1-14-5571/11 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega pani I.K tahtlikult toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil: I.K kaitsja K. Nersesjan asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kaitsja märkis, et isik saab oma süüst aru, kahetseb. I.K on ülalpidamisel alaealine laps, tal on olemas töökoht. Samuti on I.K nõus tegema üldkasulikku tööd, mis oleks antud olukorras põhjendatud ja mõistlik. Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde, leidis, et I.K tegu on täielikult tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Prokurör taotles I.K süüdi mõistmist KarS § 424 järgi ja karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Kandmisele jäävast 8 kuulisest vangistusest arvata maha KarS § 68 lg 1 alusel I.K poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva. Prokurör märkis, et kuigi I.K on varem KarS § 424 järgi karistatud, sh üldkasuliku tööga, taotleb ta selgi korral isikule mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga – tegemist on noore inimesega. Süüdistatav I.K selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses esitatud lühimenetluse taotluse juurde ja ei soovinud anda kohtuistungil ütlusi. Oma viimases sõnas tänas süüdistatav prokuröri, et too andis talle veel ühe võimaluse, see kindlasti mõjutab teda. Tõendid: Istungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: - tunnistaja XXXütlused /tlk 13/; - indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tlk 18/; - tõendusliku alkomeetri näit koos protokolliga /tlk 14-15/; - I.K karistusregistri teatis /tlk 29-35/; - Harju Maakohtu 22.07.2013 otsus kriminaalasjas nr 1-13-6666 /tlk 10-12/; - Harju Maakohtu 06.12.2011 otsus kriminaalasjas nr 1-11-13418 /tlk 38-39/; - päring Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda ja kriminaalhooldusametniku XXX vastus /tlk 37/; - I.K kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tlk 6/; - koopia I.K juhiloast /tlk 5/; - koopia I.K juhiloa andmete väljatrükist /tlk 24/; - I.K kahtlustatavana antud ütlused /tlk 1-3/. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et I.K süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. I.K on kahtlustatavana andnud ütlusi /tlk 1-3/ selle kohta, et ta jõi 23.06.2014 vastu 24.06.2014 Maardus Jaanipäeval 4 purki õlut ja rummi, mille täpset kogust ta ei oska öelda. Alkoholi tarvitas ta ca 6-7 tundi. 24.06.2014 hommikul, kella 04.00 paiku istus ta koos sõbraga oma emale kuuluvasse sõiduautosse BMW r/n XXXja nad sõitsid vanalinna baari. Kella 05.00 oli tal vaja sõita koju. Kainet juhti ei olnud ja ta istus ise BMW rooli ja hakkas kodu poole sõitma. Ta ei tea, kui kaua

ta sõidukit juhtis, kuid mäletab, et Laagna tee 13 maja juures peatati tema sõiduk politsei poolt. Ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse, mille näiduga – 1,03 mg/l kohta – ta oli nõus. I.K süü omaksvõttu toetavad teised asjas kogutud ja kohtule esitatud tõendid. Nimelt on tunnistaja XXXütlustega /tlk 13 ja 13 pöördel/ tõendatud, et ta oli 24.06.2014 tööl koos E. Malbergiga, kui märkas kella 05.38 Tallinnas, Gonsiori tn suunaga Laagna tee poole sõitmas sõiduautot BMW r/n XXX. Sõiduk oli kahtlase sõidustiiliga – vingerdas teel. Sõiduk peatati Laagna tee 13 juures kella 05.40. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis I.K , kellel tuvastati alkoholijoove 1,16 mg/l kohta. Lisaks juhile viibisid sõidukis veel kaks isikut. Kriminaaltoimikus on 24.06.2014 indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tlk 18/ mis kinnitab XXXütlusi selle kohta, et I.K tuvastati 24.06.2014 kell 05.40 alkoholijoove 1,16 mg/l kohta, toimingu viis läbi E. Malberg, kellega oli tunnistaja oma sõnade kohaselt koos patrulltoimkonnas. Protokolli pöördel on fikseeritud I.K esinevad, joobele viitavad tunnused: häiritud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired. Samuti on toimikus 24.06.2014 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja alkomeetri väljatrükk /tlk 14-15/ mis tõendavad, et I.K allutati 24.06.2014 kell 06.08 joobeseisundi tuvastamisele tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 (nr ARDF-0051, taatlustunnistuse nr TTRC-1400024). Lõplik mõõtetulemus oli 1,13 mg/l kohta. Kohus märgib, et eelpool nimetatud tõendid kinnitavad täielikult süüdistuses esitatud versiooni selles, et I.K juhtis 24.06.2014 kell 05.40 Tallinnas, Laagna tee 13 juures mootorsõidukit BMW r/n XXXolles alkoholijoobes, so juhile keelatud seisundis. Kohtu hinnangul pani I.K toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on I.K näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3-1-1-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 3-1-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Lisaks on kehtivas kohtupraktikas asutud seisukohale (vt RKKKo lahendid nr 3-1-1-58-13, 3-1-1-5213), et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja –järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus: rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaaltoimikus on I.K karistusregistri õiend /tlk 30-35/ ja kohtuotsused /tlk 10-12, 3839/, millest nähtuvalt on isikut varasemalt karistatud KarS § 424 järgi alljärgnevalt: -

Kohtu hinnangul ei ole I.K-le eelnevalt KarS § 424 järgi mõistetud karistused täitnud oma põhieesmärki: mõjutada isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Käesolevas asjas on tõendatud, et I.K tarvitas 6-7 tunni vältel erinevaid alkohoolseid jooke, sealjuures ei osanud isik täpsustada joodud kange alkoholi kogust. I.K ütlustest võib järeldada seda, et süüdistatav ei maganud vaid tarvitas öö läbi alkoholi ning asus siis sõidukit juhtima olukorras, kus ta oli magamata ja purjus. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tähelepanu äratavaks teguriks oli sõiduki ebakindel sõidustiil. Seega oli I.K ohtlik nii endale, sõidukis viibinud sõpradele kui teistele võimalikele kaasliiklejatele. Kohus ei näe seetõttu, et I.K süü on väike. Vaatamata sellele, et I.K on kindel töökoht välistavad isikule rahalise karistuse mõistmise tems süü suurus ja talle eelnevalt mõistetud raskemaliigilised karistused, mis ei ole soovitud mõju avaldanud. Kohus ei nõustu prokuröri ja kaitsjaga selles, et I.K-le mõistetav vangistus tuleks taas asendada üldkasuliku tööga. Kohus märgib, et I.K sai toimikus olevate andmete kohaselt üldkasuliku töö tehtud veebruaris 2014. Uuesti tabati isik purjuspäi sõiduki juhtimiselt vähem kui pool aastat peale üldkasuliku töö tegemist, seega jäi soovitud mõju võrdlemisi lühiajaliseks. Kohtul jääb üle nentida, et I.K ei ole mõjutanud joobes juhtimisest hoiduma ei tingimuslik vangistus ega vangistuse asendamine üldkasuliku tööga. Kohus ei näe, et I.K oleks võimalik sel korral reaalsest vangistusest säästa. Samas leiab kohus, et arvestades isiku perekonda ja töökoha olemasolu, on põhjendatud talle sanktsiooni minimaalmäära lähedale jääva vangistuse mõistmine, mis jääb nn šokivangistuse raamidesse. I.K peab kohtu arvates lühiajalise vangistuse näol kogema, milline tagajärg võib saabuda kui ta jätkab purjuspäi sõiduki juhtimist. Kohus märgib, et antud juhul pani I.K teo toime põhjusel, et läks juba öö läbi alkoholi tarvitanuna mootorsõidukiga vanalinna baari. Kohus märgib, et vahemaa Maardust Tallinna vanalinna on võrdlemisi märkimisväärne. Taoline suhtumine paigutab I.K kohtu jaoks riskigruppi ning kohtu arvates ei ole isikule teist korda vastutulek mõistlik ja põhjendatud. KarS § 50 lg 1 p 1 järgi võib süüdimõistetule mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. I.K-le on väljastatud kehtiv juhiluba /vt tlk 5 ja 24/. Kohus asub seisukohale, et I.K on sõiduki juhina liikluses ohtlik. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul sõidukit joobes juhtinud isikult juhtimisõigus ära võtta ning vaid erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata. Menetletavas kriminaalasjas aga selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks, tuvastatud ei ole. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes lisakaristust. Arvestades seda, et I.K on eelnevalt kahel korral joobes juhtimise eest kriminaalkorras karistatud, sealjuures ühel korral mõjutatud lühiajalise lisakaristusega ja karistus ei ole kohast toimet avaldanud, tuleb S.

I.K sõiduki juhtimiselt kõrvaldada pikemaks ajaks – 9 kuuks. I.K puhul sedastati joobe tuvastamisel indikaatorvahendiga koordinatsiooni- ja reaktsioonihäired, millised juhi puhul võivad nii enda kui teiste liiklejate jaoks olla fataalsete tagajärgedega. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu hinnangul on I.K näol tegemist kahetsusväärselt on tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab nõuet olla sõidukit juhtides kaine. Tegemist on kolmanda sarnase kuriteoga väga noore inimese puhul. Arvestades I.K kirjeldatut (so joodi ei tea kui palju ning seejärel autoga purjuspäi edasi vanalinna, baari) ei ole kahjuks välistatud, et isik jätkab sõiduki juhtimist alkoholijoobes. Eeltoodu alusel leiab kohus, et I.K tuleb KarS § 424 järgi süüdi mõista ja karistada vangistusega 6 kuud. Kriminaalasi lahendati lühimenetluses, seega tuleb karistusest maha arvata 1/3. I.K-le tuleb mõista lühendatud vangistus – 4 kuud. I.K peeti kahtlustatavana kinni 24.06.2014 /tlk 6/. KarS § 68 lg 1 järgi tuleb eelvangistuses viibitud aeg arvata karistusaja hulka. Kohaldada I.K suhtes tõkendit vahistamine ja isik vahistada kohtusaalis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.K-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 kuuks. Menetluskulud: Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetul hüvitada menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks antud asjas määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd I.K nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra. I.K-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 216,00 EUR riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodu alusel tuleb I.K-lt välja riigieelarve tuludesse sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 216,00 eurot. Määrata, et I.K tasub sundraha ja menetluskulu ositi, 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha