Kohtulahend

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuli 2014 Rapla

Kriminaalasja number

1-13-1490

Kohtukoosseis

Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Kristel Takk Prokurör Milvi Pruus

Arutatav asi

Tallinna Vangla Rapla talituse kriminaalhooldusametniku Urve Kuningas’e erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

A.S XXX elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx x

Istungi toimumise aeg

16.07.2014

RESOLUTSIOON

Pöörata A.S’ele Pärnu Maakohtu 25.02.2013 otsusega mõistetud karistuse kandmata jäänud osa, s.o 8(kaheksa) kuud ja 7 (seitse) päeva täitmisele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib 10 päeva jooksul määrusest teada saamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu.

Asjaolud Harju Maakohtu 25.02.2013 otsusega karistati A.S ’t vangistusega 1 aastat ja 8 kuud, millest kuulus ärakandmisele 1 aasta 7 kuud ja 23 päeva. Harju Maakohtu 25.09.2013 määrusega vabastati A.S karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimesed 6(kuus) kuud kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet, määrati ta kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati täitma KarS § 75 lg.1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, sealhulgas ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata mitte lahkuma Eesti territooriumilt.

9.07.2014 saabus Pärnu Maakohtule kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, millest nähtuvalt teatati 30.06.2014 kriminaalhooldajale, et A.S on 27.06.2014 kinni peetud Soome Vabariigis, kus teda kahtlustatakse varguses ja välismaalaste seaduse rikkumises. Isiku sõnade kohaselt oli temalt Oslos dokumendid ära varastatud ja Soome politsei palus abi isiku tuvastamisel. 7.07.2014 kriminaalhooldajale esitatud seletuskirjas selgitas A.S, et lahkus Eestist ilma taotlust esitamata seoses töökoha otsimisega. 10.-11.juunini peatunud ta Norras, kus kaotas rahakoti ja sõitis sealt edasi Soome. Kriminaalhooldusametnik on esitanud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks, kuid arvestades A.S-i senist laitmatut käitumist, peab võimalikuks temaga ka kriminaalhooldust jätkata. Prokurör on seisukohal, et A.S tuleb saata karistust kandma, kuna tegemist oli tahtliku rikkumisega. Süüdimõistetu A.S kahetseb toimunut ja kinnitab, et asub viivitamatult tööle. Palub karistust täitmisele mitte pöörata ka seetõttu, et soovib aidata oma ema. Kohtu seisukoht Vastavalt KarS § 76 lg.5 pöörab kohus, kui karistuse kandmisest ennetähtaegselt vabastatud süüdimõistetu ei täida katseajal kontrollnõudeid ja kohustusi, mõistetud karistuse kandmata jäänud osa täitmisele. Kuna A.S on tahtlikult rikkunud talle kohtu poolt pandud kohustust, mitte lahkuda Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldaja eelneva loata ning toimepandud rikkumine ei ole kohtu hinnangul vabandatav, tuleb vangistus, millest kandmisest süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastati s.o kaheksa kuud ja 7 päeva, ära kanda.