Kohtulahend

1-13-9270 KrMS § 180 lg 3 alusel kaitsja sõidukulud 100,80 eurot ja sundtoomise kulu 18.70 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et O.O’il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 264,00 (kakssada kuuskümmend neli) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so iga kuu 22,00 (kakskümmend kaks) eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 21.07.2014.a. määrus nr 1-13-9270, O.O, menetluskulud“.

2 (5)

1-13-9270 O.O on täitnud registreerimiskohustust 7-l korral. 07.01.2014.a ja 11.02.2014.a ei ole isik ilmunud registreerima ega teatanud mitteilmumise põhjusest. Küll aga on O.O ilmunud nii jaanuaris kui ka veebruaris 2014.a vestlusele mõned päevad hiljem kokkulepitud ajast. Märtsis 2014.a ei ole O.O registreerimas käinud. Viimane kohtumine oli 17.04.2014.a. 05.06.2014.a toimus kodukülastus. O.O elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Juhtumikorraldaja sõnul ei ole O.O päevasel ajal tugikodust kättesaadav. Talituse juhataja palus juhtumikorraldajal O.O-le edasi öelda, et ta ilmuks kriminaalhooldusesse vestlusele 10.06.2014.a. Isik ei ole endast tänaseni märku andnud. O.O ei ole kriminaalhoolduse algusest saadik üles näidanud siirast tahet ja soovi alustada üldkasuliku töö tundide tegemisega. O.O-le ei olnud võimalik koostada detailset ajakava kuude lõikes. Isik on ametnikule toonud erinevaid põhjendusi, miks ta ei saa töötunde teha: erinevad tervislikud põhjused. O.O on ilmunud kriminaalhooldaja juurde tuntavate alkoholi lõhnadega. Kriminaalhooldusaluselt ei ole olnud võimalik võtta seletuskirja, sest ta pole ilmunud kriminaalhooldaja juurde vestlusele. Kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse talituse juhataja Riina Mandel teeb kohtule ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik Riina Mandel jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde ja leidis, et karistus tuleb pöörata täitmisele. O.O on tehtud ainult 1,5 üldkasuliku töö tundi. Kriminaalhooldusalune O.O selgitas kohtuistungil, et ei soovi vangistust kandma minna ning lubas üldkasulikutöö tunnid ära teha. Registreerimas ei käinud, sest on mäluga probleemid. Töö tunde ei teinud, kuna olid tervise probleemid. Mais 2014 oli käsi kipsis. O.O kaitsja advokaat Aare Kaldma arvates tuleb anda O.O’ile võimalus teha tunnid ära, kuna aega üldkasulikutöö tundide tegemiseks on veel piisavalt. O.O olid objektiivsed põhjused miks ta ei ole kontrollnõudeid ja üldkasuliku töö tunde teinud. O.O olid tervisega ja mäluga probleemid. Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ning süüdimõistetu kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus O.O ’ile Tartu Maakohtu 28.11.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-9270 mõistetud ning ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes kajastatud asjaolud vastavad tegelikkusele. O.O on kõrvale hoidnud ÜKT tundide tegemisest, ta ei ole sisuliselt alustanud ÜKT tundide tegemist, kuigi otsuse jõustumisest on möödunud seitse kuud ning tundide mittetegemiseks ei ole olnud kohtu aravtes ühtegi mõjuvat põhjust. KrMS § 428 lg 1 sätestab, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KrMS § 428 lg 2 kohaselt üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdimõistetule kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 või 7 järgi otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku ettekande kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. 3 (5)

1-13-9270 KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. O.O kohustati Tartu Maakohtu 28.11.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-9270 täitma üldkasuliku töö tegemise tähtaja jooksul KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mh ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusametniku poolt esitatud ettekandest on näha, et O.O on käinud registreerimistel ebakorrapäraselt. Erakorralise ettekande lisast nr 1 (registreerimisleht) nähtuvalt jättis O.O ilma mõjuva põhjuseta ilmumata kriminaalhooldusalasele kohtumisele 07.01.2014.a ja 11.02.2014.a. O.O ei ole kriminaalhooldusametnikule teatanud mitteilmumise põhjusest. Jaanuarikuus 2014.a ja veebruarikuus 2014.a ilmus O.O vestlusele mõned päevad hiljem kokkulepitud ajast. Märtsikuus 2014.a ei ole aga O.O registreerimas käinud. 05.06.2014.a toimunud kodukülastuse käigus ei õnnestunud kriminaalhooldusametnikul O.O tabada, seetõttu palus kriminaalhooldaja juhtumikorraldajal O.O-le edasi öelda, et ta ilmuks kriminaalhooldusesse vestlusele 10.06.2014.a, kuid isik ei ole käesoleva ajani registreerimisele ilmunud ega endast märku andnud. Seega rikkus O.O kohustust käia kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisel. Kohus nõustub kriminaalhooldaja taotlusega ning leiab, et O.O-le Tartu Maakohtu 28.11.2013.a otsusega mõistetud ning ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja esitas taotluse põhjendatult, kuigi ÜKT tegemise tähajani on veel aega kuni juunikuuni 2015.a. Materjalidest nähtub, et O.O-le määratud 420 üldkasuliku töö tunnist on alates kriminaalhoolduse algusest, s.o alates 13.12.2013.a tehtud vaid 1,5 tundi, seega puudub kohtul veendumus, et O.O asuks üldkasuliku töö tunde tegema. O.O puudub kohtu hinnangul igasugune motivatsioon ennast parandada ja töö tegemisega jätkata, seega on võimatu, et nimetatud üldkasuliku töö tunnid saaksid juunikuuks 2015.a tehtud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus O.O suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst ja on rikkunud käitumiskontrolli nõudeid – ei ilmu registreerimisele. Seega O.O reaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud oma eesmärki. Istungile 04.07.2014.a. ilmus O.O ilmselgete joobetunnustega ning avaldas istungil, et jõi õlut vahetult enne istungi algust. Teisele istungile, mis pidi toimuma 09.07.2014 O.O ei ilmunud, kuigi oli isiklukult teadlik istungi toimumise ajast. Istungile 21.07.2014 kohaldas kohus O.O-le sundtoomist. Kohtu arvates O.O selline käitumine peale erakorralise ettekande esitamist on väga kõnekas ning kinnitab veelkord seda, et O.O ei ole võimeline ja ei soovi üldkasuliku töö tunde ja käitumiskontrolli nõudeid täita. O.O poolt avaldatud terviseprobleemid ei ole millegagi tõendatud. Ühtegi arstitõendit ei ole kohtule ega ka kriminaalhooldajale esitatud. Kriminaalhooldaja arvates põhiline O.O probleem on alkoholi liigtarvitamine. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et süüdimõistetu O.O ei sobi oma isikuomaduste poolest kriminaalhoolduse alla ja enesedistsipliini ja motivatsiooni puudumise tõttu ei ole võimeline üldkasulikutöö tunde tegema ning mõistetud vangistus tuleb pöörata täitmisele. 4 (5)

1-13-9270 Arvestades O.O käitumist kohtuotsuse täitmisel, eelkõige seda, et ta ei ole ilmunud määratud ajal registreerimisele ega tee üldkasulikku tööd, tuleb Tartu Maakohtu 28.11.2013.a otsusega mõistetud ning ärakandmata karistus täitmisele pöörata. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 28.11.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9270 mõisteti O.O-le liitkaristuseks 7 kuud vangistust (so kokku 210 päeva vangistust), mis asendati(210x2=420), mis asendati 420 tunni üldkasuliku tööga. Kriminaalhoolduametniku andmetel on O.O teinud 1,5 tundi üldkasulikku tööd. Seega kuna O.O on tehtud alla kahe tunni üldkasuliku tööd, siis ei lähe nimetatud 1,5 tundi ühe vangistuspäevana arvesse. Arvestades KarS § 69 lg 6 sätetatut, on O.O kandmata karistuseks 7 kuud vangistust, mis tuleb täitmisele pöörata. Menetluskulud Süüdimõistetule O.O-le riigi õigusabi korras määratud kaitsja advokaat Aare Kaldma esitas kohtule taotluse riigi õigusabitasu hüvitamiseks (218,40 ja 146.40 eurot) kokku 364.80 euro ulatuses. Kuna O.O on minimaalne sissetulek ning istungil osalenud kaitsja saabus Võru kohtumajja istungile Tartust, siis vähendab kohus O.O-lt väljamõistetavat summat kaitsja sõidukulude võrra (50.40x2), so 100,80 euro ulatuses. Samuti jätab kohus riigi kanda ka sundtoomise kulu 18.70 eurot. Süüdimõistetult O.O-lt tuleb välja mõista riigi kasuks 264,00 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades O.O’i varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3 alusel O.O’ile võimalus menetluskulu tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.