1-14-5664/10 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: - 26.06.2014 AS Comarket avaldus /tlk 2/; - tunnistaja XXXütlused /tlk 4/; - T. J.I kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tlk 8-9/; - USS Security õigusrikkuja kinnipidamise akt /tlk 3/; - indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tlk 6/; - J.I kahtlustatavana antud ütlused /tlk 10-12/; - J.I karistusregistri väljavõte /tlk 13-22/; - Harju Maakohtu 19.12.2013 otsus nr 1-13-10891 /tlk 27-28/; - J.I andmete väljatrükk X-teest /tlk 40-47/. Prokuröri seisukoht ja taotlus: Prokuröri hinnangul on J.I-le süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. J.I-le on varguste toimepanemisest saanud elustiil – isik on varem karistatud sarnaste tegude eest nii kriminaal- kui väärteokorras. Prokurör taotles J.I süüdi mõistmist ja karistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja määrata lõplikuks, kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka ka isiku poolt eelvangistuses viibitud aeg. Süüdistatava seisukoht: J.I tunnistas end kohtuistungil täielikult oma süüd ja jäi lühimenetluse juurde. Kohtuistungil J.I ütlusi anda ei soovinud. Viimases sõnas märkis J.I, et ta pidi järgmisel nädalal minema busse koristama. Kaitsja seisukoht ja taotlus: Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on põhjendatud ning õigesti kvalifitseeritud ning tõendid lubatavad. Kaitsja hinnangul puudub alus väita, et J.I ei sobi kriminaalhooldusele. Tema kaitsealusel olid tõsised materiaalsed raskused, kuid tema olukord on paranemas. Kaitsja taotles J.I-le tingimusliku vangistuse kohaldamist. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. J.I on kahtlustatavana andnud ütlusi /tlk 10-12/ selle kohta, et ta sisenes 26.06.2014 üksi Comarketi kauplusesse. Ta võttis ostukorvi ja läks kohe maiustuste osakonda. Ta võttis riiulilt 4 šokolaadi Mesikäpp ja 7 Bitteri šokolaadi. Ostukorvis oli tal kilekott ja ta pani šokolaadid kilekotti. Ta läks kassade poole ja läbis kassarivi. Turvamees pidas ta kinni. Läbivaatusel võeti varastatud kaup ära, see oli rikkumata ja tagastati poele. Ta otsustas varastada, sest raha tal ei ole, ta oli 3 päeva söömata ning tahtis varastatu maha müüa ja saadud raha eest süüa osta. Tal oli seljas punane pusa ja valge jope, jalas rohelised püksid. Teo pärast on piinlik ja väga kahju. Ta elab sotsiaalmajas, tööd ei ole, pension on 138 eurot. Kohtuistungil jäi J.I oma kahtlustatavana antud ütluste juurde ja ei soovinud enda küsitlemist kohtuistungil. J.I süü omaksvõttu toetavad asjas kogutud ja kohtule esitatud tõendid. AS Comarketi 26.06.2014 avalduse /tlk 2/ kohaselt palub poe esindaja vastutusele võtta meesterahva, kes möödus kassarivist, jättes tahtlikult tasumata kauba eest (so 7 Bitteri šokolaadi ja 4 Mesikäpa šokolaadi)

kogumaksumusega 28,94 eurot. Tunnistaja XXXütlustega /tlk 4 ja tlk 4 pöördel) on tõendatud, et ta töötab Jaama 2 asuvas Comarketi kaupluses turvatöötajana. 26.06.2014 kella 18.05 ajal pidas ta poes kinni vanema meesterahva – ta oli isikut varem jälginud ja nägi, kuidas mees pani kilekotti šokolaadi Mesikäpp ja Bitter. Mees tasus kassas õlle eest, kuid šokolaadide eest ei maksnud. Kui mees oli kassarivi läbinud, pidas ta isiku kinni. Turvakontrolli käigus selgus, et meesterahvas oli kauplusest varastanud 7 Bitteri ja 4 Mesikäpa šokolaadi kogumaksumusega 28,94 eurot. Sündmus on talletatud ka videosalvestusel. USS Security õigusrikkuja kinnipidamise akti /tlk 3/ kohaselt pidas turvatöötaja XXX26.06.2014 kell 18.05 Nõmme Comarketis kinni isiku, kelle juurest leiti turvakontrolli käigus 7 Bitteri ja 4 Mesikäpa šokolaadi. Isik anti üle politseile. 26.06.2014 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /tlk 8-9/ peeti 26.06.2014 kell 18.05 Tallinnas aadressil Jaama 2 kahtlustatavana kinni J.I . 26.06.2014 indikaatorvahendi kasutamise protokolli /tlk 6/ kohaselt tuvastati J.I kinnipidamisel alkoholijoove 1,33 mg/l kohta. Kohus märgib, et tõendid riimuvad ning nendes ei ole loogilisi vastuolusid. J.I on tunnistanud, et üritas varastada 26.06.2014 Comarketi kauplusest šokolaadi. J.I tegevust jälgis tunnistaja, kaupluse turvatöötaja XXX, kes pidas isiku kinni ja viis turvakontrolli, kus süüdistatava juurest leiti šokolaadid, mille eest viimane ei olnud tasunud. Kohtu hinnangul on siinkohal oluline märkida, et süüdistatav ja tunnistaja on sündmuste käigu osas - nimelt J.I pani müügisaalis kilekotti šokolaadi – andnud sarnaseid ütlusi. Karistusseadustiku § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist. Süüdistatava J.I poolt toime pandud rünne antud kuriteos oli suunatud võõra vallasasja vastu.Tõendamist on leidnud asjaolu, et J.I poolt toime pandud KarS § 199 järgi kvalifitseeritud kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata seoses sellega, et ta peeti vahetult peale kuriteo toimepanemist tunnistaja XXXpoolt kinni. J.I-le süüksarvatud tegu jäi seega katsestaadiumisse, varalist kahju ei tekkinud: Comarket AS on oma 26.06.2014 avalduses kinnitanud, et kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Kogutud tõendite pinnalt saab kohtu arvates vaidlusteta järelda, et J.I tegutses varguse eesmärgil, seega pani teo toime kavatsetult: J.I on ise kinnitanud, et ta varastada. Isiku ütlustest nähtuvalt oli tema tegevus läbi mõeldud ja sihipärane – ta sisenes kauplusesse, läks maiustuste osakonda, võttis šokolaadid ja pani need ostukorvis olnud kilekotti. Tulenevalt KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi loetakse kuriteokatseks võõra vallasasja äravõtmist, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Süstemaatiliseks varguseks loetakse vargust, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. RKKKo on oma 20 aprilli 2009 lahendis nr 3-1-1-87-08 punktis 10 märkinud, et „süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Nagu eelnevalt märgitud, võivad süstemaatilise varguse moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Kui isik on karistatud varem korduva varguse eest KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, võib teda süstemaatilise varguse eest vastutusele võtta sõltumata varastatu väärtusest. Sel juhul neeldub korduvus süstemaatilisuses ning isiku tegu kvalifitseeritakse üksnes

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi“. Käesolevas kriminaalasjas olevate materjalide (J.I karistusregistri õiend /tlk 13-22/ ja Harju Maakohtu 19.12.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-13-10891 /tlk 27-28/) kohaselt on Ernst Maisovit eelnevalt karistatud nii kriminaal kui ka väärteokorras varavastaste süütegude toimepanemise eest. Eeltoodule tuginedes asub kohus seisukohale, et J.I-le inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9-§ 25 lg 2 järgi. J.I pani toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on J.I näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ettenähtud rahaline karistus või kuni 5 aastane vangistus. J.I süü leidis tõendamist varguse katses. Isik üritas varastada šokolaadi koguväärtusega 28,94 eurot. Kriminaalasjas puudub varaline kahju – kaup tagastati poele. J.I on kahtlustatavana antud ütlustes märkinud, et ta otsustas varastada seetõttu, et oli 3 päeva söömata. Isiku ütlustest nähtuvalt oli tal plaan šokolaadid maha müüa ja saadud raha eest süüa osta. Kohus nõustub siinkohal prokuröri kohtuvaidluses väljendatud seisukohaga selles, et J.I poolt esitatud versioon varguse toimepanemise motiivide kohta ei ole loogiline ja eluliselt usutav. Kohus möönab, et 138 euro suurune pension ei pruugi olla piisav esmavajaduste katmiseks, sh kulutused söögile. Samas tuvastati oma sõnade kohaselt 3 päeva söömata J.I 26.06.2014 kella 19.18 ajal märkimisväärne alkoholijoove (so 1,33 mg/l kohta). Samuti tekib küsimus, miks peaks väljakannatamatu näljatunde all kannatav isik varastama midagi, mida ta planeerib hiljem maha müüa. Kohus märgib, et varastatud šokolaadidele ostja leidmine võtab aega. Märksa loogilisem oleks, kui nälga tundev inimene varastaks poest väljapääsmatus olukorras esmavajalikke toiduaineid (nt leib, sai, piim, makaronid vms). J.I avaldas kahtlustatavana ülekuulamisel, et tal on piinlik ja ta kahetseb, kohtuistungil ei

avaldanud isik kordagi kahetsust. Kohus ei saa välistada, et J.I tõepoolest ülekuulamisel siiralt kahetses ning seega võib tema kohtueelses menetluses avaldatud kahetsust käsitleda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et J.I puhul võiks kaaluda ka tingimuslikku vangistust. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-10-09 märkinud, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalistemate vangistuste puhul. KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on ette nähtud kuni 5-aasta pikkune vangistus. Seega on KarS § 4 lg 1, 3 järgi tegemist II astme kuriteoga. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on teo toimepanemise asjaolud ning , millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-10-09, 3-1-118-11, 3-1-1-116-12). J.I vabanes eelmise karistuse kandmiselt 06.06.2014, uue kuriteo pani isik toime võrdlemisi lühikese aja möödumisel peale kinnipidamisasutusest vabanemist – so 26.06.2014. Isiku karistusregistri õiendist nähtuvalt on ta varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh reaalse vangistusega, ka viimane, Harju Maakohtu 19.12.2013 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-13-10891, määratud karistus oli reaalne vangistus. Kohus märgib, et kahtlemata ei anna J.I süü suurus kohtule alust mõista isikule pikemaajalist vangistust: vargus jäi katsestaadiumisse ning kahju ei tekkinud. Samas võib isiku karistusregistri pinnalt teha järelduse, et varguste toimepanemine on J.I-le kujunenud elustiiliks. 26.06.2014 vargusele puudub mõistlik põhjendus – kohus süüdistatava esitatud versiooniga teo motiivi kohta ei nõustu. J.I on varem korduvalt kandnud reaalset vangistust. Tingimusliku vangistuse eesmärgiks on mõjutada isikut võimaliku karistusähvarduse hirmus õiguskuulekalt käituma. J.I on isik, kes ei ole teinud ka varasematest vangistustest omale kohaseid järeldusi. Kohus ei näe antud olukorras kahetsusväärselt muud võimalust kui reaalne vangistus. Kohtu hinnangul tuleb J.I suhtes kohaldada tõkendit vahistamine. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu hinnangul on J.I kuritegelik aktiivsus on keskmisest suurem, kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab õiguskorda. RKKKo on oma lahendis nr 3-1-1-103-06 rõhutanud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Kohus märgib, et varavastaste kuritegude korduva toimepanemise tõenäosus on suur nii kehtiva kohtupraktika pinnalt ning samuti illustreerib uute varavastaste kuritegude toimepanemise tõenäosust ilmekalt J.I karistusregistri õiend. Eeltoodu alusel leiab kohus, et J.I tuleb KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi mõista ja karistada 7 kuu pikkuse vangistusega. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb J.I-le mõistetavast karistusest KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata 1/3. J.I-le tuleb mõista vähendatud vangistus 4 kuud ja 20 päeva. Isik peeti 26.06.2014 kahtlustatavana kinni, eelvangistuses viibitud aeg tuleb lugeda karistusaja hulka. J.I suhtes tuleb kohaldada tõkendit vahistamine, isik vahistada kohtusaalis.

Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd J.I nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. J.I-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 216,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja ajatamine. J.I on pensionär, kelle igakuise pensioni suurus on 138 eurot, isik avaldas, et ta elab sotsiaalkorteris. Ilmselgelt ei piisa sellest ka esmavajaduste (toit, eluaseme kulud) katteks. Pensioniikka jõudnud isiku väljavaated tööturul on kohtu arvates keskmisest kesisemad. Eeltoodu alusel tuleb sundraha jätta riigi kanda. J.I-lt tuleb välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulu 216,00 eurot kaitsjatasu. Määrata, et J.I tasub menetluskulu ositi, 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on mitte vähem kui 18,00 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS SEB pangas või nr EE932200221023778606 AS Swedbank pangas või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777, kriminaalasja number ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Asitõendid puuduvad. kohtunik: /allkiri//pitsat/