Kohtulahend

1-12-12019 xxx 9 klassi. Viljandi noortevanglas on õppinud montaaži lukksepaks. Enda sõnul on varem ametlikult töötanud firmas xx-xx 8 kuud, misjärel tuli töölt ära. Pärast seda oli tööl xx saekaatris. Väidetavalt sai 2012.a. sügisel oma ettevõtte xxx, mille põhitegevusalaks olid alltöövõtud ehituse ja katusetööde alal. Vabanemise korral väidab, et leiab endale töö. Tartu vangla andmetel on seisuga 26.05.2014 vabanemisfondis xxx eurot ning nõudeid on 4575,40 eurot. Väidetavalt on enamus tema tuttavatest kriminaalse taustaga ning enda sõnul on suhtlusringkonna välja vahetanud. Enda sõnul on mõjutatav, kui on tarvitanud alkoholi ning elustiil on ülemääraselt riskiv. Enda sõnul on tal suhted ema ja õega head. Enda sõnul on tema peamiseks probleemiks alkoholi liigtarvitamine, kuid seni pole ta osanud seda probleemi lahendada. Väidetavalt tarvitas enne vanglasse karistust kandma tulekut 6 kuu jooksul iga päev alkoholi. Läbib hetkel sotisaalprogrammi Eluviistreening. Enda sõnul proovis ta esimest korda narkootikumi Murru Vanglas ning ka tarvitas seal, pärast seda pole narkootikume kasutanud. Isik on kõrgohtlik. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 41%, vägivaldse kuriteo puhul 51%. Vangla ei toeta kinnipeetav D.J tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt asub D.J vabanemisel elama aadressil xxx, mis kuulub xx xx ja kus käesoleval ajal elavad xx xx ja xx xx. Korter on 2 toaline, kuid ema sõnul saab Rainer enda kasutusse suure toa. Seisuga 28.04.2014. a oli kinnipeetaval rahalisi nõudeid 4600,40 eurot, vabanemisfondis xx eurot. xx xx on xx, kelle sõnul on nende pere majanduslik toimetulek käesoleval ajal väga hea ning on võimalus poega esialgu igakülgselt toetada. D.J puhul on tegemist isikuga, keda on 13 korda kriminaalkorras ja 12 korda väärteo asjades karistatud. D.J on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole katseajal suutnud seaduskuulekalt elada. D.J uue kuriteo ja ohtlikkuse peamisteks riskifaktoriteks on alkoholi tarvitamine, vägivaldne käitumine, mõjutatus kuritegelikest sõpradest ja väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Prokurör ei toetanud oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, märkides, et isik on varem 13 korral kriminaalkorras karistatud ning seda valdavalt vara- ja isikuvastaste kuritegude eest. Varasemalt on isiku suhtes korduvalt kohaldatud tingimusliku vangistuse ja üldkasuliku tööga, kuid katseaja nõudeid ei ole D.J täitnud, vabaduses olles jätkas kuritegude toimepanemist. D.J taotleb ennetähtaegset vabastamist. Seletas kohtuistungil, et ei hakka vabaduses kuritegusid toime panema ning täidab kontrollnõudeid. Varasemad probleemid ja käitumine oli tingitud alkoholi kuritarvitamisest. Vabaduses garanteeritud töökohta ei ole, aga arvab, et leiab endale töökoha.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et D.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut 2(4)

1-12-12019 iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asub vabanemisjärgselt elama ema juurde kahetoalisse korterisse, mis kuulub ema elukaaslasele xx xx. Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse ka seda, et kinnipeetav on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja pere- ning paarisuhete vägivalla vähendamise programmi. Kohus leiab, et arvestades toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning kinnipeetava käitumist enne vangistust ja karistuse kandmise ajal, ei ole D.J ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. D.J on kriminaalkorras karistatud 13 korda, hetkel kannab 6-ndat korda reaalset vangistust. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, kindel töökoht puudub. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (sotsiaalprogrammides osalemine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste toetus) ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid. D.J kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. D.J tunnistati süüdi KarS § 121, § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kehalise väärkohtlemise ja varguste eest ning karistati vabadusekaotusega 1 aasta 3 kuud, mida suurendati eelmise, ärakandmata karistuse (mootorsõiduki joobes juhtimine), eest ning ärakandmisele kuulus 2 aastat 3 kuud 20 päeva. D.J on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt on ta kandnud ka reaalset vangistust. Temale mõistetud vangistust on jäetud varasemalt tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, on asendatud üldkasuliku tööga ja teda on vangistuse kandmiselt ka tingimisi enne tähtaega vabastatud. Sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod on ta samuti pannud osaliselt toime üldkasuliku töö tegemiseks määratud tähtajal. Kuritegude asjaolud ja kinnipeetava osalus on olnud sellise iseloomuga, mis ei anna alust D.J tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ühtlasi nähtub kohtule esitatud materjalidest, et kinnipeetava oluliseks õigusvastase käitumise mõjuriks on olnud alkoholi liigtarvitamine. Olenemata kinnipeetava väidetest, asuda õiguskuulekale käitumisele ja sotsiaalprogrammi läbimisest, ei ole kohtul siiski veel piisavat veendumust, et vastav kuriteorisk oleks vajalikul määral maandatud ning süüdimõistetu ka tegelikult vabaduses alkoholist hoiduda suudaks. Eelkõige arvestab kohus seejuures süüdimõistetu varasemate sõltuvusharjumuste kestvust ja ulatust. Kohus leiab eeltoodu alusel, et D.J ennetähtaegsel vabanemisel saaks kannatanu ja ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

3(4)

1-12-12019 Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu D.J vabastamisega temale Tartu Maakohtu 21.jaanuari 2013 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.