Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
11. juuli 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-09-14719
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Kaitsja
Matti Reinsalu
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid T.D vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks T.D , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx karistusaja algus 08.05.2009 karistusaja lõpp 20.12.2016
Süüdimõistetu
Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.07.2014, avalikul videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Viru Vangla toetab T.D tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles T.D enda ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib vabanedes minna tööle. Isikul on töökoht olemas firmas, mis tegeleb tellingute paigaldamisega Isiku sõnul ei suhtle ta enam isikutega, kes on kriminaalkorras karistatud. Isik asub elama õe juurde. Isik on valmis tasuma oma võlgasid. Prokurör ei toetanud T.D tingimisi enne tähtaega vabanemist. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, seega ei olnud raske kuriteo toimepanemine juhuslik. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Korduv karistatud ja kuritegude laad näitab, et mingeid järeldusi oma varasemast õigusvastasest käitumisest süüdimõistetu teinud ei ole. Prokurör leidis, et märkimist vajab, et vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 38%, mis ei ole madal risk. Kaitsja sõnul on kinnipeetav oma varasemast käitumisest järeldused teinud ja ei ole kordagi rikkunud vanglas korda. Samuti on uute kuritegude toimepanemise %-id madalad. Isikul on vabaduses lähedased, kellega suhelda. Kaitsja palub kohtul kaaluda isiku vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et T.D saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Vangistuses veedetud aega on süüdimõistetu T.D kasutanud majandustöödel töötamiseks ning läbinud sotsiaalprogrammi Agresiivsuse Asendamise treening, lisaks omandas vanglas põhiharidust, mis viitab sellele, ta on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Distsiplinaarkaristused vanglas puudusid.
Neil asjaoludel leiab kohus, et nimetatud isik omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 20.12.2016, st karistusaja lõpuni. Kohus leiab, et T.D uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kogu määratud karistusaja ulatuses, so kuni 20.12.2016. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht. Isik on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest, alluma käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et T.D kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga kuni karistusaja lõpuni s.o kuni 20.12.2016, kohtumääruse jõustumisest. Kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et T.D kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega katseajaga kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 20.12.2016. Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.