Kohtulahend

Kinnipidamisasutuses U.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral asub elama ema juurde korterisse aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. xxx jäi lõpetamata. Proovis veel kahes kutseõppeasutuses, kuid erialad ei meeldinud. 01.09.2013 alustas Viru Vanglas õpinguid abikoka erialal. Lõpetas vangistuse ajal eestikeele kursuse B1 tasemel. U.J töötas 1-2 kuud enne vangistust ametlikult xxx- s. Täitenõudeid on tasunud kinnipeetava ema. Vabanemisel olemas töökoht toitlustusettevõttes xxx, kus saab tööd abikokana. Varasem käitumine on näidanud, et tal on töötamise suhtes madal motivatsioon. Kinnipeetava tutvusringkonna moodustavad eakaaslased, kelle mõtteviisid on kriminaalsed ja paljud karistatud kriminaalkorras ning sõltuvusprobleemidega. Kuriteod on valdavalt sooritatud grupis. Elustiil on olnud riskeeriv, teravate elamuste otsimine, hoolimatus tagajärgede suhtes. Mitmed kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning toime pannud ka Alkoholiseaduse vastaseid väärtegusid. 2008 -2009.a oli alkoholi tarvitamise pärast suunatud Alaealiste komisjoni otsusega xxx rehabilitatsiooni teenusele. U.J-i enda sõnul ei tarbinud ta alkoholi sagedasti ega palju, kuid tunnistab, et alkoholijoobes kadus kontroll ja peab kontrollima alkoholi tarbimise harjumusi. U.J on alustanud narkootikumide proovimist 14 eluaastal. On proovinud erinevaid narkootikume kuid püsivalt tarbis kanepit mida on enne vangistust enda sõnul 6 aastat teinud peaaegu iga päev. Kanepi tarvitamist probleemiks ei pea ning väidetavalt on see tema tutvusringkonnas normiks kujunenud. Vangistuse jooksul on läbinud sõltuvusuprobleemidega tegeleva sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osalenud Corrigo sõltlaste tugigrupis. Kinnipeetaval on lapsepõlvest südameprobleemid, mis ei nõua erikohtlemist. Suudab kohaneda erinevates olukordades ning oskab manipuleerida. Alkoholijoobes käitub impulsiivselt. Enda tahte saavutamiseks võib käituda vägivaldselt ning tunnistab, et ärritub kergesti. Ei sea pikki eesmärke ning tegeleb hetkeajel. On enesekindel edu saavutamise suhtes. Usub, et peab elama enda kehtestatud reeglite järgi, mitte ühiskonnas kehtestatud reegleid järgides. Vähendab ja õigustab enda rikkumisi. Viimase kuriteo pani toime katseajal. Mõistab reegleid kuid ei taha piirata enda käitumist nende jälgimisel. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58%. Viru Vangla teeb ettepaneku allutada U.J-i karistusjärgsele käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku andmetel U.J-i vabanemisjärgseks elukohaks oleks elukoht aadressil xxx. Nimetatud aadressil asuva korteris elab kinnipeetava ema xx xx. Töökoha võimalus on U.J olemas xxx-s. Ema osutaks vajadusel nii moraalset kui ka materiaalset tuge. Prokurör avaldas, et toetab taotlust U.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tähtajaga 2 aastat. U.J ei soovi olla allutatud karistusjärgsele käitumiskontrollile. Kohus, tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud U.J-i arvamuse, leiab, et U.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja

elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Kohtule esitatud materjalides nähtub, et U.J kannab Harju Maakohtu 14.12.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud karistust ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega on talle liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Seega on täidetud KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud tingimus. Kuna karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eelduseks on karistuse tervikuna ärakandmine, saab käitumiskontrolli kohaldamise otsustada alles siis, kui on selge, et isikut ei vabastata ennetähtaegselt. 14.07.2014 kohtumääruse alusel kohus jättis kinnipeetava ennetähtsegselt vangistusest vabastamata( 1-12-10437). Lõike 1 kohaselt peab olema isik vähemalt kahel korral kuriteos süüdi mõistetud, kusjuures uue kuriteo on ta pannud toime pärast eelmise teo eest süüdi mõistmist. Uue kuriteo toimepanemine pärast eelmise eest süüdi mõistmist näitab, et süüdimõistmine ei ole isikut mõjutanud uut kuritegu mitte toime panema. Karistusjärgset käitumiskontrolli ei saa kohaldada isikute suhtes, kes on küll kahel korral süüdi mõistetud, kuid hilisem otsus puudutab varem toimepandud tegu. Arvestada ei või tegusid, mille karistatus on kustunud. Ka varasema teo eest peab olema mõistetud karistusena vähemalt üheaastane vangistus, kuid nõutav ei ole, et isik oleks selle täies ulatuses ära kandnud (süüdimõistetu võib olla tingimisi või ennetähtaegselt karistusest vabastatud). Kuriteod, milles isik süüdi on mõistetud, peavad olema tahtlikud – vastasel juhul ei saa rääkida kuritegelikust kalduvusest ega eeldada uute kuritegude toimepanemist. Lõike 2 kohaselt võib loetletud kuritegude puhul kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli ka juhul, kui isikut ei ole varem karistatud. Tegemist on kuritegudega, mis tugevalt kahjustavad kannatanu füüsilist, psüühilist või seksuaalset integriteeti või on üldohtlikud, mistõttu esineb eriti suur huvi nende tegude kordumist ära hoida. Kuriteod, mille puhul võib karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ilma eelneva karistatuseta, on järgmised: 1) eluvastased süüteod; 2) tervisevastased süüteod; 3) vabadusevastased süüteod; 4) seksuaalse enesemääramise vastased süüteod; 5) süüteod alaealise vastu; 6) üldohtlikud süüteod; 7) muud tahtlikud kuriteod, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (nt röövimine). Muud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise eeldused peale varasemate karistuste nõude – nii materiaalsed kui formaalsed – jäävad kehtima. See tähendab, et ka teise lõike järgi võib karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ainult juhul, kui see on süüdimõistetu isikut ja toimepandud tegu arvestades vajalik, isik on süüdi mõistetud tahtlikus kuriteos ja ta on mõistetud vangistuse täies ulatuses ära kandnud. Teine lõige nõuab võrreldes esimesega pikema – vähemalt kaheaastase – vangistuse ärakandmist ( „Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse“ eelnõu seletuskiri). Varasemalt on aga U.J karistatud Harju Maakohtu 11.06.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9 ja § 349 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega on karistatud 4 kuu ja 27 päevase vangistusega tingimisi katseajaga 18 kuud. Seega on täitmata KarS § 871 lg 1 p 2 -s sätestatud tingimus, et isik on enne KarS § 871 lg 1 punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega.

Tulenevalt KarS § 871 lg 1 kohus leiab, et U.J-i suhtes karistusjärgne käitumis kontroll kohaldamisele ei kuulu ning eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu U.J-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. / Loretta Pikma Kohtunik

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.