Kohtulahend

tingimisi ennetähtaegset

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on B.O ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on B.O kriminaalkorras karistatud kokku 3 korral ning reaalset vangistust kannab ta teistkordselt. Varem on talle antud võimalus ka karistuse kandmiseks tingimisi katseajaga vabaduses, kuid sellest hoolimata jätkas ta katseajal kuritegude toimepanemist ja kannab käesolevat vangistust liitkaristusena kohtuotsuste kogumis. Seega on ilmne, et varasemalt ei ole süüdimõistetu tema suhtes üles näidatud usaldust ära teeninud ning seetõttu tuleb tema järjekordset usaldamist kaaluda eriti põhjalikult. Enda sõnul on B.O käesoleva pikemaegse vangistuse ajal oma varasemat väärkäitumist ja seda mõjutavaid tegureid analüüsinud ning soovib edaspidiselt jätkata seadusekuuleka eluviisiga. Ta on lõpetanud ega soovi jätkata suhtlemist endiste negatiivset mõju avaldavate tuttavatega. Samuti soovib vabaneda alkoholitarvitamisest ning pühenduda edaspidiselt enam pereelule. Ka vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu suhtumises näha märgatavat muutust, ta on hakanud tajuma oma vastutust käitumise eest ning on hakanud mõtlema tulevikule. Ta on tegelenud vangistuses oma kuriteoriskide maandamisega, on läbinud sotsiaalabiprogrammi „Õige hetk“ ning osalenud majandusabitöödel. Tulevikuks on ta seadnud endale positiivsed ja realistlikud eesmärgid ning on alust arvata, et praeguseks on ta oma hoiakuid tõepoolest muutnud ning soovib jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Tema vabanedes on olemas 2 erinevat firmat, mis on talle valmis võimaldama tööd. B.O on olemas vabaduses elukoht enda pere juures ja toetavad lähedased. Vangistuse ajal on süüdimõistetu suutnud järgida ka temale kehtestatud sisekorrareegleid.

Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et B.O katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud, kuna on alust arvata, et käesolevaks ajaks ärakantud vangistus, mis on oluliselt pikemaaegsem kui tema esmane vangistus, on talle piisavalt mõju avaldanud ning ta omab vabaduses piisavaid tagatisi, et asuda elama seaduskuulekat elu. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele ilmselt rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Isiku puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Kriminaalhooldaja järelevalve aitab alluda ka paremini talle ilmselgelt vajalikult pidevale ravile. Kuna süüdimõistetu puhul on suureks riskiteguriks kuritegude toimepanemisel suhtlemine negatiivset mõju avaldavate isikutega ning alkoholi tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks määrata talle kriminaalhoolduse ajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikumide ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Kuigi materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel ilmselt võimalik asuda tööle oma endise tööandja juurde, siis peab kohus siiski vajalikuks määrata talle katseajaks ka tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustus, et tagada seega tema majanduslik stabiilsus ning vähendada uue kuriteo riske. Samuti aitaks tööle asumine hõivata süüdimõistetut mõtestatud tegevusega. Arvestades materjalidest nähtuvaid viiteid süüdimõistetu võimalikele psühhiaatrilistele probleemidele ning tema nõusolekut pöörduda sellega seoses ravile peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks ka vastav lisakohustus. Kohus ei pea käesoleval juhul isiku ennetähtaegsel vabastamisel takistuseks B.O suhtes menetluses olevat teist kriminaalasja kuna seal on tegemist on enne käesoleva karistuse aluseks oleva kuriteo toimepanemist tehtud kuriteoga ning sõlmitud kokkuleppe kohaselt tema reaalne karistuse aeg ei pikeneks. Juhindudes KrMS § 180, § 426 ja § 432 kohus

määras: Vabastada B.O (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 05.novembri 2012.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata B.O-le katseaeg kestusega üks (1) aasta. KarS § 78 p 2 alusel hakata B.O katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata B.O katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada B.O katseajal järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid:

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.