1-14-5632/21 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

02.04.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 ja mõisteti vangistus 1 kuu 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 114 tundi ( varguse episood 31.03.2014 ), seega olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, uuesti üritas 25.06.2014 kella 20.39 ajal varastada Tallinnas, Telliskivi 61 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Telliskivi Säästumarket ühe pudeli viina Mernaja Zastolje maksumusega 8,35 eurot, millega möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega S.O isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpule viimiseks, kuid jättis süüteod lõpuni viimata oma tahtest sõltumata , kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt, seega pani toime varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - Rimi Eesti Food AS avaldus (tlk 2); - tunnistaja XXX ütlused (tlk 3-4); - 25.06.2014 isikusamasuse tuvastamise protokoll (tlk 6-7); - S.O kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tlk 10-11); - Kahtlustatava S.O ütlused (tlk 12-14); - Väljavõte Karistusregistrist ja kohtuotsuse koopia (tlk 15-28) Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on S.O-le süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. S.O on kuriteo toime pannud katseajal, teda on varasemalt 15-l korral karistatud. Prokurör taotles S.O süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistamist vangistusega 5 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o.S.O tuleb ära kanda 3 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada mõistetud karistust eelmise Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistusega 1 kuu pikkuse vangistusega ning mõista S.O-le liitkaristuseks 4 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 25.06.2014.a.. Välja mõista menetluskulud. Süüdistatava seisukoht: S.O tunnistas kohtuistungil ennast süüdi täielikult, nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ta ei taotlenud. Viimases sõnas lisas S.O, et tal on hetkel Hiiul ravi pooleli. Kuna tal on XXX, siis vanglas ta vajalikku ravi ei saa. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud, õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. S.O-le saab üksnes reaalse vangistuse mõista. Palub arvestada karistust kergendava asjaoluna S.O kahetsust ning mõista isikule kergem karistus kui seda taotles prokurör. Anda menetluskulude tasumiseks pikem aeg. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kohus ära kuulanud poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et S.O süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. S.O on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi (tlk 12-14), selle kohta, et 25.06.2014.a kella 20:30 ajal sisenes ta Telliskivi Säästumarketi kauplusesse, kus võttis riiulist ühe pudeli Mernaja Zastolje viina ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Seejärel peeti ta kinni. Varastas enda jaoks, kahetseb tehtut. Rimi Eesti Food AS on politseile avaldanud (tlk 2), et 25.06.2014.a, kella 20:39 ajal peeti Telliskivi 61 Tallinnas asuvas Rimi kaupluses kinni isik, kelle juurest avastati maksmata kaup: Mernaja Zastolje viin, maksumusega 8,35 eurot. S.O kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tlk 1011) nähtub, et 25.06.2014.a. kella 20:50 ajal peeti Tallinnas Telliskivi 61 asuvas Telliskivi SÄM kaupluses kinni S.O. S.O isikusamasuse tuvastamise aluseks (tlk 6-7) on politsei andmekogu KAIRI andmed, samuti võrreldi isikusamasuse tuvastamisel S.O ütlusi ning tema välimust. Kriminaalasjas on üle kuulatud Rimi Eesti Food AS turvatöötaja, tunnistaja XXX(tlk 3-4). Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et ta oli 25.06.2014.a. kella 20:39 ajal Telliskivi 61 asuvas Säästumarketi kaupluses tööl. Märkas kaupluses meesterahvast, kes võttis alkoholiosakonnast pudeli viina Mernaja Zastolje, peitis selle endale riiete alla ning väljus kassast maksmata jäetud kaubaga. Seejärel peeti isik kinni, kaup tagastati kauplusele. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusi ei ole. Kohtu hinnangul saab S.O tahtluse astme tuvastamise aluseks võtta nii tunnistaja XXX ütluseid kui ka süüdistatava S.O ütluseid. Antud ütlustest saab üheselt järeldada, et S.O tegutses sihipäraselt: läks müügisaali, võttis viina pudeli ning väljus kauplusest. Kohtul puudub igasugune pidepunkt väitmaks, et S.O tegevus ei olnud kavatsetud. Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava S.O poolt toime pandud rünne antud kuriteos oli suunatud võõra vallasasja vastu. Tõendamist on leidnud asjaolu, et S.O poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses sellega, et ta peeti vahetult peale kuriteo toimepanemist kinni s.t S.O süüks arvatud tegu jäi katsestaadiumisse. Varalist kahju kauplusele ei tekitatud. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Riigikohus oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 on märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“.

Käesolevas kriminaalasjas olevate materjalidest, Karistusregistri väljavõttest ning Harju Maakohtu otsuse koopiast /tl 15-28/ nähtub, et S.O on eelnevalt korduvalt karistatud varavastaste kuriteo toimepanemise eest. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et S.O-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. S.O pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on S.O näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. S.O-le on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus ühes varguse katse episoodis, toime pandud vargus ei ole lõpule viidud, kahju ei tekitatud. Kohus arvestab karistuse kergendavaks asjaoluks süü tunnistamist, kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.O süü ei ole katsestaadiumisse.

Kinnipidamisasutuses vajaliku ravi saamise kohta märgib kohus järgmist: probleemid tervisega, ei anna alust kergema karistuse kohaldamiseks, kuna vanglas viibivatel isikutel on võimalik saada vajadusel ravi, kõik nõuded ravi saamiseks on kinnipidamisasutuses täidetud. Teisalt arvestab kohus karistuse mõistmisel süü suurust, varastatu väärtust ja tekitatud kahju ning leiab, et S.O suhtes on võimalik kohaldada miinimumlähedast vangistust. S.O süü ei olnud suur, varastatu väärtus oli väike ning kahju ei tekitatud. Eeltoodut arvestades on S.O-le kohane mõista karistuseks 3 kuud vangistust, millest tuleb maha arvata 1/3. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust eelneva kohtuotsusega mõistetud karistusega. Kohtu hinnangul tuleb S.O suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohus leiab, et S.O tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 3 (kolm) kuud. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb S.O-le mõistetud karistusest maha arvata 1/3. S.O peab seega ära kandma 2 (kahe) kuu pikkuse vangistuse. KarS § 65 lg 2, KarS § 64 lg 1 alusel suurendada käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistust S.O ́ile 02.04.2014.a. Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra. S.O-le on eelmise kohtuotsuse alusel määratud ÜKT tundidest tegemata 60 tundi, mis vastab 30 (kolmekümne) päevale vangistusele. S.O tuleb lõplikult ära kanda 3 (kolme) kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka S.O poolt eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise alguseks lugeda 25.06.2014.a. Valida S.O suhtes tõkendiks– vahistamise. Võtta S.O vahi alla kohtusaalis. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd S.O nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. S.O-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 216,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohtumenetluse pooled menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ei taotlenud, kaitsja palus menetluskulud ajatada. Kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmise alus puudub. S.O-le mõisteti lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel 3 kuu pikkune vangistus, kinnipidamisasutuses töötamine on vastavalt Vangistusseaduse § 43 tasustatud tegevus. S.O on vangistuses olles võimalik