Kohtulahend

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

Toomas Kordmaa, olles saanud 15.09.2011.a tuvastamata asjaoludel tema kontrolli all oleva äriühingu XXXOÜ (registrikood XXX, asukohaga XXX, Tallinn, ainuke juhatuse liige ja osanik Toomas Kordmaa) AS-i Swedbank arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX välismakse füüsilise isiku XXX Austraalia panga COMMONWEALTH BANK OF AUSTRALIA SYDNEY arvelduskontolt nr XXXXXXXXX summas 24 505.40 eurot, pidades seda XXXOÜ arvele ekslikult üle kantud rahana, kandis laekunud summast edasi XXXOÜ tehingute maksmiseks XXX AS-i Swedbank arvelduskontole nr XXX raha summas 1500 eurot, XXX OÜ (registrikood XXX)AS SEB Panga arvelduskontole nr XXXXXXXX raha summas 2500 eurot ja FIE XXX(registrikood XXX) AS SEB Panga arvelduskontole nr XXXXXXXXXX raha summas 2500 eurot ning võttis XXXOÜ arvelduskontolt välja sularahas AS-i Swedbank Foorumi

kontoris (Tallinn, Hobujaama tänav 10) raha summas 4000 eurot, AS-i Swedbank Kristiine Keskuse kontoris (Tallinn, Endla tänav 45) raha summas 6000 eurot ja AS-i Swedbank Rävala kontoris (Tallinn, Rävala pst 5) raha summas 6900 eurot. XXX kontolt laekunud summast ülejäänud raha summas 1105.40 eurot jäi XXXOÜ kasutusse. Sel viisil võttis Toomas Kordmaa kannatanult XXXvõimaluse käsutada 24 505.40 eurot, pöörates selle valdavas osas enda kasuks (sularaha summas 16900 eurot), ülejäänu osa aga kulutanud kolmanda isiku huvides – XXXOÜ jooksvateks kuludeks, olles seejuures nimetatud äriühingu ainukeseks juhatuse liikmeks ja osanikuks. XXX arvelt XXXOÜ arvele üle kantud summa oli võõras Toomas Kordmaa ja tema juhitava osaühingu jaoks, kellel ei olnud XXX mingit lepingulist suhet. Samuti Toomas Kordmaal ei olnud sissenõudeõigust XXX suhtes. Toomas Kordmaa, käsitledes XXX arvelt üle kantud raha summas 24 505.40 eurot põhjendamatu laekumisena, s.o teades, et tal ei ole sellele varale õigust, muutis nimetatud raha sihipäraselt endale ja XXXOÜ-le kuuluvaks ning jättis raha omaniku XXX talle kuuluvast varast kestvalt ilma. Seejuures Toomas Kordmaa teadis, et mingit raha ta tagasi XXX ei maksa. Seega Toomas Kordmaa, saades õigusvõimu XXX raha üle, pööras nimetatud võõra vara isiklikuks kasuks, s.t enda ja temale kuuluva XXXOÜ vara hulka. Seega pööras Toomas Kordmaa temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda ja kolmanda isiku kasuks, millega pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava Toomas Kordmaa karistamist vangistusega 1 kuu. Vastavalt KarS §-le 74 mitte pöörata vangistust täitmisele, kui Toomas Kordmaa ei pane 1 aastase ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga tekitati kannatanu XXX varalist kahju kogusummas 34 564.98 Austraalia dollarit. 06.10.2011.a hüvitas COMMONWEALTH BANK OF AUSTRALIA (Austraalia Liidu Pank) kannatanule XXX kahju kogusummas, s.o 34 564.98 Austraalia dollarit. Seoses sellega ei ole kannatanu XXX tsiviilhagi esitanud. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Toomas Kordmaa nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega, kaitsja ja prokurör taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Toomas Kordmaa temale esitatud süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Toomas Kordmaa süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Toomas Kordmaa esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb Toomas Kordmaalt välja mõista sundraha 532.50 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest.

Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.