Kriminaalasi nr 1-13-4916
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2014.a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 16.06.2014.a)
Kriminaalasja number
1-13-4916
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Prokuröri abi Jane Pajus (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
J.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
J.A isikukood xxx; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx
Vabastada J.A Tartu Maakohtu 28.05.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 113-4916 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata J.A-le katseaeg 1 (üks) aasta. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest. Kohustada J.A täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid 1 (3)
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määrata J.A-le katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul alates vabanemisest; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta, v.a lähisugulased Määrus J.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonda. Vabastada süüdimõistetu J.A karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
J.A on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.05.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-134916 KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti karistusele J.A-le 21.11.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-11170 mõistetud karistus 11 kuud 15 päeva vangistust üksikkaristusteist raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis J.A-le mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvestada J.A-le kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuse algust alates 22.05.2013.a, s.o tema kinnipidamisest kriminaalasjas 1-12-11170 16.01.2013.a määruse alusel karistuse kandmisele toimetamiseks. Kohtuotsus on jõustunud 17.06.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.05.2013.a ja lõpeb 22.05.2015.a. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 22.05.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava J.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör toetab J.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ja toetab käitumiskontrolli ajaks vangla poolt soovitatud kohustuste määramist. J.A avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.
2 (3)
KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on J.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused J.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.A on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikut on varasemalt kriminaalkorras karistatud, asenduskaristusena on määratud ka üldkasulikku tööd. Tegemist on olnud peamiselt vargustega ja mootorsõiduki juhtimisega alkoholijoobes. 2013.a alguses oli J.A tagaotsitav, kuna ei ilmunud õigeaegselt karistust kandma. Käesolevat karistust kannab sissetungimisega grupi poolt toime pandud varguse eest. Vangla iseloomustusest selgub, et enne vangistust tarbis J.A 0,5 liitrit alkoholi igapäevaselt. Karistuse kandmise jooksul on kinnipeetav alustanud programmi Eluviisitreening, kuid vangla iseloomustuse kohaselt katkestas selle motivatsiooni puudumise tõttu. Vangla hinnangul ei ole J.A aru saanud programmi sisust ja mõttest. J.A seletab, et tal olid kodutööd kõik tehtud ning ta ei tea, miks teda välja arvati. Aprillis 2014.a keeldus osalemast sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, kuna ta oli juba eelmisest programmist ilma põhjuseta välja arvatud. J.A omandab 9. klassi (kambriõppel), eksamid plaanib sooritada järgmisel aastal. Distsiplinaarkaristusi vangistuse jooksul ei ole mõistetud. Positiivsena saab tuua välja asjaolu, et vangistuse ajal on J.A mõistnud, miks talle vanglakaristus määrati ning ta ei õigusta oma käitumist, vaid soovib edaspidi õiguskuulekalt käituda. Kinnipeetaval on plaan põhiharidus omandada ning seejärel jätkata õpinguid metsanduse erialal. Vabanemise korral asub J.A elama oma vanematekoju. Töökoht on garanteeritud ettevõttes OÜ Mailema harvesterijuhina. Tööandja hindab kõrgelt J.A püsivust, järjekindlust ja oskust keerulistele töösituatsioonidele rahulikult käitudes lahendusi leida. Kohus, võttes arvesse J.A käitumist vangistuse jooksul, toime pandud kuriteo asjaolusid ning vabanemisjärgseid elutingimusi, on seisukohal, et J.A tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest on põhjendatud. Käesolev vangistus on J.A esimene ning kohus eeldab, et saadud kogemusest on kinnipeetav teinud õiged järeldused. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb J.A-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel täiendavaid kohustusi. Kohustus mitte tarbida alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist. Tööalane hõivatus tagab sissetuleku ning võimlause tasuda täiturite nõudeid, mistõttu on J.A kohustatud asuma tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul või võtma ennast sama tähtaja jooksul arvele Töötukassas. Lisaks tuleb kohustada J.A mitte suhtlema kriminaalse taustaga isikutega, va lähisugulased, sest see aitaks vältida võimalikku negatiivset mõju J.A-le. Kuna vabanemisel on J.A kandmata karistuse osa alla aasta, siis tulenevalt KarS § 76 lg 4 tuleb määrata katseaja pikkuseks 1 aasta, mida arvestatakse alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.