Kokkuleppemenetluses Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.juunil 2014. a Tartu kohtumajas
Kriminaalasja number
1-14-5603
Kohtunik
Peet Teidearu
Sekretär Tõlk
Heli Nurmoja Natalia Tselikova
Prokurör Kriminaalasi
Süüdistatav
Margit Pärn T.J süüdistus KarS § 424 järgi kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetlust
T.J Elu- või asukoht ja aadress:
Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistamata (kustunud);väärtegude eest karistatud ühel korral Vandeadvokaadi vanemabi Heki Kuningas riigi õigusabi korras
Kaitsja : Juhindudes KrMS § 180, § 239- § 250 , 248 lg 1 p 5 ja § 249, § 256 1- 256 5, kohus
otsustas: Süüdi tunnistada T.J KarS § 424 -järgse kuriteo toimepanemises ning mõista T.J-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 68 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.-26.06.2014.a, s.o 2(kaks) päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista T.J-ile 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu T.J ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama määratud alalises elukohas; 2) tulema kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada lisakaristust ning KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.
ära
T.J on kohustatud viima juhiload elukohajärgsesse ARK büroosse viie päeva möödudes kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 180 lg.1 alusel mõista välja T.J-ilt riigituludesse menetluskuluna süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast pool (kiirmenetlus), s.o. 266(kakssada kuuskümmend kuus) eurot ja 25 senti, kaitsjatasu 108(ükssada kaheksa ) eurot. KrMS § 180 lg. 3 alusel võimaldada T.J tasuda menetluskulud kuue kuu jooksul igakuiste maksetena. Menetluskulud tuleb tasuda määratud aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele
EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Hüvitada Advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid advokaadi vandeadvokaadi vanemabi Heiki Kuninga poolt käesoleva kriminaalasja 1-14-6503 kohtuistungil 26.06.2014 osutatud õigusabi eest 36 (kolmkümmend kuus) eurot riigieelarvelistest vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 26.06.2014 sõlmitud kokkulepe
1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta T.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Menetlus kohtus Kohtuistungil 26.06.2014 oli süüdistatav T.J nõus kiirmenetlusega ning kokkuleppemenetluse kohaldamisega tema süüdistuse arutamisel. Kohtuistungil avaldas prokurör Margit Pärn kokkuleppe ja jäi selle kokkuleppe juurde. Süüdistatav T.J kinnitas , et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppe vastavust tema tahtega. T.J taotles menetluskulude nõude ajatamist kuuele kuule, tulenevalt materiaalsest olukorrast; töötasu on vähene ning vaja ka tasuda liisingumakseid. Kaitsja Heiki Kuningas jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, kinnitas kokkuleppemenetluse vastavust kaitsealuse tahtega. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust menetluskulude nõude ajatamiseks kuuele kuule ning sundraha vähendamist tulenevalt kiirmenetlusest. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav T.J väljendanud oma vaba tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. T.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti tuleb kohaldada lisakaristust. Vastavalt KrMS § 180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. T.J menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot. Tulenevalt kiirmenetlusest KrMS § 256 5 alusel vähendatakse sundraha poolele, s.o. 266, 25 eurot. Menetluskuluks on veel kaitsjatasu 108 eurot.
Kohus rahuldab KrMS § 180 lg. 3 alusel T.J taotluse menetluskulude nõude ajatamiseks kuuele kuule , sest menetluskulude kohene tasumine mõjuks koormavalt T.J, arvestades tema majanduslikke võimalusi. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.