Riigiprokuratuuri 19. juuni 2014 määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kannatanu Kristjan Kivi lepinguline vandeadvokaat Küllike Namm, kaebus
esindaja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Riigiprokuratuuri 19. juuni 2014 määrus.
2.Rahuldada kaebus.
3.Kohustada Riigiprokuratuuri alustama asja nr 14240101855 kriminaalmenetlust. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
1.17.04.2014 esitas Kristjan Kivi lepinguline esindaja Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kuriteokaebuse selle kohta, et 06.07.2012 müüs T.V. K. Kivile sõiduauto BMW X5, registreerimisnumbriga XXX , mille eest K. Kivi tasus T.V. i arveldusarvele 13 000 eurot ning T.V. andis K. Kivile üle tehinguobjektiks olnud sõiduauto BMW X5, kuid jättis omanikuvahetuse riiklikus liiklusregistris vormistamata. Tehingu tegemise ajal kuulus sõiduauto Danske Bank AS Eesti filiaalile.
1.1.
Kuriteokaebuses leiti, et T.V. pani toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, kuna tal puudus õiguslik alus sõiduauto müümiseks. Isik tekitas K. Kivile teadvalt vale ettekujutuse, et sõiduauto kuulub T.V. ile ning selle tulemusel sattus K. Kivi eksimusse ja maksis 13 000 eurot T.V. i arveldusarvele.
2.15.05.2014 teatisega jättis PPA Ida prefektuuri Jõhvi kriminaaltalitus kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, asudes pärast esitatud materjalidega tutvumist seisukohale, et kaebuses kirjeldatud tehingutega seonduvate omavaheliste suhete detailid viitavad ennekõike tsiviilõiguslikele suhetele ja need asjaolud tuleb välja selgitada ning lahendada tsiviilkohtumenetluse käigus.
2.1.23.05.2014 adv K. Nammi poolt Viru Ringkonnaprokuratuurile esitatud kaebuse jättis vanemprokurör E. Timmi oma 05.06.2014 määrusega rahuldamata.
3.Kriminaalmenetluse alustamata jätmise määruse peale esitas K. Kivi esindaja 16.06.2014 kaebuse Riigiprokuratuuri ning taotles kriminaalmenetluse alustamist.
4.Riigiprokuratuuri 19.06.2014 määrusega jäeti K. Kivi esindaja kaebus rahuldamata ja kriminaalmenetlus alustamata.
4.1.Riigiprokurör leidis, et kuriteokaebuse teokirjeldus ei sisalda faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks järeldada, mil viisil T.V. lõi K. Kivile teadvalt ebaõige ettekujutuse auto müügi kohta. Lisaks märkis riigiprokurör, et auto müügitehinguga ei ole keegi alusetult rikastunud ega kellegi rahaline seis vähenenud või alusetult suurenenud. Liisingufirma ei ole esitanud ühtegi pretensiooni kahe aasta vältel auto liisingutingimuste rikkumise kohta, mistõttu tehingus kannatanu puudub. Puuduvad andmed, et K. Kivi ega tema esindaja vandeadvokaat K. Namm oleks volitatud esitama panga nimel kuriteoavaldust. Ringkonnakohtule esitatud kaebus
5.Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse K. Kivi esindaja vandeadvokaat K. Namm, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 19.06.2014 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning alustada kriminaalasjas nr 14240101855 menetlust.
5.1.Kaebuse kohaselt ei saa sõiduki müümise näol selleks mitteõigustatud isiku poolt olla tegemist pelgalt tsiviilõigusliku suhtega. K. Kivi ei olnud sõiduki ostmise hetkel teadlik, et auto kuulub Danske Bank AS Eesti filiaalile. Esindaja leiab, et täpsete faktiliste asjaolude väljaselgitamiseks tuleks kuulata üle K. Kivi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, tutvunud alustamata jäetud kriminaalasja materjalide, Riigiprokuratuuri määruse ning K. Kivi esindaja kaebusega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele ja Riigiprokuratuuri 19.06.2014 määrus tuleb tühistada ning alustada kriminaalasja nr 14240101855 menetlust.
7.Ringkonnakohus ei nõustu prokuratuuri seisukohaga, et käesolevas asjas on tegemist üksnes tsiviilvaidlusega. Praeguseks kogutud informatsiooni alusel on alust arvata, et T.V. pööras enda kasuks Danske Bank AS Eesti filiaalile kuulunud sõiduauto BMW X5, registreerimisnumbriga XXX , müües selle ilma selleks õigust omamata edasi K. Kivile. Puuduvad andmed, kas sõiduki tegelik omanik oli tehingust teadlik või kiitis selle heaks. Kui omaniku nõusolek vara käsutamiseks puudus, võib olla tegemist KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega. Ka ei ole tuvastatud, kas K. Kivi oli sõidukit ostes teadlik, et see kuulub liisinguandjale, mistõttu tuleb kontrollida, kas T.V. võis panna toime KarS § 209 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks on võimalik K. Kivi vastutus KarS § 202 lg 1 alusel, kui isik oli teadlik, et talle võõrandatakse vara, mille tegelik omanik seda heaks ei kiida.
8.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et KrMS § 6 kohaselt on kuriteo asjaolude ilmnemisel uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetluse seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui kriminaalmenetluse seadustiku § 201 lõike 2, § 202, 203, 2031, 204, 205, 2051, 2052 või § 435 lõike 3 kohaselt puudub alus kriminaalmenetlus lõpetada. Eeltoodu alusel on asjakohatu Riigiprokuratuuri märkus selle kohta, et kaebaja ei ole õigustatud Danske Bank AS Eesti filiaali nimel kuriteokaebust esitama. Praegusel juhul ei oma tähtsust,
-2-
kuidas menetleja võimaliku kuriteo toimepanemisest teada saab, vaid prokuratuuril tuleb lähtuda seadusest ning selgitada välja, kas kuritegu on toime pandud.
9.Ringkonnakohus leiab, et on olemas alus kriminaalmenetluse alustamiseks, kuna olemasoleva informatsiooni põhjal pole välistatud, et kuritegu on toime pandud ning täiendavate tõendite kogumine on võimalik. Kohus leiab, et täiendavate tõendite kogumisel tuleb kuulata üle K. Kivi, T.V. , T.V. ning Danske Bank AS Eesti filiaali esindaja. Alles nende menetlustoimingute tulemusel kogutud teabe alusel saab otsustada, kas kriminaalmenetluse jätkamine on vajalik või mitte.
10.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 6 tühistab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 19.06.2014 määruse ning kohustab Riigiprokuratuuri alustama kriminaalasjas nr 14240101855 kriminaalmenetlust ja rahuldab määruskaebuse.
Mati Kartau Kohtunik
-3-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.