Kohtulahend

1-14-1242

Kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes nr 60712 (tl 60-61) taotletakse J.U-le Tartu Maakohtu 11.02.2014 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, sest viimane ei ole katseaja algusest peale ilmunud kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ning viimane ei ole taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elukohast lahkumiseks. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri III osakonna prokuröri abi Ene Uljanova on esitanud 04.04.2014 kohtule arvamuse (tl 66), milles ta palub kriminaalhooldaja taotluse rahuldada, kuna J.U on rängalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ega soovi alluda kriminaalhooldusele. Süüdimõistetu J.U tunnistab, et ta ei ilmunud korduvalt kriminaalhooldusametniku vastuvõtule ning läks kriminaalhooldusametniku eelneva loata teistesse välisriikidesse. Ta palub mõistetud vangistust täitmisele mitte pöörata ning pikendada määratud katseaega.

Kohtu põhjendused Kohtunik leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu ei ole katseaja algusest peale ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusametniku juurde. Kriminaalhooldusametnikul on õnnestunud süüdimõistetuga vestelda vaid telefoni teel 03.03.2014 ning siis selgitati viimasele käitumiskontrolli nõudeid ja nõuete rikkumisega kaasnevaid tagajärgi ning kohustust tulla kriminaalhooldustalitusse registreerimisele 05.03.2014. Vaatamata selle ei ilmunud süüdimõistetu registreerimisele. Erakorralisele ettekandele lisatud registreerimislehest (tl 62) nähtub, et süüdimõistetu J.U ei ilmunud registreerimisele 05.03.2014, 12.03.2014, 19.03.2014 ega 26.03.2014. Kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu, et registreerimisele jättis ta ilmumata, sest sõitis ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata märtsi alguses Eestist ära. Ta elas ligi 3 kuud erinevates Euroopa riikides. Kohus leiab, et töötamist või elamist välisriigis ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks registreerimiskohustuse täitmata jätmisel, kuna katseajal käitumiskontrollinõuete täitmine on kohustuslik. Kriminaalhoolduse kohaldamisel tuli süüdimõistetul arvestada asjaoluga, et ta peab vastavalt kriminaalhooldusametniku kutsele käima teatud ajavahemike tagant ennast kriminaalhooldusosakonnas registreerimas ning ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ei tohi ta kohtu määratud elukohast xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – lahkuda Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks. Samuti ei tohtinud süüdimõistetu ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata lahkuda Eesti territooriumilt ja viibida väljaspool Eesti territooriumi.

2 (3)

1-14-1242

Juhul, kui süüdimõistetu soovis lahkuda Eesti territooriumilt või asuda tööle väljaspool Eestit, siis pidi ta saama selleks eelneva loa kriminaalhooldusametnikult. Taolist luba ei ole süüdimõistetu taotlenud. Isegi juhul kui süüdimõistetu oleks taotlenud vastavat luba ja oleks sellise loa kriminaalhooldusametnikult saanud, ka siis oleks ta pidanud ilmuma registreerimisele kriminaalhooldaja kutsel. Registreerimiskohustuse täitmata jätmist ei õigusta ka asjaolu, et süüdimõistetu ei saanud kriminaalhooldusametniku poolt saadetud kirjalikke kutseid kätte. Süüdimõistetul on tulenevalt KarS § 75 lg 1 p-st 1 kohustus elada kohtu määratud elukohas, mistõttu võib kriminaalhooldusametnik eeldada süüdimõistetu viibimist määratud elukohas ja saata kutsed registreerimisele ilmumiseks süüdimõistetu elukohta seni, kuni viimasele pole antud luba väljaspool Eestit viibimiseks ja Eestist lahkumiseks. Eelmärgitud kontrollnõuete täitmise ilmselge eiramise tõttu saab kohus järeldada, et süüdimõistetu on suhteliselt pika ajavahemiku vältel tahtlikult rikkunud KarS § 75 lg 1 p-des 1, 2 ja 6 sätestatud kohustust, s.o elada kohtu määratud elukohas, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks ning saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vangistuse tingimusliku kohaldamata jätmise eesmärgiks on anda süüdimõistetule võimalus elada vabaduses ning käituda teatud järelevalve ja kitsenduste tingimustes õiguskuulekalt. Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on juba katseaja alguses hakanud mitmeid olulisi käitumiskontrolli nõudeid eirama ja muutnud sellega kriminaalhoolduse nõuetekohase täitmise võimatuks, siis leiab kohus, et vangistuse tingimusliku kandmise eesmärk on jäänud saavutamata ning katseaja pikendamine ja täiendava kohustuse määramine pole enam otstarbekas ega põhjendatud. Eeltoodud asjaoludel tuleb pöörata süüdimõistetule Tartu Maakohtu 11.02.2014 otsusega mõistetud karistus (3 kuud 28 päeva vangistust) täitmisele KarS § 74 lg 4 alusel. Lembit Käis kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.