Kohtulahend

1-14-463 A2 tasemel. Kinnipeetav väidab, et töötas enne vangistust xxx-s moodulmajade paigaldajana ~1 aasta. Peale vabanemist saab xxx autojuhiks, mille direktor on kinnipeetava isa. Isik on varasemad kuriteod toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Täitise andmetel on kinnipeetaval ~7000 euro ulatuses maksmata võlgnevusi. 2013 aastal on isikut kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ka viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Võib käituda agressiivselt, kui on alkoholi tarvitanud. Väärteokorras on karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest 2007 aastal. Meditsiiniosakonna andmetel alkoholisõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole. Varasemalt isik on tarvitanud amfetamiini, kanepit, ecstasyt. Isik tunnistas probleemi. Eelmise vangistuse ajal kandis karistust uimastivabas osakonnas. NPALS alusel on isikut karistatud 8 korda, viimati 2013 aastal. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav amfetamiini ja kanepi juhutarvitaja. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Reaalset vanglakaristust kannab 4 korda. Viimane vangistus on mõistetud kehalise väärkohtlemise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Vangistuse jooksul kinnipeetav taas ühiskonnastavates tegevustes osalenud ei ole. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 41%. Uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 24%. Viru Vangla toetab G .U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt G.U asub vabanemisel elama vanemate juurde xxx. Kinnipeetava vanemad on nõus teda vabanemisel toetama. G.U -le on garanteeritud töökoht xxx, ettevõte direktor on kinnipeetava isa Axxx Kxxx. Tööandja kinnitas, et kinnipeetavale garanteeritakse vabanemisel töö autojuhina; peaasi, et G.U ise tööd soovib teha. Kriminaalhoolduse järelevalve alla on G.U määratud viiel korral, kõik katseajad said ametnike poolt negatiivse hinnangu - isik rikkus kontrollnõudeid, hoidus kõrvale otsuse täitmisest, pani kõigil katseaegadel toime uued kuriteod. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta G.U ennetähtaegset vabastamist. Isik on varem 8 korral kriminaalkorras karistatud, sh tingimusliku vangistusega ja üldkasuliku tööga. Samuti on korduvalt kandnud reaalset vangistust ning on varem vabanenud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata sellele jätkas G .U uute kuritegude toimepanemist, kusjuures teod on muutunud raskemaks. Praegu kannab karistust kehalise väärkohtlemise ja kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise eest, mille pani toime üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal. G.U taotles kohtuistungil ennetähtaegset vabastamist. Seletas, et varem oli noor ja nüüd enam selliseid asju ei tee. Tahab töötada, soetada endale kodu, asuda elama normaalset elu.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et G.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. G.U on kriminaalkorras karistatud 8 korda. Vangistuses viibib neljandat korda. Oli korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid paranemise teele ei asunud ja jätkas kuritegeliku 2(3)

1-14-463 käitumist. Viimase kuriteo pani toime olles allutatud käitumiskontrollile. Samuti hoidus kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (distsiplinaarkaristuste puudumine) ja tema võimalused vabanemisel (kindla elu- ja töökoha olemasolu) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. G.U oli varem korduvalt kriminaalhooldusele allutatud, kuid oma käitumisega ei suutnud tõestada, et on võimeline elama seaduskuulekalt. Varasemad, vangistusega mitteseotud karistused, ei avaldanud G .U-le piisavalt eripreventiivset mõju, kuna ta pani katseajal toime uusi kuritegusid. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (varasemalt karistatud alkoholiseaduse ja NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Arvestades k innipeetava käitumist eelneva käitumiskontrolli ajal puudub kohtul kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerumise võimalusi. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu G .U vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Deniss Minzatov kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.