1-14-1230/14 - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on V.S kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata V.S Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena V.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 17. juuli 2014.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida 30.12.2013a. Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend V.S-ile kuuluv mootorsõiduk, Opel Omega registreerimismärgiga xxxxxx, mis on antud hoiule PPA logistikabüroo majanduskeskuse Lõuna majandustalitusele. KrMS § 126 lg 6 alusel Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada V.S-i suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista V.S-ilt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot;  kaitsjatasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et V.S on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 568,50 (viissada kuuskümmend kaheksa eurot ja 50 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o vähemalt 56,85 (viiskümmend kuus eurot ja 85 senti) eurot iga kuu kuni menetluskulu tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002

V.S aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav V.S , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.S süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas V.S-i menetluskuludeks on määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasu 36 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. V.S on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, selgitades, et sissetulek on umbes 300 eurot kuus ning taotles menetluskulude maksmise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades V.S-i sissetulekut, käib V.S-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades V.S-i varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel V.S-ile võimalus menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht vara konfiskeerimise osas Kriminaalasjas on 30.12.2013a. Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend, V.S-ile kuuluv mootorsõiduk Opel Omega registreerimismärgiga xxxxxx Arestitud vara (mootorsõiduk Opel Omega registreerimismärgiga xxxxxx) on antud hoiule PPA logistikabüroo majanduskeskuse Lõuna majandustalitusele. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu 12. juuni 2008. aasta otsuses nr 3-1-1-37-07 on asutud seisukohale, et mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist võib pidada õigustatuks, kui on piisavalt ja põhjendatult alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed (nt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena) pole suutnud mõjutada süüdlast uutest samalaadsetest süütegudest hoiduma. V.S on varasemalt kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest

ning käesolevas kriminaalasjas on teda alus süüdi mõista joobes juhtimises katseajal, mis oli määratud samuti joobes mootorsõiduki juhtimise eest. Viimati oli temalt ka kolmeks kuuks juhtimisõigus äravõetud, mis on tänaseks taastatud. Eeltoodu alusel on kohtul piisavalt ja põhjendatud alus arvata, et varasemad leebemad karistused, muuhulgas ka juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena pole mõjutanud kahtlustatavat hoiduma samalaadsetest süütegudest. KrMS § 126 lg 6 kohaselt konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Seega arvestades ülaltoodut tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida 30.12.2013a. Tartu Maakohtu kohtumääruse alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks kuriteo toimepanemise vahend - V.S-il kuuluv mootorsõiduk, Opel Omega registreerimismärgiga xxxxxxx, mis on antud hoiule PPA logistikabüroo majanduskeskuse Lõuna majandustalitusele. Maavalitsusel korraldada eelnimetatud sõiduki võõrandamine vastavalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korrale. Konfiskeeritud vara võõrandamise, üleandmise ja hävitamise, vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise, asitõendite arvelevõtmise ja hävitamise, arestitud vara hoidmise, hindamise ja võõrandamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra § 3 lg 1 kohaselt konfiskeeritud vara antakse maavalitsusele üle üleandmisvastuvõtmisakti alusel, mille üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Sama korra § 3 lg 2 kohaselt konfiskeeritud vara üleandmis-vastuvõtmisakti märgitakse: 1) eseme nimetus; 2) esemete kogus; 3) viide otsusele või määrusele, mille alusel esemed üle antakse; 4) eseme üleandmise koht ja aeg; 5) üleandja ja vastuvõtja ametinimetused, nimed ja allkirjad. Sama korra § 3 lg 3 kohaselt Maavalitsus võõrandab konfiskeeritud vara «Riigivaraseaduses» ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.