Kriminaalasi nr 1-09-19183
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
07. august 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-09-19183
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Kalev Kuris’e elektroonilise valve kohaldamisega vangitusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
KALEV KURIS, isikukood 37009020239, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 05.06.2009 ja lõpp 05.06.2019
Kaitsja
Monica Meristo
Jätta KALEV KURIS elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.06.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalev Kurise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kalev Kuris on Harju Maakohtu kohtuotsusega 10.05.2010 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 21 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati vangistusega 10 (kümme) aastat. Karistusaja algust arvestatakse Kalev Kurise kinnipidamisest, s.o alates 05.06.2009.a.
Kalev Kurist on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ja väärteokorras 8-l korral. Reaalset vanglakaristust kannab Kalev Kuris esimest korda. Varasemalt on isikut karistatud narkootilise aine ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, veo või edasisaatmise eest edasiandmise eesmärgita. Kinnipeetav on olnud tööga hõivatud vangla majandustöödel ajavahemikul 12.09.2011-11.12.2011 ja 06.08.2012-17.12.2012. Kalev Kuris on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses omandanud väikeettevõtluse eriala, õppides seal vaid väga headele hinnetele. Isik on läbinud 01.11.2013 vestluse riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest. Kinnipeetav kahetseb, et on oma laste elust eemale jäänud, soovides edasises elus riskeerivat käitumist vähendada ning mõistes, et selle saavutamiseks peab ta oma otsuseid eelnevalt rohkem analüüsima. Isik on tegelenud isiklike prioriteetide paika seadmisega, tema tulevikuplaanid on reaalsed ja teostatavad. 18.03.2014 toimus analüüsiv vestlus kriminaalse mõtteviisiga isikute mõjust käitumisele ja seostest kuritegevusega. Kinnipeetav mõistab kriminaalse mõtteviisiga isikute halba mõju tema käitumisele ja elule. Ta on nõus sellega, et hoides eemale kriminaalse mõtteviisiga isikutest, on probleeme vähem. Ajavahemikul 13.09.2011-22.11.2011 on kinnipeetav läbinud taastava õiguse programmi „Tee“. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud veidi enam kui 5 aastat ning kanda jääb tal veel ligemale 4 aastat 10 kuud vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kriminaalhooldusametniku sõnul asub Kalev Kuris võimaliku vabanemise korral elama xxxx. Tegemist on eramuga, kus elavad Kalev Kurise endine elukaaslane L H koos kahe pojaga ja elukaaslase ema M H. Elamistingimused võimaldavad elukohas elektroonilise järelevalve kohaldamist. Oma nõusoleku selleks on andnud nii L H kui ka M H. Hariduselt on kinnipeetav autoremondilukksepp, olles lõpetanud KKK nr 19 1988.a. Võimaliku vabanemise korral on Kalev Kurisel olemas garanteeritud töökoht xxxx, kus ta hakkab tööle xxxx. Töötamine seal tagaks Kalev Kurisele töötasu, mis on vajalik tema esmavajaduste rahuldamiseks. L H on valmis võimaluste piires Kalev Kurist aitama. Kalev Kurise isa suri 2010.a, ema E U on xxxx. Kaksikvend O K on firmaomanik, kes käesoleval ajal tegeleb xxxx ehitusega. Kinnipeetava pojad S ja M K said xxxx ja kuigi kinnipeetav ei ela nende ema L Higa koos, on nende suhted head ja kinnipeetav on regulaarselt peret toetanud. Enne vangistust elas isik koos elukaaslase L E, kellega suhe on praeguseks katkenud. Kalev Kuris omab pikaajalisi suhteid kriminaalse taustaga isikutega, kuid ei ole nende poolt otseselt mõjutatud – tehingutes on olnud tellija või vahendaja rollis. Kriminaalhooldusametniku sõnul ei saa välistada, et Kalev Kurisele võivad mõju avaldada isikud varasemast tutvusringkonnast. Kinnipeetav ei ole alkoholi kuritarvitanud. Isik aktsepteerib kriminaalhooldust. Ta saab aru oma süüst, olles valmis muutuma. Isiku puhul võib ohtlikkus ilmneda igal hetkel, kui tekib rahalisi raskusi või kui isik näeb lihtsat võimalust „kerget“ raha teenida. Arvestades kinnipeetava varasemat karistust on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 8%. Eeltoodust tulenevalt Viru Vangla toetab Kalev Kurise tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega 7 (seitsmeks) kuuks, tehes ettepaneku määrata Kalev Kurisele lisaks KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et enne vabadusekaotusliku karistuse kandmisele asumist elas Kalev Kuris xxxx üürikorteris. Vangistuses olles on kinnipeetav jätkanud suhtlemist xxxx elava ema ja xxxx töötava vennaga, kusjuures viimane on kinnipeetavat ka rahaliselt toetanud. Kinnipeetava endine elukaaslane L H elab koos poegadega xxxx. L Hi sõnul vajaksid lapsed isa tuge. L Hi ema M H on xxxx, kes elab tütrele kuuluvas eramus xxxx alevikus. M H toetab tütre endise elukaaslase ennetähtaegset
vabastamist. Vanglas on kinnipeetavat külastanud tema hea tuttav O T, kes on Kalev Kurisele valmis võimaldama ka töökoha. xxxx juhataja O T tunneb kinnipeetavat aastaid. Juhul, kui Kalev Kurisel ei ole võimalik sõita elektroonilisele järelevalvele allutatuna igapäevaselt tööle ja tagasi xxxx, on süüdimõistetul võimalik registreeruda töötuna ja kasutada Eesti Töötukassa poolt pakutavaid teenuseid. Täitetoimikute andmetel on süüdimõistetul võlad, andmeid töökäigu, samuti suhete kohta töökaaslastega, kriminaalhooldusametnikul ei ole. Kalev Kurise käitumist vabaduses mõjutab tema suhtlusringkond, valmisolek distantseeruda endistest kaaslastest. Vabanemisel on Kalev Kurisel pika katseaja jooksul majandusliku toimetuleku võimalused piiratud. Kuritegude toimepanemist on ajendanud isiku soov majanduslikult hästi toime tulla. Juhul, kui Kalev Kuris vabastatakse ennetähtaegselt karistuse kandmisest, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata elektroonilise valve pikkuseks 7 kuud, millele järgneks katseaeg kuni karistusaja lõpuni 05.06.2019.a. Riske aitaks maandada KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud lisakohustused. Kalev Kuris avaldas kohtuistungil soovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on teinud omad järeldused ja püüab seaduskuulekalt elada. Tööle hakkaks ta xxxx, st töö sisuks oleks vaba aja sisustamine. Ka on plaanis tal luua oma firma. Kalev Kurise väitel mõisteti temale esimene karistus hilisema, teine varasema teo eest. Talle on jäänud arusaamatuks, miks neid asju ei ühendatud. Kinnipeetava sõnul on ta oma võlgu jõudumööda tasunud. Kõik, kellega koos ta süüdi mõisteti, on juba enne tähtaega vabanenud. Kalev Kuris soovib laste kasvatamisel osaleda, sest vaja on mehe kätt, et neid ohjes hoida. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kalev Kurise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 29.04.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Harju Maakohus mõistis 10. mai 2010 otsusega Kalev Kurise süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistas teda 10-aastase vangistusega. Kohtuotsus on jõustunud Riigikohtu 10.01.2011 lahendiga nr 7-1-1-588. Kalev Kurise mõistis kohus süüdi selles, et ta grupis koos A. K, P. K, K. Š ja G. B toimetas ajavahemikul 16.08.2006 kuni 24.08.2006 ebaseaduslikult Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti Eestisse 66 kg narkootilist ainet hašišit. Kalev Kurise teopanus seisnes kohtuotsuse kohaselt selles, et tema andis ülesande hašiši veoks, ta oli hašiši tellijaks ja hanke rahastajaks, ta pidi ka organiseerima Hollandis narkootilise aine üleandmise. Samuti sai K. Kuris hašiši A. K selle Eestisse saabumisel ja ta tasus selle Hollandist Eestisse toimetamise eest. Eelnimetatud kohtuotsustest selgub, et süüdimõistetu käitles narkootilist ainet koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära KarS § 184 mõttes mitme tuhande kordselt. K. Kuris on ka varem karistatud narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest tingimisi vangistusega, kuid vajalikke järeldusi ta karistusest ei teinud ja jätkas katseajal analoogsete kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab ta karistust I astme piiriülese rahvatervisevastase kuriteo eest. Kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kuna K. Kuris kannab karistust I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse
vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, sest karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuritegude raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava vabastamine vangistusest on ennatlik ega ole põhjendatud ning võiks riivata ühiskonna õiglusetunnet. Süüdimõistetu ohustas oma tegevusega paljude inimeste elu ja tervist, mistõttu tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega enam kui 4 aastat ja 10 kuud varem ei vastaks ühiskonna ootustele, rahva õiglustundele ja karistuse mõistmise eesmärkidele. Narkokuritegude eest süüdimõistetu vabastamine vangistusest poole karistuse ära kandmisel ei täida karistuse mõistmise eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise ja elu kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. K. Kurise poolt ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle vastavalt KarS § 184 lg 21 sanktsiooni keskmises määras mõistetud karistusega – kümme aastat vangistust – ning käesoleval hetkel tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui mh I astme rahvatervisevastase kuriteo toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 1 mõttes) esimesel avanemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval ajal alust tema ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Tuleb märkida, et kuna KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ära kandmata karistusaja ulatuses, kujuneks K. Kurise katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, üle nelja aasta ja kümne kuu, mida ei saa lugeda otstarbekaks. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui raske rahvatervisevastase kuriteo toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 1 mõttes) esimesel avanemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Lähtudes eeltoodust, on prokuratuur vastu käesoleval ajal Kalev Kurise ennetähtaegsele vabastamisele. Kaitsja märkis, et Kalev Kuris ei ole jätkanud kuritegude toimepanemist katseajal. Prokuröri vastusest ei näinud kaitsja ühtegi põhjendust peale selle, et ühiskonna õiglustunne saab riivatud. Kõik teised, kellega koos Kalev Kuris süüdi mõisteti ja kelle osa oli palju suurem, on tänaseks päevaks enne tähtaega vabanenud. Sellega on ühiskonna õiglustunne juba riivatud, kui teised kõik on vabanenud. Kaitsja rõhutas, et kõik KarS § 76 lg 3 toodud eeldused on täidetud. Kalev Kuris on korralikult vanglas käitunud, omandanud haridust. Ta läheb elama xxxx, mitte enam xxxx. Iga edasine aasta vanglas ei anna midagi. Enam kui 5 aastat on narkokuriteo eest päris õiglane karistus, sest kohtupraktika seisukohast peab mingi stabiilsus selles osas olema. Kaitsja on vähe näinud selliseid kinnipeetavaid, kes on 5 aastat nii vanglas vastu pidanud, et neil ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Kaitsja ei näe ohtu, et Kalev Kuris hakkaks uuesti kuritegusid toime panema, sest viimasel on tihe side oma lähedastega. Kalev Kuris on omad järeldused teinud. Kaitsja palus kohtul kõiki asjaolusid kaaluda ja vabastada Kalev Kuris elektroonilise valve alla. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid
tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti kaitsja poolt täiendavalt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kalev Kuris ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus nõustub Kalev Kurise ja viimase kaitsjaga selles, et kuritegu, mille eest Kalev Kuris käesoleval ajal karistust kannab, ei ole toime pandud Harju Maakohtu 16.06.2008 otsusega määratud katseajal, vaid enne seda. Kalev Kuris kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 10.05.2010 otsusega KarS § 184 lg 21 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi, s.o esimese raskusastme piiriülese rahvatervisevastase narkokuriteo eest mõistetud 10 aastast vangistust. Kuritegu oli toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kalev Kurise mõistis kohus süüdi selles, et ta grupis koos A. K, P. K, K. Š ja G. B toimetas ajavahemikul 16.08.2006 kuni 24.08.2006 ebaseaduslikult Hollandist läbi Luksemburgi, Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti Eestisse 66 kg narkootilist ainet hašišit. Kalev Kurise teopanus seisnes kohtuotsuse kohaselt selles, et tema andis ülesande hašiši veoks, ta oli hašiši tellijaks ja hanke rahastajaks, ta pidi ka organiseerima Hollandis narkootilise aine üleandmise. Samuti sai Kalev Kuris hašiši A. K selle Eestisse saabumisel ja ta tasus selle Hollandist Eestisse toimetamise eest. Eeltoodust nähtub, et Kalev Kuris käitles narkootilist ainet koguses, mis ületab suure koguse miinimummäära KarS § 184 mõttes mitme tuhande kordselt. Puutuvalt sellesse, et väidetavalt kõik teised, kes Kalev Kurisega koos süüdi tunnistati, on käesolevaks ajaks tingimisi enne tähtaega vabanenud, märgib kohus, et Kalev Kuris tunnistati ainukesena süüdi KarS § 184 lg 21 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi, A. K, P. K, K. Š tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2; § 392 lg 2 p 2 järgi, G. B tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi. KarS § 184 lg 21 p 1 näeb karistusena ette kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse, seevastu KarS § 184 lg 2 p 1,2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Kalev Kurisele mõistetud karistus 10 aastat vangistust jääb alla sanktsiooni keskmise määra, milleks on 13 aastat vangistust. Kohus on Kalev Kurisele karistuse mõistmisel arvestanud käideldud narkootilise aine kogust ja tema rolli teo toimepanemisel (ta oli initsiaator ja osales teo korraldamisel). Vaatamata sellele, et Kalev Kuris oli üks kaastäideviijatest, ei tähenda see seda, et kõik kaastäideviijad oleksid pidanud saama ühesugused karistused, kuivõrd iga isiku puhul tuleb arvestada tema süü suurust ja teopanust. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, samuti seda, et mõistetud karistusest on ära kantud alles veidi enam kui pool, on kohtu arvates süüdimõistetu Kalev Kurise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ennatlik, riivaks ühiskonna õiglustunnet, samuti ei vastaks see karistuse mõistmise eesmärkidele. Kohtu hinnangul ei kaalu Kalev Kurist positiivselt iseloomustavad asjaolud (laitmatu käitumine vangistuses) üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid kohus peab kaalukamateks KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolude kogumis. Lisaks sellele peab kohus riskifaktoriks Kalev Kurise puhul tema majanduslikku seisundit, arvestades tasumata võlanõudeid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Kalev Kurise suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus tunnustab Kalev Kurist selle eest, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 02.09.2014 kohtumääruse
Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta Kalev Kurise kaitsja vandeadvokaat Mart Sikuti määruskaebus menetlusse võtmata. Kohtumäärus jõustus 20. oktoobril 2014. a Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne nooremreferent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.