Kohtulahend

SÜÜDISTUS

M.Z-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on korduvalt karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest, viimati Harju Maakohtu 13.05.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel, taas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 26.07.2014 kella 17:50 paiku Tallinnas aadressil Tartu mnt 49 asuvast Maxima kauplusest Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa koguväärtuses 16,36 eurot, s.o 2 pakki kohvi Jacobs Krönung (250 g, ühe maksumus 3,89 eurot, kogumaksumus 7,78 eurot) ja kaks pakki kohvi Paulig President (250 g, ühe maksumus 4,29 eurot, kogumaksumus 8,58 eurot) ning möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi katse staadiumisse, kuna isik peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega M.Z , vastavalt oma ettekujutusele süüteost, asus vahetult süüteo toimepanemisele ning olles isikuks, keda on varem süstemaatiliste varguste toimepanemise eest karistatud, pani toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlus kohtus ja uuritud tõendid Süüdistatav M. Z tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi, enda ülekuulamist kohtuistungil ei taotlenud, jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde.

Kohus uuris Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Marina Ninaste taotlusel, kaitsja ja süüdistatava nõusolekul järgmisi tõendeid: -

-

Tunnistaja XXXütlused, millest nähtuvalt võttis 26.07.2014 meesterahvas riiuli pealt neli pakki kohvi (maksumusega 7,78 + 8,58 eurot), pani need oma kilekotti ning möödus kassast jättes nende eest tasumata. Meesterahvas peeti kinni, kaup tagastati kauplusele rikkumata /tl 4, tõlge tl 5/. Kinnipeetu üleandmise leht, mille kohaselt peeti Maxima kaupluses aadressil Tartu mnt 49 kinni meesterahvas seoses varguse toimepanemisega /tl 6, tõlge tl 7/. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti M.Z kinni 26.07.2014 kell 17:50 Tallinnas aadressil Tartu mnt 49 seoses varguse toimepanemisega /tl 1112/. Kahtlustatava M.Z-i ütlused, milles ta tunnistab kuriteo toimepanemist. Ütluste kohaselt tahtis ta kaupa varastada, et see edasi müüa /tl 22, 23/. Karistusregistri väljavõte /tl 17-19/; Harju Maakohtu 13.05.2014 otsus, millega M. Z tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi /tl 20/ ning süüdistusakt samas asjas /tl 30-31/, mis tõendab varguste toimepanemist süstemaatiliselt.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud kriminaalasjas kogutud ja kohtuliku uurimise käigus avaldatud tõendeid leiab, et M.Z-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Lisaks isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile /tl 11-12/, kinnipeetu üleandmise lehele /tl 6-7/, tunnistaja XXXütlustele /tl 4-5/, mis kinnitavad, et just M. Z on isikuks, kes 26.07.2014.a ajal pani toime varguse katse Maxima kaupluses aadressil Tartu mnt 49, on M. Z ka ise oma süüd kuriteo toimepanemises tunnistanud, selgitanud, et varastas eesmärgiga asjad edasi müüa. Kohtu hinnangul viitavad M. Z-i selgitused kuritegude toimepanemise põhjuste kohta faktile, et süüdistatavale on vargused muutunud elustiiliks. M.Z-i näol on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest nii väärteokorras kui ka kriminaalkorras karistatud. Kriminaalkorras on süüdistatavat viimati karistatud 13.05.2014.a /tl 20; 3031/. Seega on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul on M.Z tahtlikult toime pannud teise astme kuriteo, milline on jäänud katse staadiumisse. Toimepandud kuritegu on suunatud võõraste vallasasjade vastu, isiku süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastatud ei ole. M. Z on kuriteo toime pannud otsese tahtlusega. M.Z on süüvõimeline, tema süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus M.Z-i süüd, tema isikut ning karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks M.Z-i karistamist rahalise karistusega, pidades silmas isiku majanduslikku olukorda ning kuriteo toimepanemise põhjuseid. Kohtu arvates oleks M.Z-ile rahalise karistuse mõistmise korral selle täitmine võimatu. Karistuse määra valikul lähtub kohus isiku süü suurusest. Hinnates käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemisel on väga väike, seega leiab kohus, et vangistuse võib M. Z-ile mõista sanktsiooni miinimummääras. Karistusest tingimisi vabastamine ei ole kohtu hinnangul võimalik, kuna isikul puudub kindel elukoht, seega ei saa teda allutada käitumiskontrollile. Üldkasuliku töö määramist ei pea kohus samuti võimalikuks, kuna isiku tööharjumuste kohta andmed puuduvad, samuti on kohtu hinnangul ka siinkohal takistuseks see, et isikul puudub elukoht ning kontakttelefon. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus peab põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätestatut s.t võimaldada M.Z tasuda süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 266,25 eurot ositi 6 kuu jooksul. Samuti peab kohus võimalikuks jätta kaitsja tasu täies määras riigi kanda, kuna isikul puuduvad igasugused sissetulekud, kindel elukoht, tema resotsialiseerumine pärast lühiajalise vangistuse ära kandmist on väga keeruline. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.