lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-13885/38

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-08-13885/38
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1062
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-13885/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.03.20091-08-13885/7Tallinna Ringkonnakohus08.06.20091-08-13885/33Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja12.06.20141-08-13885/49Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja13.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-13885

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 12. juuni 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Polivenko, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 12. juuni 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Sergei Polivenko määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sergei Polivenko tunnistati Harju Maakohtu 30. märtsi 2009. a otsusega süüdi KarS § 418 lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, KarS § 414 lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, ja KarS § 113 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 9 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 8. mail 2008 ja lõpeb 7. mail 2017. Võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega avanes tal
8.mail 2014.
2.
Tartu Maakohtu 12. juuni 2014. a määrusega jäeti S. Polivenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2.1 Kohus tuvastas, et S. Polivenko on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust kannab ta elukaaslase tapmise, tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ja lõhkematerjali ebaseadusliku käitlemise eest. Süüdimõistetut iseloomustavatest materjalidest

nähtub, et ta tarvitas tihti alkoholi ja muutus selle tagajärjel vägivaldseks. S. Polivenko ise alkoholiprobleemi ei tunnista. 2.2 Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja, et S. Polivenkol puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta omandas riigikeele A1 taseme, ent õpingute jätkamiseks motivatsioon puudub. S. Polivenko läbis Eluviisi treeningu ja plaanis on läbida Agressiivsuse asendamise treening. Ta on osalenud majandustöödel ja alates 1. veebruarist 2011 töötab OÜ-s XXX . Vabanedes plaanib S. Polivenko asuda tööle OÜ-s XXX . Ettevõtte juhatuse liige on telefoni teel kriminaalhooldajale kinnitanud, et pakub S. Polivenkole püsivat töökohta. 2.3 S. Polivenkol puuduvad toetavad lähedased. Ta ei suhtle oma täisealise tütre, teiste laste ega päritoluperekonnaga. Vabanedes puudub S. Polivenkol kindel elukoht ja süüdimõistetu pole probleemi lahendamisega tegelenud. Kindla elukoha puudumisel on tingimisi ennetähtaegne vabastamine välistatud. Lisaks välistab S. Polivenko vabastamise tema varasem elukäik ja toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud. S. Polivenko süüteo tagajärjel kaotas inimene elu.

3.S. Polivenko esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuse põhjendused on lühidalt järgmised. 3.1 Väär on määruses esitatud väide, et S. Polivenkol puudub vabanedes kindel elukoht.
9.juunil 2014 saadeti maakohtule garantiikiri korteriomandi kasutusõiguse kohta. Võimalik, et kiri jõudis kohtunikuni pärast määruse tegemist, mistõttu kohtunik ei saanud selle asjaoluga arvestada. Seoses alkoholi tarvitamise ja sellest tingitud agressiivsusega märgib süüdimõistetu, et need isikuomadused esinesid rohkem kui kuus aastat tagasi. Tänaseks on ta mõistnud, et alkoholi tarvitamine tekitab ainult probleeme. S. Polivenko on nõus vabanemise korral alluma alkoholi tarvitamise keelule ja suunduma ravile. Probleeme alkoholiga on S. Polivenko eitanud seetõttu, et pole kogu vangistuse jooksul kordagi alkoholi tarvitanud ja leiab, et on sellest võõrdunud. 3.2 S. Polivenko leiab, et kuivõrd aastaid vangis viibinud isiku resotsialiseerimine on raske ja pikaajaline protsess, peaks riik seda enam teda iseseisva eluga toimetulekul aitama. Selliseks aitajaks on kriminaalhooldaja. Argumendid, millele maakohus tema vabastamata jätmisel tugines, ei kao kuhugi ka kolme aasta pärast, mil saabub karistusaja lõpp. Siis vabaneb S. Polivenko aga ilma igasuguse toeta ja tema poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on tunduvalt suurem kui siis, kui ta viibiks pärast vabanemist kolm aastat kriminaalhooldaja järelevalve all. 3.3 Maakohus pole arvestanud, et S. Polivenkol puuduvad distsiplinaarkaristused, mis on Riigikohtu praktika kohaselt oluline eeldus vangistatu ennetähtaegseks vabastamiseks. Samuti on kohus jätnud arvestamata, et S. Polivenko on osalenud sotsiaalprogrammides, läbinud riigikeele kursuse ja töötanud. Seega on ta motiveeritud järgima ühiskonnas kehtivaid norme. Kohus poleks tohtinud lähtuda üksnes toimepandud kuriteost. Vastasel juhul on välistatud kõigi esimese astme kuriteo toime pannud kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegne vabastamine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et S. Polivenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on S. Polivenko puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et S. Polivenkot ei ole põhjendatud

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.

5.Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud praegu piisavad, kaalumaks üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vaatamata sellele, et S. Polivenko on vangistuses käitunud õiguspäraselt, läbinud sotsiaalprogramme, osalenud riigikeele kursusel ja töötanud, ei saa kohus ära unustada, et ta kannab karistust muuhulgas raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt lõi S. Polivenko oma elukaaslast noaga rindkere piirkonda, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist niivõrd raske kuriteoga, et S. Polivenko kaebuses toodud asjaoludest jääb tema tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks väheks. Kriminaalkolleegiumi seisukohta ei muuda asjaolu, et kohtule esitatud kinnituskirja kohaselt on S. Polivenkol vabanedes olemas kindel elukoht.
6.Mõistetud üheksa-aastasest liitkaristusest on süüdimõistetu ära kandnud veidi üle kuue aasta. Kohus juhib tähelepanu sellele, et lisaks eripreventiivsele eesmärgile peab karistus täitma ka üldpreventiivset eesmärki. See tähendab ühiskonnale signaali saatmist, et raske kuriteo toimepanemisele järgneb kohane karistus ja riik ei suhtu selle täitmisesse kergekäeliselt. Vabastades tapmises süüdi mõistetud isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega selleks esimese võimaluse avanemisel ja ilma vabastamist toetavate kaalukate põhjendusteta, jääb see eesmärk täitmata.
7.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S. Polivenkot vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. S. Polivenko karistusaja lõpuni on jäänud veidi alla kolme aasta, mis on märkimisväärselt pikk aeg. Selle aja jooksul on S. Polivenkol võimalik näidata, et muutused tema mõtlemises ja käitumises ei ole ajutised, ja kohtul on võimalik vangistusseaduses sätestatud tähtaja möödudes uuesti tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust arutada.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.