Kohtulahend

Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-14-2101, H.V, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus H.V s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 31.07.2013 kella 15.05 ajal Võru maakonnas Lasva vallas Kääpa-Obinitsa 9.kilomeetril toimetas edasi temale kasutamiseks antud mootorsõidukiga Chrysler Voyager (registreerimismärgiga xxxxxx) Vene Föderatsiooni maksumärkidega sigarette Fest7 koguses 270 400 tükki, mille arvestuslik aktsiis on 100 korda suurem kui Alkoholi-, tubaka-, kütuse ja elektriaktsiisi seaduses § 56 lg 1 ́ nimetatud aktsiisisumma 84.40 eurot. Seega 270 400 sigareti arvestuslik aktsiis on (270 400/1000x84,80) 22929,92 eurot ja kuna see ületab aktsiisimäära enam kui sajakordselt, on tegemist maksumärgiga märgistamata sigarettide edasitoimetamisega suures koguses. Seega H.V pani toime KarS § 376 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – maksumärgiga märgistamata sigarettide edasitoimetamise suures koguses. Kokkuleppe sisu KarS § 376 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale H.V-le karistuseks 9 (üheksa) kuulist vangistust. KarS § 74 alusel jätta vangistus H.V suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.V ei pane 18(kaheksateistkümne)-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda H.V katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljas -pool Eesti territooriumi viibimiseks KarS § 68 lg 1 alusel arvata H.V kantud karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.07.2013-02.08.2013 so 3 (kolm) päeva KarS § 376 lg 3 ja § 83 alusel konfiskeerida ja hävitada asitõendid, Venemaa maksu-märkidega sigaretid Fest7 270 400 tükki kohtuotsuse jõustumisel. E.D ́le kuuluv sõiduauto Chrysler Voyager (registreerimimärgiga xxxxxx) aga tagastada omanikule. PPA tagatiskontol (SEB pank) asuv sularaha 1311 (üks tuhat kolmsada üksteist) eurot 55 senti tagastada omanikule H.V-le. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav H.V aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav H.V , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud t õendid annavad aluse H.V süüdi tunnistada KarS § 376 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas H.V menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 121,10 eurot, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud sõrmejäljeekspertiisi maksumus 663 eurot ja DNA ekspertiisi maksumus 969 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. H.V on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning selgitas, et kuna tegi koostööd uurimisega ning midagi ei varjanud, siis palub ekspertiisi kulusid vähendada. Kui menetluskulud jäävad alla ühe tuhande euro, siis saab need tasuda kohtu poolt tagastatud raha arvelt 30 päeva jookusl peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine, arvestades H.V sissetulekut, käib H.V-le ilmselgelt üle jõu ning jätab ekspertiisimaksumused riigi kanda. Riigikohtu 18. detsember 2013 lahendi nr 3-1-1-121-13 p 6 kohaselt on kohus märkinud järgmist: Kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 esimese lause kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse

korral hüvitama menetluskulud süüdimõistetu. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Seega arvestades eelmärgitud Riigikohtu seisukohta, ehk seda, et käesolevas kriminaalasjas läbiviidud ekspertiisid ei aidanud kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele ning H.V tunnistas menetluse algusest peale, et sigaretid kuuluvad temale, siis jätab kohus ka sel põhjusel ekspertiisi tasud H.V-lt välja mõistmata. Kohtu seisukoht asitõendite osas KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 83 lg 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. KarS § 376 lg 3 kohaselt kohus konfiskeerib käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. Seega 270 400 sigaretti Fest7, mis asuvad Luhamaa maanteepiiripunkti asitõendite laos (Võru maakond Misso vald Lüta küla) hoiul tuleb konfiskeerida KarS § 376 lg 3 ja § 83 lg 2 alusel ning hävitada. E.D ́le kuuluv sõiduauto Chrysler Voyager registreerimimärgiga xxxxxx, mis asub käesoleval ajal Luhamaa maanteepiiripunktis (Võru maakond Misso vald Lüta küla) tuleb tagastatda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule Eduard Desyatskiy’le. Kinnipidamise hetkel H.V kaasas olnud sularaha 1311 (üks tuhat kolmsada üksteist) eurot 55 senti, mis on kantud PPA tagatiskontole SEB pangas tuleb tagastatda KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel omanikule H.V-le. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.