamist, endise elukaaslase J. M. suhtes kasutanud pettust, manipuleerimist ja ähvardamist. Isiku suhtlusringkonnas puuduvad inimesed, kes võiksid ja saaksid teda positiivselt mõjutada - isik ei ole mõjutatav oma otsustes ja käitumises - kuriteod sooritas üksinda. Kinnipeetava isa elab väidetavalt xx. Isikul lapsi ei ole. Isik ei hooli tegude tagajärgedest, on toime pannud suure kahjuga kuriteod. Kasutab oma toimetulekuks manipuleerimist teiste inimestega. Süüdimõistetu tunnistab, et alates 12-ndast eluaastast on tarvitanud alkoholi. Sagedased pikaajalised vangistused - alkoholi remissooniperioodid. Kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Esimest korda proovis narkootikume Murru Vanglas viibimise ajal - amfetamiini ja kanepit. Vabaduses viibimise perioodidel tarvitas amfetamiini, kanepit, sai ka psühhiaatrilist ravi antidepressantidega. Kaotas igasuguse kontrolli oma agressiivsuse üle narkootikume tarvitades. Süstis enne vangistust amfetamiini kord päevas, samal ajal tarvitas ka antidepressante. Diagnoositud sõltuvus. Mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikkust vaid endale - kaob igasugune kontroll enda üle. Süüdimõistetul füüsilist ja vaimset puuet ning kroonilisi haigusi diagnoositud ei ole. Enesehinnang on kõrge. Võib käituda olukordades, kus ei saa kontrollida teisi, agressiivselt ja ettearvamatult. Kasutab probleemide lahendamiseks vägivalda. Isik on sotsiaalselt adapteerumata. Isikul on välja kujunenud kriminaalsele subkultuurile iseloomulik mõtteviis. Isik ei aktsepteeri, et ühiskonnas liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastutust. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 62%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 75%. Viru Vangla ei toeta S.A ennetähtaegset vabastamist. 2(5)

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib S.A ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise järelevalve alla asuda elama aadressil xxx. Tegu on ühetoalise korteriga, kelle omanikuks on kinnipeetava ema T. xx. T. xx teatas, et ei toeta S.A ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla antud korterisse ning ei anna selleks oma nõusoleku. Süüdimõistetul puudub garanteeritud töökoht. Kinnipeetava S.A lähivõrgustikku kuuluvad ema T. xx ja noorem vend A. xx. Kinnipeetava vend on kriminaalkorras karistatud. Ema suhtleb S.A-ga kirjavahetuses ja telefoni teel. Enne vangistust elas S.A koos emaga.T. xx hinnangul nende suhted pojaga on rahuldavad. S.A on kasutanud ähvardamist ema ja vanaema suhtes. Enne vangistust on tarvitanud narkootikume. Isik on 5 korda kriminaalkorras karistatud. Vabaduses viibitud perioodid on olnud väga lühikesed, peale esimest 8-aastast vangistust oli vabaduses vaid 35 päeva, peale teist vangistust oli vabaduses aasta ja kümme kuud. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei toeta S.A tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et kuna süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud viiel korral, ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Kuna kinnipeetaval on kinnipidamisasutuses 55 distsiplinaarkaristust, leiab prokurör, et kuna kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Mis veelgi enam – kinnipeetava vabanemisjärgse elukoha omaniku vastava nõusoleku puudumine välistab iseenesest S.A vabastamise elektroonilise valve alla. Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Kuigi prokuratuur ei toeta, vangla ei toeta ja ka kinnipeetava ema ei luiba paigaldada elukohta elektroonilise järelevalve seadet, leiab kaitsja, et isiku vabastamine on siiski võimalik, sest tegelikult isik vajab ravi, mille saamise võimalused vabaduses on avaramad võrreldes vangla poolt tagatud raviga. S.A taotleb enda kohaldamisega.

vabastamist enne tähtaega elektroonilise järelevalve

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et S.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valvega vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud ( nii selgub 12..12.2013 Viru maakohtu kohtuotsusest lk 21). Varasemalt karistatud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise; vanglaametnike ründamise (ähvardamine tervisekahjustuse tekitamisega); kaaskinnipeetava väärkohtlemise eest. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Käesolevat vangistust kannab S.A karistust võimuesindaja solvamise; võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise katse; varalise kasu üleandmise nõudmise, kasutades vägivalda; tapmise, tervisekahjustuse tekitamise ähvardamise eest. Isik on olnud ühel korral kriminaalhooldusel, 3(5)

kuritegu on toime pandud katseajal. Isikut on väärteokorras karistatud 8-l korral, sh 5-l korral väheväärtusliku asja varguse eest. Kuritegude toimepanemise ajendid on samalaadsed: vägivaldsed – oma tahtmise saamiseks, lisandunud varalise kasu saamise komponent pettuse teel. Uue kuriteo toimepanemise täiendavaks riskiks on sõltuvusainete tarvitamine, psüühiline seisund. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus S.A puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et süüdimõistetu vabaduses viibitud perioodid on olnud väga lühikesed. Pärast esimest vangistust oli vabaduses vaid 35 päeva, pärast teist vangistust oli vabaduses aasta ja kümme kuud. Ka vangistuse ajal on isiku käitumine ebarahuldav. Loetelus on 55 distsiplinaarrikkumist 2013. ja 2014 aa. eest. Ta on korduvalt karistatud rikkumiste eest, mida iseloomustab agressiivsus nii vanglaametnike suhtes kui ka seoses vangla vara kasutamisega. Vastavalt kohtupraktikale on süüdismõistetu hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse küsimuse lahendamisel. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, välismaalase pass, kehtivusega kuni 13.10.2014 ja elamisloakaart, kehtivusega kuni 13.10.2014. Isikul puudub vabanemisel kindel elukoht. Samuti puudub isikul vabaduses garanteeritud töökoht. Samas tuleb positiivseks lugeda perekonna, ema ja venna, toetavat suhtumist kinnipeetavasse, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske – nimelt suhtleb süüdimõistetu oma emaga kirjavahetuse teel. Sellegipoolest ei toeta ema kinnipeetava vabanemist ennetähtaegselt ega anna luba elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks oma korterisse, kuhu süüdimõistetu soovib vabanemisel elama asuda. Seega, isiku vabastamine elektroonilise järelevale kohaldamisega on võimatu, sest seadme paigaldamiseks on vajalik elukohas elavate isikute kohustuslik kirjalik nõusolek. Arvestades S.A poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad isiku- ja varavastased kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (uue kuriteo toimepanemine katseajal), tema käitumist vangistuses (kehtivad distsiplinaarikaristused ja uued kuriteod), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid jätkas kuritegelikku elu pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli juba ühel korral kriminaalhooldusele allutatud. Seega ei osuta kriminaalhooldus S.A-le piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba ühel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures on katseaeg kulgenud mitterahuldavalt, alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Seda enam, et süüdimõistetu on vangistuses viibides toime pannud hulgaliselt distsiplinaarrikkumisi, mis oma olemuselt ei ole kuidagi vabandatavad (mitme veeuputuse korraldamine ühe päeva jooksul). Lisaks eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kinnipeetav on andnud nõusoleku temale mõistetud vangistuse asendamiseks raviga KarS § 692 lg 3 tähenduses. Kohus leiab, et sellise ravi võimalik kohaldamine ei ole eelduseks isiku ennetähtaegsele vabastamisele. Isiku käitumine vanglas ( hulgalised distsiplinaarrikkumised) 4(5)

näitavad, et tegelikult süüdimõistetu vajab vähemalt isiksuse korrigeerimist, narkomaania haigus on selle juures teisejärgulise tähendusega. Kohus tuletab meelde KarS § 69-2 lg 6 p 1 alusel on raviks selle paragrahvi tähenduses narkomaanide sõltuvusravi, mitte aga psühhiaatriline ravi. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 20.11.2015, ärakandmiseks on veel natuke üle ühe aasta. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seda ilmestab ka isiku käitumine vangistuses. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud mitmes isikuvastases kuriteos, sh oma lähikondlaste ähvardamises. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks – on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamata. Seetõttu on kohus veendumusel, et süüdimõistetu S.A puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu S.A temale Viru Maakohtu 12.12.2013 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Kohtunik Inna Kirsipuu

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.