Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 01.07.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 1-11-2283/18
Asja liik: Kriminaalasi
Menetlusliik: Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg: 01.07.2014
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 859

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-11-2283/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja17.02.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr. 1-11-2283

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

01.juulil 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu B.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis:

B.D tunnistati Tartu Maakohtu 17.veebruari 2011.a otsusega süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 1 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust B. D-le Tartu Maakohtu 11.juuni 2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Lisakaristuseks mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks. Kohtuotsus jõustus 25.veebruaril 2011.a. Karistuse kandmisele pidi B. D ilmuma hiljemalt 19.mail 2011.a, kuid karistuse kandmisest kõrvalehoidumise tõttu kuulutati ta tagaotsitavaks ja toimetati karistust kandma 11.detsembril 2013.a. B.D karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 11.augustil 2014.a. B.D on varem kriminaalkorras karistatud:

1.Tartu Linnakohtu 16.oktoobri 1996.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 207 lg 1 järgi 11-kuulise vangistusega;

2.Tartu Linnakohtu 27.märtsi 1997.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 2, 3 ja § 1841 lg 1 järgi 8kuulise vangistusega;

3.Tartu Linnakohtu 23.jaanuari 1998.a otsusega KrK § 141 lg 2 p 1, 4, 41 ja § 182 lg 2 järgi 7-aastase vangistusega;

4.

6.Tartu Maakohtu 11.juuni 2009.a otsusega KarS § 329 järgi 2-kuulise vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 16 päeva vangistust, mille kandmiselt ta Harju Maakohtu 09.veebruari 2010.a määrusega tingimisi enne tähtaega vabastati. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on B. D uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 21% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähedased ja kindel elukoht. Töökoht tal vabaduses puudub, kuid võimalus on võtta end Töötukassas arvele tööotsijana ning otsida töökohta tuttavata abil. Oluliseks ohufaktoriks tuleb pidada süüdimõistetu enda motivatsiooni nõrkust ja ebapüsivust õiguskuuleka elu eesmärkide seadmisel. B.D kinnitas kohtuistungil, et ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda kuna tema vabanemise tähtaeg on juba väga lähedal. Ta avaldas, et ei soovi endale võtta seoses ennetähtaegse vabastamisega täiendavaid lisakohustusi sotsiaalprogrammi läbimise ja ravile asumise näol. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses B.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on B. D ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. B.D puhul on positiivne vabaduses igakülgselt toetavate lähisuhete ja kindla elukoha olemasolu. Samuti on positiivne vangistusest kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Kuna B. D ise ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, soovib karistusaja lõpuni ära kanda, siis leiab kohus, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole ka põhjendatud. Samuti leiab kohtunik, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud sisulisest küljest. B.D on kriminaalkorras karistatud juba 7 korral. Ta on juba varem kandnud reaalset vangistust, temale mõistetud vangistust on jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, vangistust on asendatud üldkasuliku tööga ning samuti on teda tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud. Hetkel kannab ta karistust ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal toimepandud kuriteo eest. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused B.D -le vajalikku mõju avaldanud ei ole.