Kohtulahend

1-13-362 Kinnipidamisasutuses Z.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisjärgselt on tal võimalik asuda elama ema juurde aadressil xxx. Isik omandas põhihariduse xxx. Viru vanglas on läbinud riigikeele õppe B1 tasemel. Omandanud ka puidupingitöölise eriala, läbinud elektriku kursused. Isikul puudub vabanedes töökoht. Rahalisi nõudeid omab väärtuses 5899,92 eurot. Majandusliku toimetuleku oskused on minimaalsed, kuna sai süüdimõistetuks alaealisena. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest. Varasemad kuriteod olid röövimiste, varguste ja asja omavolilise kasutamise eest. Kuritegude toimepanemise ajendiks on majandusliku kasu saamise eesmärk ning soodusteguriks on sõltuvusprobleemid. Käesoleval hetkel osaleb vanglas majandustöödel. Kriminaalkorras karistatud viiel korral. Vangistuses on osalenud noorteprogrammis EQUIP, sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, sotsiaalprogrammis Convictus, osalenud Anonüümsete Narkomaanide kohtumistel, sotsiaalprogrammis Õige Hetk. Suhtlusringkonnas on palju kriminaalse mõtteviisiga isikuid. Isa xx xx on kriminaalkorras karistatud ning õde õppis xxx. Teinud tihti riskantseid otsuseid, ei ole hoolinud oma tegude tagajärgedest, süstemaatiline õigusrikkuja. Korralikke sõpru, kes vabaduses positiivselt toetaksid, ei ole. Enne vangistust tarvitas alkoholi, mille tulemusel muutus tema käitumine vägivaldseks. Alkoholijoobes on toime pannud enamus kuritegusid. Diagnoositud alkoholi kuritarvitamine. Isiku enda sõnul tarvitas ta narkootilisi aineid enne vangistusse sattumist igapäevaselt (umbes kolme kuu jooksul). Hinnatud on isikut psühhiaatri poolt juhutarvitajaks. Isikul on mõningad suhtlemisraskused. Isiku käitumises on esinenud vägivallajuhtumeid, mille tagajärjeks on kehavigastuste tekitamine kannatanule. Käitumine mõneti impulsiivne. Probleemide lahendamiseks näeb mitmeid võimalusi, kuid enda probleemide lahendamisel neid ei rakenda. Nõrk enesekehtestamise osakus. Varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Vangistuses viibides omab distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ei suuda käituda õiguskuulekalt. Kergesti kaasatav teiste isikute poolt kuritegelikule käitumisele. Näeb muutuste vajalikkust, kuid ei suuda oma probleeme iseseisvalt lahendada. Ohtlikkus seisneb sõltuvusainete kuritarvitamises, kehavigastuste tekitamises. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 73 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul 63 %. V iru Vangla toetab Z.V suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist peale vabanemist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et Z.V on kriminaalkorras karistatud viis korda, neist kaks korda esimese astme kuritegude eest. Isik on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Ühel korral karistatud tingimisi vangistusega, mis ebaõnnestus. Vangistuses on karistatud 35 korda distsiplinaarrikkumiste eest, ühel korral on vangistuses toime pannud uue kuriteo. Vabanemisel soovib asuda elama ema juurde, aadressil xxx. Tegemist on remonti vajava kahetoalise korteriga, kommunaalteenuste eest võlgnevused puuduvad. Ema xx xx ei soovinud, et tema pojale kohaldataks käitumiskontrolli, sest käitumiskontrolli piirangud hakkavad tema poja elu segama. Kinnipeetaval on põhiharidus, vabanedes kindlat töökohta ja eriala ei ole, töökogemused vähesed. Prokurör andis 10.07.2014 kohtuistungil arvamuse, et toetab vangla ettepanekut Z.V suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Prokurör leidis, et on otstarbekas kohaldada käitumiskontrolli eelkõige seetõttu, et kontrollile allutamine võib aidata kaasa süüdimõistetu taasühiskonnastamisele. Prokurör tegi ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 2 aastat. Kontrollnõueteks määrata lisaks § 75 lg 1 nõuetele ka vangla poolt esitatud nõuded, st mitte tarvitada narkootikume ja alkoholi ning võtma ennast arvele töötukassas. Z.V vaidles karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisele vastu, leides, et vangistuse kandmise ajal tegi enda jaoks õigeid järeldusi, läbis mitmeid kursusi, vabanemisel võtab ennast arvele töötukassas ja siis läheb tööle. Alkoholi ja narkootikume tarvitama ei hakka.

1-13-362

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud esitatud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja Z.V arvamused, leiab, et Z.V suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s

sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Z.V isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Z.V on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis on tingitud vähesest materiaalsest kindlustatusest ja sõltuvusprobleemidest. Seda võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isikul on diagnoositud sõltuvus alkoholi tarvitamisest. Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse ka seda, et kinnipeetaval on vabanemise korral võimalus asuda elama ema juurde, kes teda toetab ning ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, mis iseenesest iseloomustab teda positiivselt. Samas ei ole ema nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega, leides, et see segab tema poja elu. Z.V on ühel korral olnud vabastatud vangistusest tingimisi katseajaga, mille kestel pani toime uue kuriteo. Samuti on vangistuses toime pannud kuriteo. Seega võib järeldada, et Z.V puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu kriminaalhoolduse ajal ei ole võimalik alandada tema ohtlikkust ühiskonnas. Z.V vaidles karistusjärgse käitumiskontrolli määramisele vastu, leides, et vanglasse tagasi ta ei soovi enam sattuda, võtab ennast töötukassas arvele ja siis leiab ka tööd. Alkoholi ja narkootikume tarvitama ei hakka. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Z.V suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole küllaldaselt põhjendatud ja ei nõustu süüdimõistetu Z.V suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. / Deniss Minzatov Kohtunik

/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.