Kohtulahend

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata M. U-le katseajaks kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutava s sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada M.U suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS § -de 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista M.U-lt välja menetluskulu järgmiselt: 

sundraha 266,25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot;

KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus M.U sundrahast pool, so 266.25 eurot, kaitsja tasu 57.60 eurot ning kannatanute esindamisega seotud kulud kokku 187.65 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et M.U on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 266,25 (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja 25 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 23,00 (kakskümmend kolm) eurot ning 12-ndal (kahet eistkümnendal) kuul tasuda 13.25 (kolmteist eurot ja 25 senti) eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) , märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-14-3205, M.U , menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada 2 (5)

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus M.U süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikus 02.09.2010.a kuni 2012.a augustini kasutas xxxxxxxxxxxxxxxxxx järjepidevalt, s.o vähemalt kord nädalas, füüsilist vägivalda oma laste T. K. (7-9 aasta vanuses), R. K. (9-11 aasta vanuses), K. K. (10-12 aasta vanuses) ja B. K. (13-15 aasta vanuses) vastu, mis seisnes laste korduvas rihmaga ja lahtise käega löömises, sealhulgas lõi 07.11.2011 .a T. K. rihma pandlaga pähe ja 20.12.2011 .a tiris B. K. juustest. Teiste inimeste järjepideva kehalise väärkohtlemisega – T., R., K. ja B. K. e kehavigastuste ja valu tekitamise ning nende tervise kahjustamisega - pani M.U toime KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 122 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.U-le karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus M.U suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane kaheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid. Määrata M.U katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elada kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks taotleb prokurör vastavalt kokkuleppele süüdistatavaga kohtul määrata M.U-le KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda kriminaalhooldusameti määratavas sotsiaalprogrammis. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas 3 (5)

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav M.U aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav M.U , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör , kaitsja ja süüdistatav jäi d sõlmitud kokkulep pe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava , tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS § -de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse M.U süüdi tunnistada KarS § 122 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu de osas M.U menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 21,60 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36,00 eurot, s.o kokku 57.60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Kannatanutele T. K., K. K. ja R. K.’le on riigi poolt määratud riigiõigus abi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kokku on kannatanu esindajate tasud kriminaalasjas järgmised: K. K.esindamise eest 36,00 eurot, T. K.esindamise eest 64.80 eurot, R. K. esindamise eest 86.40 eurot ning lisaks toimiku koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. M.U on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude vähendamist ning ka tasumise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga ning täismahus, arvestades M.U sissetulekut, käib M.U-le ilmselgelt üle jõu. Arvestades M.U varalist seisu , on põhjendatud vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra ning jätta lisaks poolele sundrahale ka kõik kannatanute esindamisega seotud kulud ning kaitsja tasud riigi kanda. Seega M.U tuleb tasuda sundraha 266.25 eurot.

4 (5)

Kohus on seisukohal, et arvestades M. U minimaalset sissetulekut, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel temale võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.