lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5404/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 04.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5404/2
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
04.07.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1602
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja

4. juuli 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

koht Kriminaalasja number

1-14-5404

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 20. mai 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

Roland Tarumi esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus

liik

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 6 ringkonnakohus määras: Tühistada Riigiprokuratuuri määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust. Rahuldada Roland Tarumi esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga kaebus Riigiprokuratuuri 20. mai 2014 määrusele.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kriminaalasjas alustati menetlust 20.01.2012 KarS § 199 lg 1 tunnustel, selles et 01.09.2011 Roland Tarum avastas 2011 sügisel metsavarguse kinnistul X katastritunnus XXX (XXX), varastatud on okaspuud ja lehtpuud 8 tm, kahju 350 eurot.
2.PPA Jõhvi kriminaaltalituse 27.03.2014 määrusega ja vanemprokurör E. Timmi 21.04.2014 antud nõusolekul lõpetati kriminaalasi KrMS § 199 lg 1 p 1 tunnustel, kuna on läbi viidud kõik uurimistegevused kriminaalasjas tõe välja selgitamiseks, kuid ei ole leitud piisavaid tõendeid H.V. i süü tõestamiseks varguse süüteo toimepanemises. I.J. i ja H.V. i ütlustest nähtub, et kannatanu R. Tarum oli teadlik kuusepuu ohtlikkusest ning ta oli andnud suulise nõusoleku

Kohtla-Nõmme vallavalitsuse poolt puu maha võtmiseks, millest lähtuvalt puuduvad üldse kirjeldatud teos süüteotunnused.

3.R. Tarumi esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga esitas 05.05.2014 kaebuse Riigiprokuratuuri. Kaebuse esitaja ei ole kriminaalasja lõpetamisega nõus ning taotleb selle lõpetamise määruse tühistamist. Kaebuses märgitakse, et R. Tarum ei ole nõusolekut puude mahavõtmiseks andnud. Samuti leitakse, et Kohtla Vallavalitsuse korralduse kohaselt ei ole kinnistute omanikele pandud kohustust suusaradasid hooldada, nad peavad ainult tagama suusaraja alalise avaliku kasutamise.

RIIGIPROKURATUURI SEISUKOHT

4.Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on seaduslik, mistõttu tühistamisele ei kuulu ning kriminaalmenetlust ei uuendata. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud järgmised asjaolud: 23.01.2012 kahtlustatavana ülekuulatud H.V. ei tunnista ennast süüdi ja annab ütlusi selle kohta, et puu raie tellis temalt Kohtla- Nõmme vallavanem I.J. . Ohtliku puu võttis tema maha pahaaimamatult, teades, et tööd on kooskõlastatud maaomanikuga, tükeldatud puu toimetati Kohtla- Nõmme valla kinnistule, osa mahavõetud puitmaterjalist viis H.V. koju ja tegi küttepuudeks. 27.03.2014 tunnistajana ülekuulatud I.J. annab ütlusi selle kohta, et ohtlik kuusepuu võeti maha 2011. a aasta sügisel Kohtla - Nõmme valla poolt, kui ta oli vallavanem. Raie teostati R. Tarumi loal. Kuusepuu oli ohtlik ja paiknes vahetult suusaraja ääres, sellele asjaolule oli juhtinud tema tähelepanu suusaradasid hooldav R.R. , peale mida oli I.J. sellest probleemist teavitanud R. Tarumit, kes andis loa vallal endal kuusepuu maha võtta. Langetajaks palus I.J. H.V. i, kes teeb kainena väga täpset ja korrektset tööd. Langetamise käigus murdusid langetatava puu kõrval paiknenud paar lepapuud. Samuti on Kohtla vald andnud välja korralduse, mis seab suusaraja äärsetele kinnistutele kitsenduse, mis on seotud suusaradade hooldamisega.
5.Analüüsinud kogutud tõendeid kogumis asus riigiprokurör seisukohale, et tegemist on R. Tarumi ja I.J. i ütluste erinevusega osas, mis puudutab nõusoleku andmist ohtliku puu mahavõtmist suusaraja ääres. Nimetatud vastuolu on kõrvaldamatu. Kohtla Vallavalitsuse korralduse nr. 156 07.06.1999 – õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine - p. 6.3 kohaselt maa omanik on kohustatud lubama kinnisasjal asuvate vallale või kolmandatele isikutele kuuluvate liinide, trasside, teede ja muude kommunikatsioonide takistamatut kasutamist, hooldamist ja rekonstrueerimist. Kuna maaüksusel „X A-44“ kinnistu nr. 94406 pindalaga 22,229 ha asub suusarada, mille ääres oli ohtlik vana seest tühi puu, siis oht tuli puu eemaldamisega kõrvaldada. Mingeid muid põhjusi puu eemaldamiseks ei olnud, s.h metsamaterjali varguse osas. Seega on välistatud varguse toimepanemine tahtluse puudumisel. Puu kui oht oleks tulnud eemaldada ka R. Tarumi tahtest sõltumata. Seepärast asus riigiprokurör seisukohale, et I.J. i kui tolleaegse K-Nõmme vallavanema ütlusi tuleb võtta aluseks kriminaalmenetlusliku otsuse langemisel. Neid ütlusi kinnitab ka tööde teostaja H.V. .
6.KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, mistõttu tuleb kõiki kogutud tõendeid hinnata kogumis, mida kriminaalmenetluse lõpetamise määruses ka tehtud on. Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu muude tõenditega kõrvaldada, siis tuleb in dubio pro reo (KrMS § 7 lg 3) põhimõttel langetada otsus kahtlustatava -2-

kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel (Riigikohtu kohtuotsused nr 3-1-1-24-06, nr 3-1-1-78-05). Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Isikule süüdistuse esitamise korral peab prokuröril olema kindel siseveendumus isiku süüs, seda peavad kinnitama objektiivsed tõendid, mis ka kohtus kinnitust leiavad ning peab olema täidetud deliktistruktuur. Neid kahjuks antud kriminaalasjas ei esine. I.J. i ja H.V. i ütlusi ei ole tõsikindlalt kummutatud teiste ütlustega, mistõttu neile süüdistust ei ole võimalik esitada ning kriminaalasja kohtusse saata.

7.Kui kaebaja leiab, et talle on reaalselt tekitatud materiaalne kahju, on tal õigus pöörduda vastava hagiga tsiviilkohtusse.

RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSE PEALE ESITATUD KAEBUS

8.Kaebuse esitaja taotleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 27.03.2014 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Riigiprokuratuur leidis, et tahtlus varguseks puudub, samas puudub järeldus sellest, mis tahtlus oli metsamaterjali võõrandamiseks. Vastuseta jääb küsimus, kas I.J. il ja H.V. il oli õigus metsamaterjali omastamiseks. Puust tuleneva ohu vältimiseks oleks piisanud puu mahavõtmisest ja metsamaterjali ohutust ladustamisest. Ei I.J. i ega ka H.V. i ütluste kohaselt ei ole R. Tarum andnud nõusolekut metsamaterjali võõrandamiseks. H.V. omastas enda sõnul 2,5 rummi metsamaterjali ja viis ülejäänu tuletõrjujate kuuri juurde, s.o Kohtla-Nõmme valla valdusesse. Seega omastasid I.J. ja H.V. R. Tarumi nõusolekuta tema vara. Riigiprokuratuur ei ole käsitlenud omastamise koosseisu, samuti on jäetud tähelepanuta I.J. i väide, mille kohaselt sai ta R. Tarumi käest nõusoleku ühe puu mahavõtmiseks, ent võeti rohkem puid. H.V. võttis I.J. i korraldusel X kinnistult maha 8 tm okas- ja lehtpuid ning see omastati H.V. i ja Kohtla-Nõmme valla poolt. Kui I.J. il ja H.V. il puudus R. Tarumi nõusolek puude mahavõtmiseks, panid nad toime varguse KarS § 199 lg 1 järgi. Nõusoleku olemasolu korral aga panid nad toime omastamise. Kaebuse esitaja leiab, et teostada tuleks sündmuskoha vaatlus, mille käigus teha kindlaks mahavõetud puude kogus, välja selgitada omastatud metsamaterjali kogus ja väärtus, täiendavalt üle kuulata H.V. ja I.J. , et välja selgitada, kelle nõusolekul nad omastasid metsamaterjali ja mis sai Kaevuri 19 kinnistule ladustatud metsamaterjalist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et R. Tarumi esindaja vahendusel esitatud kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale tuleb rahuldada ning põhjendab seda järgnevalt. 9.1 Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kohtu roll tulenevalt KrMS § 208 mõttest on esmajoones kontrollida, kas olemasolevate tõendite põhjal esineb alus kellelegi süüdistuse esitamiseks. Selle käigus võib kohus leida, et vaja on koguda täiendavaid tõendeid, vaieldamatult aga eeldab see ka juba olemasoleva tõendusteabe hindamist. Silmas tuleb küll pidada sedagi, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 ei juhi kohtueelset menetlust mitte kohus, vaid prokuratuur, kes esindab riiklikku süüdistust kohtus, tagades selle -3-

seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Küll aga saab kohus juhtida tähelepanu elementaarsetele puudustele kriminaalmenetluse läbiviimises või vajadusele mõnd asjaolu täiendavalt selgitada. 9.2 Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määrusega, R. Tarumi esindaja esitatud kaebuse ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et kaebuses väljatoodud argumendid tingivad Riigiprokuratuuri määruse tühistamise. Apellatsioonikohus põhjendab oma arvamust järgmiselt. 9.3 Määruskaebust kokku võttes seisneb vaidlus selles, et R. Tarumi nõusolekuta lõigati tema emale kuuluvast metsast okas- ja lehtpuud ning see kas omastati või varastati. Prokuratuur sedastas, et I.J ja H.V. i ütlustest nähtub, et kannatanu oli teadlik kuusepuu ohtlikkusest ja andnud suulise nõusoleku selle mahavõtmiseks, mistõttu kuriteokoosseis puudub. Sellise käsitlusega on nõustunud ka Riigiprokuratuur, märkides, et R. Tarumi ja I.J. i ütlustes on kõrvaldamatu vastuolu seoses loa andmisega puu mahavõtmiseks. Samuti on viidatud Kohtla Vallavalitsuse korraldusele nr 156 (07.06.1999), mille kohaselt on maaomanik kohustatud lubama kinnisasjal asuvate vallale või kolmandatele isikutele kuuluvate liinide, trasside, teede ja muude kommunikatsioonide takistamatut kasutamist, hooldamist ja rekonstrueerimist. Riigiprokuratuur on asunud seisukohale, et vana mädanenud puu tuli eemaldada, mingeid muid põhjusi ei olnud, sh metsamaterjali varguse osas. Varguse toimepanemine on välistatud tahtluse puudumise tõttu. 9.4 Ringkonnakohtu hinnangul on isegi olukorras, kus esineb nn kõrvaldamatu vastuolu loa andmisega seoses puu mahavõtmisega, täielikult tähelepanuta jäetud kuriteoavalduses märgitu, et tegelikkuses võeti maha rohkem puid, kui kriminaalmenetluse lõpetamise ja kaebuse rahuldamata jätmise määrustes märgitud ohtlik kuusepuu. Vaatlusprotokollist nähtub, et suusarajal liikudes ca 400 m on näha lepapuu känd läbimõõduga ca 30 cm, edasi minnes ca 10 m on suusaraja paremas ääres kuusepuu känd läbimõõduga ca 1 m. Raiutud puude tüvesid metsas pole näha, vaatlust segab rohke lumi (lk 8). H.V. i ütlustest nähtub, et lisaks suurele mädanenud kuusepuule võttis ta maha kaks lepapuud. Ca 2,5 rummi sellest metsamaterjalist viis ta endale koju ja tegi küttepuuks, ülejäänud metsamaterjal viidi valla Tuletõrjujate kuuri juurde (lk 13). Tunnistaja I.J. i ütlustest nähtub, et kuuse langetamisega murdusid paar kõrval seisvat lepapuud, ent nende kogus ei vasta R. Tarumi poolt avalduses toodud kogusele (lk 10). 9.5 Kogutud tõendite valguses puudub ringkonnakohtu hinnangul tegelikult selgus selles, kui palju metsamaterjali maha võeti ja ära veeti ning selles, millises osas puude mahavõtmiseks oli olemas maaomaniku esindaja väidetav nõusolek. Samuti ei selgu ei tunnistaja ega kahtlustatava ütlustest, kas maaomaniku esindaja nõusolek laienes ka metsamaterjali äraviimisele (nii näiteks on I.J. andnud ütlusi, et peale puu langetamist oli see mõnda aega kohapeal ning seda ei toimetatud kohe ära) või puudutas see üksnes potentsiaalse ohuallika kõrvaldamist. Ringkonnakohus nõustub seetõttu esindajaga selles, et ilma täiendavaid uurimistoiminguid (vaatlus, millega saab teha kindlaks tegelikult maha võetud puude koguse ning tunnistaja ja kahtlustatava täiendav ülekuulamine, selgitamaks, kas nõusolek oli üksnes ohtliku puu langetamise osas või oli sõlmitud kokkuleppeid ka muus osas) tegemata, ei ole võimalik anda vastust kriminaalmenetluse aluse puudumises. Alles sõltuvalt tuvastatavatest tehioludest saab vastata küsimusele, kuidas materiaalõiguslikult seda olukorda hinnata.

10.Eeltoodud põhjendustel ringkonnakohus kriminaalmenetluse lõpetamisega ei nõustu ja rahuldab R. Tarumi esindaja taotluse tühistada Riigiprokuratuuri määrus ja kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust. -4-

Maarika Kuusk kohtunik

-5-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.